1 / 12

Omavalitsuste tulubaas kasvas aastal 2007 - 17% ( tulumaks +tasandusfond)

lynnea
Télécharger la présentation

Omavalitsuste tulubaas kasvas aastal 2007 - 17% ( tulumaks +tasandusfond)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

  2. Omavalitsuste tulubaas kasvas aastal 2007 - 17% ( tulumaks +tasandusfond) Riigieelarve tulude kasv aastal 2007 – 13,1 % Kohalike teede raha on suurenenud viimastel aastatel kordades. 2004  - 70 miljonit 2005 -  148,5 miljonit ( koos lisaeelarvega) 2006 – 265 miljonit 2007 – 433 miljonit Reformierakond on seisukohal, et maksukoormus Eestis peab vähenema. Maksukoormuse vähendamine ei tohi vähendada omavalitsuste tulubaasi.

  3. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 28ütleb: Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Reformierakond soovib kehtestada riikliku ringiraha: 2000 kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada üksnes spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Ringiraha administreerimine hakkab toimuma omavalitsuste kaudu. Eesmärk on hoida lapsed pahedest eemal ja anda igale lapsele võimalus tasuta osaleda vähemalt ühes spordi- või huvialaringis.

  4. Planeeringud, ühistranspordi korraldamine, prügivedu on vaid mõned näited omavalitsuste edukast koostööst Eestis. Omavalitsustele ei tohi koostöövormi valimiseks seadustega ettekirjutusi teha. Omavalitsuste ühinemine peab jääma vabatahtlikuks, kuid riik võib seda stimuleerida ja soodustada. Maavanem esindab oma kantseleiga riiki. Teise tasandi omavalitsuse järele ei ole Eestis täna tungivat vajadust. Sellest rääkimine tähendab omavalitsuste koostöövõimetuse tunnistamist.

  5. Eesti Vabariigis puudub praegu juriidiline keskkond omavalitsuste ja erasektori koostööks. See tuleb selgelt välja arendada. Erakapitali kaasamine kohaliku elu arendamiseks on piiratud ja see ressurss kasutamata. Praegu põhineb koostöö vaid lepingutel mõne funktsiooni (prügivedu, ühiskondlik transport, teedehoole) täitmiseks. Partneritena kohalikud omavalitsused ja erafirmad õiguskindlat ühist investeerimistegevust teha ei saa. Selle koostöö seadustamine annaks olulisi lisaressursse kohaliku elu arendamiseks.

  6. Reformierakond soovib Eesti õigusruumi tuua korrakaitseseaduse, mis määrab täpselt ja kaasaegsele Euroopa riigile kohaselt kindlaks füüsiliste isikute, äri- ja mittetulundusühingute ning riigi ja kohalike omavalitsuste õigused ja kohustused turvalise elukeskkonna kujundamisel ning loob võimaluse läbi halduslepingute kaasata vajadusel ühiskonna turvalisuse tagamisse kodanikuühendused sh Kaitseliidu, kohalikud omavalitsused ja äriühingud.

  7. E-riik kodanike teenistusse! Sõltumata elukohast peab riik ja omavalitsus olema igaühest ainsa hiirekliki kaugusel. Riik peab toetama omavalitsusi infoühiskonna ja selle teenuste arendamisel. Riigi ja omavalitsuste kodulehtedel peab olema nähtaval kohal info antud asutuses pakutavate teenuste kohta ja kõik e-teenused peavad olema kättesaadavad ka läbi keskse www.eesti.ee portaali. Soovime ka rakendada avalikus sektoris kvaliteetsema keelekasutuse tagamiseks regulaarsed eesti keele täienduskursused riigiametnikele ja kohalike omavalitsuste töötajatele.

  8. Reformierakonna maaelupoliitika annab ühiskonnale positiivse sõnumi: maal elamiseks ja hakkamasaamiseks tekivad uued võimalused. Reformierakond soovib jätkata riiklikke investeeringuid, et tagada puhta joogivee kättesaadavus kõigile inimestele ning soovib lõpule viia oluliste heitveepuhastite rajamise ja renoveerimise.

  9. Reformierakond toetab mittepõllumajandusliku ettevõtluse teket maal, suurendades Euroopa Liidu fondidest maamajanduse mitmekesistamisele mõeldud vahendeid praeguselt 420 miljonilt vähemalt 620 miljoni kroonini ning lihtsustab toetuste taotlemist alustavatele mittepõllumajanduslikele ettevõtetele. Muuhulgas panustab maaturismi arengusse, toetades investeeringuid konkurentsivõime ja teenuste kvaliteedi tõstmisse. Reformierakond soovib luua tingimused linnast maale elama ja tööle asumiseks ning kaugtööks. Selleks tuleb kogu Eesti katta kiire internetiühendusega ning toetada kõigis vallakeskustes tasuta info- ja internetipunktide avamist.

  10. Riik peab tagama omavalitsustele arenguks vajaliku maa. Maa munitsipaliseerimine peab olema senisest palju lihtsam ja toimuma vastavalt omavalitsuste arengukavadele ja üldplaneeringutele.

  11. Reformierakond… …toetab omavalitsuste, ettevõtete ja seltside regionaalset koostööd turismitööstuse arendamisel ning piirkondlike ettevõtlusklastrite loomisel; …toetab nõukogude sõjaväest maha jäänud ning riigi valitsemiseks mittevajaliku maa andmist tsiviilkäibesse; …toetab ühenduse parandamist väikesaartega ja väikesaartele saarevahi ametikoha loomist; …toetab külaliikumist ja külavanemate institutsiooni seadustamist ning külakogukonna aktiveerimist läbi kohaliku omavalitsuse.

  12. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 154 Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

More Related