1 / 16

Hape-alus tasakaal

Hape-alus tasakaal. Teema nr 2. Tugevad happed. Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud H + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt HNO 3 HCl H 2 SO 4 (esimeses astmes) p K a väärtused on negatiivsed. Nõrgad happed.

lotta
Télécharger la présentation

Hape-alus tasakaal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hape-alus tasakaal Teema nr 2

  2. Tugevad happed • Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud • H+ sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga • Nt HNO3HCl H2SO4 (esimeses astmes) • pKa väärtused on negatiivsed

  3. Nõrgad happed • Happed, mis dissotsieeruvad lahuses osaliselt • Nt CH3COOH, fenool ja paljud teised • Nt äädikhappe lahuses on nii äädikhappe molekulid kui ka atsetaatioonid • Fenooli lahuses on nii fenooli molekulid kui ka fenolaatioonid jne • pKa väärtused 0 - …. Happega konjugeeritud alus Hape

  4. pKa ja pKb • Äädikhappe dissotsiatsiooni kirjeldab dissotsatsioonikonstant: • Atsetaatiooni, kui aluse, reaktsioonile veega vastab konstant: a sõnast acid (ing k) b sõnast base (ing k)

  5. Analüütiline ja tasakaaluline kontsantratsioon • Mingiaineanalüütilinekontsentratsioonlahusesnäitab, millinekogussedaainet on lahuselelisatudvõimuulmoelsinnajõudnud) • Aga aineeipruugi seal olla sellelkujul, nagu ta lisati • Tähitsame tähega „c“ • Mingiosakesetasakaalulinekontsentratsioonlahusesväljendabsellekonkreetseosakesesisaldustselleslahuses • Tähistame [osake] • Näide: • Lisadesveele CH3COOH ta osaliseltjääb CH3COOH kujulejaosaliseltioniseerubandes CH3COO– • c(CH3COOH) = [CH3COOH] + [CH3COO-]

  6. pH • Tugevate hapete puhul • On kasutuses ka mõiste • Vesikeskkonnas • NB! Selles kursuses me tegeleme lahjade lahustega ning eeldame, et γ≈1

  7. Nõrga happe lahuse pH • Vaatleme äädikhappe näitel • Kuna x mol äädikhappe dissotsiatsioonil tekib x mol atsetaati ja x mol prootoneid, siis: (1) • Äädikhappe analüütilise kontsentratsiooni saab siduda tasakaaluliste kontsentratsioonidega • Asendades (1) ja (2) dissotsiatsioonikonstandi avaldisse: • Jääb ruutvõrrandi lahendamine (2)

  8. Nõrga aluse lahuse pH • Vaatleme ammoniaagi näitel • Kuna x mol ammoniaaki reageerib veega tekib x mol ammoonium ioone ja x mol hüdroksiidioone, siis: • Äädikhappe analüütilise kontsentratsiooni saab siduda tasakaaluliste kontsentratsioonidega • Asendades (1) ja (2) dissotsiatsioonikonstandi avaldisse:

  9. Keskkonna dissotsiatsioon • Vesi on protoonne solvent, seega võivad ka tema autoprotolüüsist tekivad prootonid mõjutada lahuses olevat prootonite üldhulka • Vee autoprotolüüsi pole tarvis arvestada kui • Seejuures kummagi prootonite „allika“ suurusjärku on võimalik hinnata:

  10. Soolade hüdrolüüs • Naatrium atsetaat dissotseerub täielikult ning atsetaatioonid hüdrolüüsuvad osaliselt: • Hüdrolüüsil tekkiva äädikhappe ja hürdroksiidioonide hulk on võrdne • Tehes vastavad asendused Kb valemisse saame: • Jääb lahendada ruutvõrrand

  11. Dissotsatsiooniaste • Ühealuselise happe HA jaoks: • Kahealuselise happe H2A jaoks:

  12. Arvuliselt saame leida

  13. Puhverlahused • Lahused, mille on võime pH-d säilitada hapete-aluste lisamisel • Nõrga happe ja tema soola lahus • Nõrga aluse ja tema soola lahus • Puhverdusala on pH vahemikus: pKa±1

  14. Näiteks • Oletame, et meil on atsetaatpuhver: • Lahuses on CH3COOH ja CH3COO- • Happe lisamisel: • Aluse lisamisel:

  15. Puhverlahuse pH arvutamine • Lähtume dissotsatsioonikonstandi avaldisest: • Miinuslogaritmimisel saame: • Viimast nimetatakse puhvarlahuse valemiks

More Related