Aju verejooksud

1. Aju verejooksud NailjaIdrissova Hambaarst, 3.kursus 2012

2. Ajuarteriaalneverevarustus Willise ring: eesmine tserebraalne arter, eesmine ühendav arter, sisemine karotiidarter, tagumine tserebraalne arter, tagumine ühendav arter Lisaks basilaarne arter ja keskmised tserebraalsed arterid Seegaolemaseesminejataguminetsirkulatsioon Tähtsus: kui üks Willise ringi osadest kahjustub (blokaad või stenoos), verevool teistes veresoontes kompenseerib seda ning aitab vältida isheemia tunnuseid Paiknemine> subarahnoidaalsesruumis

3. Ajuverevarustuseeestvastutavad> 2 vertebraalsetja 2 sisemistkarotiidarterit Sisemised karotiidarterid pärinevad ühisest karotiidarterist, mis jaguneb sisemiseks ja välimiseks karotiidarteriks kaela piirkonnas (vasak ühine karotiidarter algab aordikaarest ning parem algab brachiocephaalsest tüvest) Vereäravoolu eest vastutavad venae jugulares Venoossed siinused – kollektorid, mis saavad verd sisemistest ja välimistest peaaju veenidest

4. Vertebro-basilaarne süsteem Seda moodustavad 2 vertebraalset ning basilaarne arter Varustavad hapnikurikka verega Willise ringi tagumist osa Kahest vertebraalsest arterist moodustub basilaarne arter ponsi ja medulla oblongata liitumiskohas

5. Ajukelmed Kreeka sõnast meninx ehk membraan Kokku on 3 kihti: dura mater, arachnoid mater ja pia mater Ajukelmete funktsioon: KNS kaitsmine

6. Dura mater Dura mater (ld. kõva ema; meninx fibrosa) – tihke membraan, mis on kõige lähemal koljule Koosneb kahest kihist: Periosti kiht Sisemine meningeaalne kiht Viimane kiht sisaldab suuri veresooni, mis lähevad üle kapillaarideks pia ma- teris

7. Dura mater – kotike, mis ümbritseb arachnoid materit

8. Dura mater Dura mater koosneb tihedast fibroossest koest Dura mater ümbritseb ja toetab suuri venoosseid kanaleid (duraalseid siinuseid e. venoosseid siinuseid), mis viivad verd ajust südamesse Falx cerebri: eraldab aju poolkerasid (os frontale frontaalsest harjast ja crista gallist ning jookseb kuni occipitaalse protuberantsiani Tentorium cerebelli: separeerib occipitaalseid sagaraid cerebellumist Falx cerebelli: separeerib tserebellaarseid poolkerasid Diaphragma sellae: katab hüpofüüsi ja sella turcicat

9. Dura mater

10. Tee vahet! 1) Hematoom – lokaliseerunud verekogum väljaspool veresoont 2) Hemangioom – healoomuline endoteelirakkude tuumor (vaskulaarsed anomaaliad) 3) Hemorraagia – verejooks ehk verekaotus tsirkulatoorsest süsteemist

11. Miks verejooksud üldse tekkivad ? Peatrauma (sagedaseim) Kõrge vererõhk (pika aja jooksul tekib veresoonte seinte nõrgenemine) Vere või verejooksu häired (hemofiilia, sirprakuline aneemia) Aneurüsm Veresoonte anormaalsused Amüloidne angiopaatia Ajutuumorid Maksahaigused

12. Miks verejooksud ohtlikud on ja kuidas neid minimiseerida? Veri ärritab ajukudet ja põhjustab turset Hematoomi tekkega suureneb rõhk ajukoele – toimub veresoonte kompressioon (väheneb verevool) ning toimub neuronite hävimine Kuidas vältida verejooksu: ravida kõrget vererõhku, mitte suitsetada, mitte ülepingutada ravimitega, sõita autoga tähelepanelikult ja turvavöö olgu kinnitatud, jalgrattaga sõites – kiiver, ettevaatust warfariiniga, olemasolevate aneurüsmide kirurgiline ravi

13. Epiduraalne hematoom

14. Epiduraalnee. extraduraalne hemorraagia Ladina keeles „epi+duraalne“ = dura materi peal Verejookskoljujaduramaterivahel, mitte ajukoes Põhjustatud arterite seinte rebestusest Verejooks võib tekkida ka seljaajus Hematoom tekib trauma tõttu ning intrakraniaalses ruumis kogunev veri suurendab rõhku ja surub ajule peale Hematoom võib avaldada mõju intrakraniaalsetele struktuuridele (n.occulomotorius): fikseerunud ning dilateerunud pupill kahjustuse kohal

15. Epiduraalne hemorraagia:sümptomid Tugev peavalu ( aju nihutamine, verevarustuse vähenemine, võib tekkida ajukoe purustamine vastu koljut) Jäsemete nõrkus kahjustuse poolel, nägemisvälja häirumine (surve tagumisele tserebraalsele arterile) Respiratoorne arrest aju herniatsiooni tõttu Võib tekkida ajutüve kompressioon: teadvuse kadu, ebanormaalne pupillide reaksioon valgusele, ebanormaalne asend

16. Herniad Kehaosa või organi protrusioon defekti või naturaalse ava kaudu ümbritsevasse membraani, lihasesse, luusse

17. Epiduraalne hemorraagia: põhjused Traumaatiline (kõige sagedasem) – löök pea piirkonda Pterioni regioon väga nõrk (selle all keskmine meningeaalne arter) Ainult 20%-30% hematoomidest tekkivad väljaspool os temporalet Aju võib kahjustuda kolju teravate äärte poolt, pidevalt liikudes mööda neid

18. Epiduraalne hemorraagia:ravi Kirurgiliselt eemaldada veremass (trepanatsiooni või kraniotoomia käigus) ning vähendada intrakraniaalset rõhku Trepanatsioon - koljusseaugupuurimine

19. Subduraalne hemorraagia Verejooks dura materi ja arachnoid materi vahel Põhjustatud veenide seinte rebestusest, mis läbivad subduraalset ruumi Ägedad hematoomid eluohtlikud; kroonilised vähem ohtlikud Kuna see on venoosne verejooks, on ta aeglasem kui epiduraalne hemorraagia (veenides rõhk väiksem) Sümptomiteks: anamneesis peavigastus, teadvusekadu, kõneraskused, ärritatavus, tuimus, ataksia, isiksusemuutused Ataksia – koordinatsiooni puudus lihasliigutuste üle. Närvisüsteemi teatud osade (cerebellum) düsfunktsioon, mis reguleerivad liigutusi.

20. Subduraalne hemorraagia: põhjused ja riskifaktorid Klassikaline leid raputatud beebi sündroomiga patsientidel Riskifaktorid: liiga vana või liiga noor vanus. Vanusega toimub ajukoe vähenemine, seega subduraalse ruumi suurenemine. Vastsündinud omavad samuti laiemat subduraalset ruumi, mis teeb neid väga vastuvõtlikeks peatraumadele. Tavaliselt esineb vanematel patsientidel ning alkohoolikutel, kellel esineb tserebraalset atroofiat. Tserebraalne atroofia suurendab ruumi, mida ühendus-veenid peavad läbima kahe meningeaalse kihi vahel, seega suurendades tõenäosust, et suure jõu tõttu toimub veresoone rebestus. Antikoagulandid, eriti aspiriin ja warfariin – CSF rõhu langus, mis tekitab madalat rõhku duras ja seega võivad veresooned rebeneda.

21. Subduraalne hemorraagia Mõnikord võib tekkida ka arachnoid materi rebestus ning toimub vere ja CSF levik intrakraniaalsesse ruumi. Tulemuseks: rõhu tõus kraniaalses ruumis Ravi: väikse hematoomi korral sisestatakse kateeter ning läbi koljus tehtud ava imetakse hematoom välja Suuremad hematoomid – kraniotoomia, kus kirurg avab dura, eemaldab verehüübet ja kontrollib üle veritsemiskohad Postoperatiivsed tüsistused: korduvad verejooksud, infektsioon, intrakraniaalne rõhk suureneb

22. Arachnoid mater Mõnikord loetakse arachnoid materit ja pia materit kui ühtset struktuuri: leptomeninx ehk õhuke kiht. Dura mater on pachymeninx – paks kiht Subarahnoidaalsesruumistsirkuleerib CSF (modifitseeritudvereplasma), midaprodutseeritakse choroid plexustepoolt

23. Subarahnoidaalne hemorraagia Verejooks arachnoid materijapiamaterivahel Põhjuseks tserebraalse aneurüsmi ruptuur (Circle of Willis) või peatrauma. Kui veresoon rebeneb, veri täidab kiiresti aju ümbritsevat ruumi Aneurüsm – arteri või veeni seina nõrkus, mille tõttu toimub selle seina lokaalne dilatatsioon Hematoomi sümptomiteks on tugev peavalu (tunnejustkuikeegi lööks vastu pead), teadvuse kadu, oksendamine, tõmblused, kaela jäikus Pupilli dilatatsioon ning pupillaarse valgusrefleksi kadu, mille põhjuseks on aju herniatsioon intrakraniaalse rõhu tõusu tõttu

24. Komplikatsioonid pärast subarahnoidaalset hemorraagiat Vasospasm, mis võib omakorda põhjustada isheemilist ajukahjustust Vererõhu kõikumised ehk fluktuatsioonid, elektrolüütide häired, pneumoonia, südame dekompensatsioon Raviks Ca-blokaatorid (nimodipiin), bensodia- sepiinid ärevuse raviks, antiemeetilised ravimid, põie kateeter, veenide tromboosi vältimine kompressioonisukkadega

25. Intratserebraalne hemorraagia Intrakraniaalne ehk intra-aksiaalne hemorraagia, mis tekib ajukoes Extra-aksiaalsed hemorraagiad: epiduraalne, subduraalne, subarachnoidaalne – mis kõik küll tekivad kolju sees, kuid väljaspool ajukudet Võib olla põhjustatud ajutrauma poolt, võib tekkida spontaanne hemorraagiline rabandus Hemorraagiaid on kahte tüüpi: intraparenhümaalne ja intraventrikulaarne

26. Intraparenhümaalne hemorraagia Verejooks aju parenhüümis Sellega kaasub turse ning intrakraniaalse rõhu tõus võib tuua kaasa herniatsiooni sündroomi Mittetraumaatilise verejooksu etioloogia: hüpertensiivne veresoonte kahjustus, arteriovenoosne malformatsioon, reperfusioonikahjustus, sirprakuline aneemia

27. Intraventrikulaarne hemorraagia Verejooks ventrikulaarsesse süsteemi, kus produtseeritakse CSF, mis tsirkuleerib subarahnoidaalses ruumis Peamiselt imikutel (eriti enneagsetel ja väikese kaaluga): tsellulaarsete struktuuride perfusiooni muutused. Verevoolu vähesus resulteerub rakkude surmas ja veresoonte purunemises Enamasti tekivad 72 tunni pärast, kui laps ilmale tuleb

28. Aju verejookud

29. Tänan kuulamast!

30. Kasutatud kirjandus http://www.strokecenter.org/patients/about-stroke/subarachnoid-hemorrhage/ http://usd316.k12.ks.us/projectfolder/valerie/frame.html http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BD%D1%81%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82 http://emedicine.medscape.com/article/1163977-overview http://health.nytimes.com/health/guides/disease/intracerebral-hemorrhage/overview.html http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage http://www.webmd.com/brain/brain-hemorrhage-bleeding-causes-symptoms-treatments