Sotsiaalpedagoogika II loeng

1. Sotsiaalpedagoogika II loeng Kristel Tamm

2. Antiikajal • Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal, juba siis mõistsid paljud silmapaistvad ühiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule. (Hämäläinen 2001:35) • Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. • Idee poliitika, pedagoogika ja eetika seotusest sisaldub olemuslikult ka sotsiaalpedagoogika mõistes.

3. Pedagoogika Antiik-Kreekas • Inimesed töötasid spetsialistide-õpetajatena ( “specialist educators”). • Ateenas loodi koolid • Pedagoogid olid nagu pereabilised, enamasti orjad, kelle ülesanne oli valvata ja olla koos perepoegadega. • Pedagoogid saatsid lapsi nii koolis kui mujal ja nende ülesanne ei olnud vaid turvalisuse tagamine. • Pedagoogid õpetasid ka suhtlemist ja käitumist.

4. Kust sai alguse sotsiaalpedagoogilinetraditsioon? Rousseau “Emilie” – hariduslik ideaal- asetas lapse keskmesse, oli teerajajaks lapsepsühholoogilistele uurimustele Petalozzi – arendas Rousseau ideid edasi ja tuli välja ideega, et: -HARIDA TULEB TERVET LAST -ÕPPIJA PEAB OLEMA ÕPPIMISSE AKTIIVSELT KAASATUD -ÕPETADA TULEB KOLME LAPSE OSA: KÄED, SÜDA, PEA. -HARIDUS JA SOTSIAALNE ARENG ON OMAVAHEL SEOTUD (Petrie 2004)

5. 16.sajand: • Selleks ajaks mõisteti pedagoogika all tegevust, mida tegid õpetajad ning tuutorid...

6. 19. Sajandi algul Inglismaal: “Educators of the poor” – vaeste õpetajad/harijad vaestes linnapiirkondades (agulites). “Development aid workers” – kombinatsioon õpetajast, kogukonnatöötajast ja sotsiaaltöötajast. Õpetasid ka igapäevaoskusi.

7. 19. sajandil Saksamaal: 1848 Revolutsioonide aasta Euroopas Sellest tulenevad uudsed ideed ka Saksamaal Diesterweg: “Sotsiaalpedagoogika peaks väljenduma hariduslikus tegevuses, mille eesmärk on aidata vaeseid ühiskonnas”(Infed 2005). Heaolu läbi sotsiaal-hariduslike strateegiate ehk siis Hariduslikud lahendused sotsiaalprobleemidele, mida on rõhutanud ka Hämäläinen

8. Saksa filosoof Paul Natorp (1854 – 1924) Leidis, et oleks oluline sulgeda lõhe vaesuse ja rikkuse vahel Saksamaal Leidis, et haridus on oluline kõikides vanuseastmetes ning igasuguse ühiskondliku staatusega inimeste jaoks. Natrop-i järgi peab kogu pedagoogika olema sotsiaalpedagoogika.

9. Herman Nohl (1879-1960) Nohl pööras tähelepanu sotsiaalpedagoogika arendamisele ametialase tegevusena ja erilise ühiskondliku tegevsüsteemina. Tema järgi peab olema kogu pedagoogika oma olemuselt sotsiaalpedagoogika. Käsitles sotsiaalpedagoogikat üldisest pedagoogikast eraldiseisva teadusalana või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohl rõhutas indiviidi, Natorp kollektiivi

10. Šotimaal: 1841 Aberdeenis esimene “Feeding-school” – kool kus toideti, treeniti tööharjumusi ning anti ka baasharidus Sai tuntuks kui Aberdeeni-mudel Algul vabatahtlik, hiljem kohustuslik Mary Carpenter – teerajaja töös probleemsete lastega.

11. Mary Carpenter: Rajas kooli Bristoli slummis Seisis silmitsi vaeste ja probleemsete lastega, entoli edukas kuna suutis köita 1851 Mary Carpenter andis välja essee: Reformatory Schools for the Children of the Perishing and Dangerous Classes and for Juvenile Tegeles ka heategevusega, uuris koolisüsteemi InglismaalOffenders korraldas ka konverentsi, et arutada alaealiste õigusrikkujate institutsionaalse hoolduse võimalusi

12. Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768 – 1834) Teoloog ja filosoof Pidas oluliseks kogukonnaharidust Üks tema teooriatest: inimesel on loomulik juba tema vajadus sotsialiseeruda ja soov püüelda universaalsete sotsiaalsete eesmärkide poole. Ainult demokraatia võimaldab individuaalsel tahtel areneda. Tema ideid arendasid edasi hiljem Dewey ja Freire.

13. 19.sajandil: Mõiste “sozial pädagogik” võttis 1844 kasutusele Karl Mager (1810-1858) Kasutati ka vastandlikke mõisteid 'Collectivpädagogik' ja 'Individualpädagogik‘ Kontseptsioon 'learn to do by doing' tähenduses õppimine läbi tegemise. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul Euroopat vapustanud industrialiseerumine ja sellega tekkinud töölisküsimus äratas probleemide lahendamiseks ja ühiskonnarahu säilitamiseks nii sotsiaalpoliitilist kui ka sotsiaalpedagoogilist aktiivsust.

14. Karl Mager (1810-1858) • Õppis filosoofiat Bonnis, Berliinis ja Pariisis • Talle tähendas sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiivi • Mõistis sotsiaalpedagoogika all seda kasvatusliku uurimise osa, milles käsitletakse kasvatuse ühiskondlikke seoseid

15. Friedrich Adolph Wilhelm Diesterweg (1790 – 1866) Inimesed on võimelised arenema, austama ning hoolima teistest ja töötama ühiskonna heaks. Soovis reformida koolisüsteemi – eemaldada sealt kiriku ja poliitika mõjud ning muuta kool kohaks, kust algab sotsiaalne muutus. ÜLDHARIDUS PEAKS OLEMA KÄTTESAADAV KÕIGILE

16. 19.Sajandi lõpupoole Võeti kasutusele termin sotsiaalharidus (“social education”) Dewey töötas välja “lapsekeskse lähenemise” Väitis, et õppimise eelduseks on osalemine kogukonnaelus Ka klassi vaatas ta kui väikest kogukonda. INIMESED ÕPIVAD LÄBI SUHTSLUSE SOTSIAALSESKESKKONNAS

17. 20.sajandil: 20. sajandi teisel poolel hakati sotsiaalpedagoogikat ühe enam seostama sotsiaaltööga ja sotsiaalharidusega. Rõhuasetus oli siis juba inimese HEAOLUL ja ÕNNELIKKUSEL (holistiline lähenemine) Tekkis huvi SOTSIAALSETE GRUPPIDE vastu ning selle vastu, kuidas nendega tõhusalt töötada. Juba 20-ndatel aastatel rõhutas Herman Nohl, et sotsiaalabis tuleks inimesi aidata nii, et nad edaspidi end ise aidata saaksid. Probleeme ei tule karta, nendega peab võitlema. Kõikidel inimestel peab olema võimalus elada iseseisvalt ja loovalt.

18. Taustast Sotsiaalne norm, õige ja vale piiri tunnetus, arusaamine, kuidas antud konkreetsetes oludes tuleb olla ja käituda, sünnib ühiskonnale, sotsiaalsele ruumile loomuomastes protsessides ja suhetevõrgustikes. See, kuidas inimene asju kogeb, määrab selle, kuidas tanäeboma olemasolu keskseid küsimusi, väidab Värri (2000).

19. 20. sajandil Inglismaal: • Oluliseks said kogukonnaharidus, kogukonnatöö, noorsootööjne • Noorsootööd hakati nimetama sotsiaalhariduse andmiseks • Hariduslike erivajadustega inimeste keskusi hakati samutikutsuma sotsiaalhariduse keskusteks • Tekkis huvi inimese heaolu ja õnne vastu. • Kaks eeldust – HARIDUS ja SOTSIAALNE TURVALISUS (sh sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne)

20. 20.sajandil • Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaalne grupitöö Grace Coyle, sotsiaalse grupitöö teoreetik Sotsiaalpedagoogika kohanes ning palju võeti üle sotsiaalse grupitöö teooriast Olulised mõisted seoses grupitööga: • Vastastikkus • Eneseabi • Demokraatia

21. Grace Longwell Coyle (1892-1962) • Arendas märkimisväärselt grupitöö teooriat • 1932 hakkas grupitööd õpetama • Ameerika Sotsiaaltöötajate Assotsatsiooni president 1942 Tema raamatud: • Social Process in Organized Groups • (1930), Studies in Group Behavior • (1937), Group Experiences and • Democratic Values (1947), • Group Work with American Youth (1948), and Social Science in the Professional Education of Social Workers (1958).

22. Veel grupitööst Social Process in Organized Groups (1930) • Erinevad inimesed koonduvad gruppidesse oma huvi/tegevusala järgi ning moodustavad nii suuremal või vähemal määral stabiilseid suhteid. • Need on siis loomulikult moodustunud grupid

23. Sotsiaalpedagoogiline tegevus... • Sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb teoreetilistele mõistetele toetudes tegevuseks, mille eesmärgiks on eelkõige sotsiaalse tõrjutuse pedagoogiline vältimine ja leevendamine ning nende inimeste ühiskonda integreerumise toetamine, kellel on raske endale ühiskonnas kohta leida. (Hämäläinen 2001)

24. Kasvatusest • Kasvatuse põhiküsimus on alati indiviidi arengu mõjutamine • Immanuel Kanti järgi „võib inimene saada inimeseks vaid kasvatuse abil“.

25. Sotsiaalpedagoogika kujunemisest • Sotsiaalpedagoogilise enesemääratluse aluseks on idee viletsuse vähendamisest ja hädasolija aitamisest pedagoogiliste vahenditega. • Selle mõtte ja tegevuse levik on seotud renessansi ja valgustuse ideedega ning neist alguse saanud eluviisi moderniseerumisega. • Hakati mõistma ning rõhutama inimese võimalusi nii indiviidina kui ka ühiskonnaliikmena võtta oma saatus enese kätesse.

26. Hans Thierschi • rõhutab sotsiaalpedagoogika rolli keerukate argiprobleemide • lahendamisel. • Thierschi järgi on sotsiaalpedagoogiline töö eelkõige inimeste • konkreetne aitamine nende pingutustes parema argielu • saavutamiseks, rõhutades sotsiaalpedagoogilise töö • praktikalähedust. • Thiersch väidab, et sotsiaalpedagoogika kui akadeemiline • distsipliin ja õppeaine on sotsiaalpedagoogide hilisema • tööpraktika seisukohalt osutunud väheeffektiivseks, viidates • sellega raskustele sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika • ühendamisel.

27. Bengt Madsen • Peamine on aidata ühiskonda integreerumisele kaasa seal, • kus see on ohustatud ja kus sotsiaalne kontroll ei ole oodatud • määral taganud sotsialiseerumist ühiskonda ning • kvalifitseerumist tööturul.

28. Klaus Mollenhauer • 1959. aastal esitas ta neli tõlgendusvarianti mõistele • sotsiaalpedagoogika: • Sotsiaalpedagoogika kui teatud tegevus- ja töövaldkonda kirjeldav • mõiste. Üldiselt käsitleb see tavaliste või tõrjutud noorte kasvatust • nii kodus, koolis kui ka väljaspool neid institutsioone, ja • eesmärgiks on noorte integreerumine ühiskonda. • Sotsiaalpedagoogika kui kasvatusõpe seisneb inimest kujundavate • eluviiside eesmärgistatud muutmises ja ärakasutamises. • Sotsiaalpedagoogika kui õpetus käitumisest, ühiskonnas kehtivatest • sotsiaalsetest normidest. • Sotsiaalpedagoogika kui kasvatustegelikkust hõlmav kategooria. • Eriti rõhutatakse tihedat seost sotsiaaleetikaga.

29. Tähtsaid ideid: • 20-ndate aastate lõpul määratles Gertrud Bäumer • sotsiaalpedagoogika „kõigeks, mis on kasvatus, aga pole ei • kool ega perekond.“ • Michael Winkler (1996) arvab, et sotsiaalpedagoogiline abi • tähendab selliste tingimuste loomist, mille olemasolu korral • inimese individuaalsus realiseeruks tegelikkuses.

30. Tähtsaid ideid: • Kraft (1999) defineerib sotsiaalpedagoogika selle eripärase • eesmärgi või funktsiooni alusel – sotsiaalpedagoogika • eesmärgiks on harida hariduse jaoks. • Moser (2000) defineerib sotsiaalpedagoogika selle eripäraselt • funktsionaalselt aluselt, milleks on pedagoogiline abi – • sõltumata, kes on abi saajaks. • Merten (2001) ei pea sotsiaalpedagoogika defineerimist • võimalikuks, kuna kõik pedagoogilised distsipliinid arenevad • pidevas interaktsioonis, ilma et üks neist saaks olla ülimuslik • teiste suhtes.

31. ? • Jürgen Reyeri peab oma 2001. aastal ja 2002. aastal ilmunud • artiklites kogu sptsiaalpedagoogika teooria arengut 1920. • aastast alates püsivaks allakäiguteeks, mille tulemusena • sotsiaalpedagoogika nime kandev teadus- ja koolitustegevus • koosneb meelevaldselt kokkuklopsitud ja omavahel • ühitamatutest pedagoogilistest kontseptsioonidest, millest • paljudel pole sotsiaalpedagoogika teooria arenguga olnud • vähimatki pistmist • “Kui sotsiaalpedagoogikast eemaldada pedagoogika, mille • poolest erineb see siis veel sotsiaaltööst?“

32. Sotsiaalpedagoogika ei ole üksnes meetodiõpetus, vaid • suunab kasutama ja arendama, mille tulemusena peab • kasvama inimese võime ise oma eluga toime tulla, ise • otsuseid langetada ja otsustatut ka ellu viia. (Kraav,Kõiv • 2001:17) • „Võib öelda, et kui 1950. aastatel oli sotsiaalpedagoogika • eesmärgiks muuta inimene sõnakuulelikuks, 1960. aastatel • kohanevaks ning 1970. aastatel passiivselt normaliseeruvaks, • siis alates 1980. aastatest on põhisihiks saanud inimese • normaliseerimine tema aktiveerimise kaudu.“ (Hämälainen • 2001:49)

33. Mis see sotsiaalpedagoogika siis ikkagi on??? • sotsiaalpedagoogika kujutab endast terviklikku mudelit • pedagoogilistest institutsioonidest, mis tegeleb sotsiaalsete ja • pedagoogiliste probleemidega (Leino) • kasvatusabi, noorsootöö, nõustamine. (Hämäläinen) • Sotsiaalpedagoogika pole ainult kitsalt piiritletud meetod, • õpitav võte ega tehnika, vaid eeskätt suhtumine ja • maailmavaade. (Leino 2002)

34. sotsiaalpedagoogika peab püüdma operatiivselt vastata ajastu • aktuaalsusele ja mitmekesistele väljakutsetele. • Sellises olukorras ei ole distsipliini ühene defineerimine ega • selge eristumine teistest distsipliinidest võimalik ega ka • vajalik. • Kiirete muutustega toime tulemiseks peab • sotsiaalpedagoogika samuti muutuma ning kohanema • Elu on kestev loova probleemilahenduse harjutus (Gelb).

35. Sotsiaalpedagoogika eemärk • Ühiskonna tegevussüsteemina on sotsiaalpedagoogika • eesmärgiks sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja • leevendamine. • Teadusena, koolitus- ja tööalana otsib see pedagoogilisi • vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud • probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks. • Sotsiaalpedagoogika püüab saavutada heaolu edendamist ja • sotsiaalsete probleemide pidurdamist ning leevendamist • mõjutades inimest ennast. (Hämäläinen 2001:22)

36. Sotsiaalpedagoogika eemärk • Sotsiaalpedagoogika taotleb sotsiaalsete hädade leevendamist • ja ennetamist pedagoogiliste vahenditega. • Sotsiaalpedagoogika põhiküsimus on, mis peaks ühiskond • tegema oma sotsiaalselt tõrjutud liikmetega, kes mingil • põhjusel ei ole ühiskonda integreerunud. (Kraav 2001:15)