Download
1 / 35
E N D
1. MISTED - KOKKULEPPE ALUS
VALDEKO PALGINMM
2009
Prnu
2. MISTE Miste all meldakse filosoofias ja loogikas enamasti mtlemise abstraktset hikut
Mistete abil meldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu
Tavakeeles meldakse miste all mnikord ka terminit
3. TAVAKEEL Ludwig Wittgenstein mistis oma hilisfilosoofias tavakeele all keelekasutust, mis on rikkumata filosoofilistest konstruktsioonidest
4. TERMIN Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term on traditsioonilises loogikas otsustuse phikomponent ning keeleteaduslikult mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sna vi vljend (oskussna), mille thendus vib tavakasutusest ka erineda
5. RAND Ranna miste on mitme-thenduslik:
termin koht, paik
6. RAND
7. TRASS Trass on tee, kanali, torustiku, sideliini, lennuliini vms kulgemist thistav joon vi maariba
MIS ON TRASSIKORIDOR ?!
8. PROBLEEM Suhtlusprobleem tekib, kuna suhtluse osalised omistavad snale "miste" suhtluse sisu seisukohalt otse vastandlikke thendusi, liigitades ta vastavalt kas snavaraksuseks vi teadmusksuseks
9. PROBLEEM Juhtub nii, nagu tihti ennegi - ks peab arutelu objektiks aeda, teine auku aias. Selleprast keskendutaksegi paljudel juhtudel "thistele" asjadele
10. PROBLEEM Ekspertidel on raske selgitada neile enesestmistetavaid asju teistele, kes ei ole (ega peagi olema) alal asjatundjad
11. EELDUS Eduka vitluse esimene eeldus on, et suheldaks mlemale arusaadavas keeles.
Knelejad vivad ksteisest lootusetult mda rkida, kui nad kasutavad he ja sama asja kohta erinevaid misteid vi erinevate asjade kohta ht
12. KOKKULEPE KONSENSUS
KOMPROMISS
13. KONSENSUS ehk ksmeel on grupi inimeste arvamuse hisosa vi hine arvamus
14. KOMPROMISS iga osapool nustub tingimustega, mis phjustavad talle ebamugavusi, et teised osapooled nustuksid tingimustega, mis phjustavad neile ebamugavusi
15. HARVENDUSRAIE Harvendusraiet tohib teha metsa vrtuse tstmiseks metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lhitulevikus vljalangevate puude puidu kasutamise vimaldamiseks.
16. PALESTIINA Niteks RO deklaratsioonis olnud ingliskeelne tekst on jrgmine: Withdrawal of Israeli armed forces from territories occupied in the recent conflict, vene keeles s territorii, prantsuse keeles des territories, hispaania keeles de los territorios (de territorios). Prantsuskeelset vljendit vis mista kui kigilt territooriumidelt ning palestiinlased lhtusid otsemaid sellest nudes Iisraeli armeeksuste tagasitmbumist kigilt territooriumidelt viidates sellele, et deklaratsioon on autentne RO kigis kaheksas ametlikus keeles
17. TEEMAD POLIITIKA
MAPPISM
TEISED NITED
18. POLIITIKA Mis on poliitika? Poliitika on vimutaotlus ja kui vim on kes, siis selle vimu teostamine (riigijuhtimine), see omakorda hlmab vrtuste jagamist
Harold Lasswelli klassikalise poliitika definitsiooni kohaselt on poliitika phiksimuseks: kes saab mida, millal ja kuidas
19. POLIITIKA Poliitika on koost, kompromisside ja eesmrkide saavutamise kunst
Teiste snadega, poliitika on hiskondliku sfri korraldamiseks meldud tegevus
20. POLIITIKA Poliitikas ei lhtuta eesmrkide komponeerimisel ja dekomponeerimisel alati objektiivsest loogikast, vaid subjekti ambitsioonidest ja seda igustavast loogikast
Poliitika on alati subjektiivne
21. POLIITIKA Niisiis, kik avalikku sfri puutuv tegevus peaks olema lhtuv ldhuvist, vaid selle tegevuse alused on erinevad
Eesti riik tidab endale pandud lesandeid vaid osaliselt, sest kodanike huvi asemel on peamiseks liikumapanevaks juks ja tegevuse igustuseks erahuvi
22. MAPPISM kaart nitab tegelikkust
ks kaart on igem kui teine
digitaalkaart lahendab kik probleemid
reaalsus rritab
23. MAPPISM Mida on kaardistatud ?
Kuidas on andmed korraldatud ?
Mis on kaardi eesmrk ?
Kes on kaardi kasutajad ?
24. AADELDAMINE Aadeldamine moodustub iguslikest, poliitilistest, administratiivsetest, sotsiaalmajanduslikest jms regulatsioonidest, mille tagajrjeks on jukamate, informeeritumate, haritumate jne elanike immigratsioon mingile alale seniste elanike arvel nende arvel, kelle valduses on vhem kultuurilist ja enamasti ka finantskapitali
25. SEADUSED Seadusandlus - seaduste andmise tegevus, mitte seadused
Mttetu ste ja sttetu mte
iguskeel
26. ARENGUKAVA ISESEISEV
ENNAST PIIRAV
KAARTI KASUTAV
AVALIKUSTATUD KOKKULEPE
SIDUV
27. PLANEERING HIERARHILINE
TEISI PIIRAV
KAARDIPHINE
AVALIK KOKKULEPE
KOHUSTUSLIK (IGUSAKT)
28. PROJEKT AINULAADNE
NORMIDE KOHANE
TEHNILINE JOONIS
PIIRATULT AVALIK
LOA ALUSEKS
29. KESKKONNAMJU Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu vi kaudne mju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuriprandile vi varale
30. HINDAMINE ARENGUKAVA
PLANEERING
KSH ?
31. ALTERNATIIV
Alternatiiv paratamatus valida emb-kumb kahest vimalusest (S 1999:56)
32. EKSIMUS JA VIGA EKSIMUS on tunnetuse ebatiuslikkusest vi objekti komplitseeritusest tingitud ebatpne mte. Ekslik mte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete objektide ja nendevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vltida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilhedaseks.
VIGA on eksimuse tulemus, mille suurus on mdetav vrrelduna ettenhtud normiga
33. VALE VALE on eesmrgiprane eksimus. Vale (valetamine) iseloomustab inimest klbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte tunnetuslik kategooria.
Inimestevahelises suhtlemises on valel teatud eelistused te ja eksimusega vrreldes
34. TNAN THELEPANU EEST
35. SUITSETAMINE Suitsetamine kesoleva seaduse thenduses on sigareti, sigari, sigarillo vi suitsetamistubaka eesmrgiprane tarvitamine sltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse
