1 / 25

Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi

Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi. Margit Muliin nefroloog AS LTKH Pelgulinna Haigla 14. nov 2003. Diabeetline neerukahjustus. Üks peamistest diabeedi tüsistustest retinopaatia neuropaatia kardiovaskulaarsete komplikatsioonide kõrval. Diabeet ja nefropaatia.

Télécharger la présentation

Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi Margit Muliin nefroloog AS LTKH Pelgulinna Haigla 14. nov 2003

  2. Diabeetline neerukahjustus • Üks peamistest diabeedi tüsistustest retinopaatia neuropaatia kardiovaskulaarsete komplikatsioonide kõrval

  3. Diabeet ja nefropaatia • Diabeetilist nefropaatiat esineb 30-40% diabeetikutest • S.o krooniline progresseeruv neeru- funktsiooni halvenemine • Diabeedi diagnoosimisest nefropaatiani ~15 aastat > kroonilise neerupuudulikkuseni ~5 aastat > dialüüsini ~5 aastat

  4. Diabeet ja nefropaatia • 1. tüübi puhul algav neerukahjustus (mikroalbuminuuria) 5 – 10 aastat peale diabeedi diagnoosimist, esinemine 50%-l. • 2. tüübi puhul diabeedi diagnoosimise hetkeks sageli väljndunud neerukahjustus (proteinuuria), mis 10-15 aastaga viib terminaalse neerupuudulikkuseni. • 1. tüübi puhul neerupuudulikkus 10 korda sagedasem kui 2. tüübi korral.

  5. Neerude endokriinne funktsioon • Reniin – osaleb vererõhu regultatsioonis • Erütropoetiin – erütropoeesi stimuleeriv faktor • Vitamiin D – kontrollib Ca-ainevahetust, vältimaks renaalse osteodüstroofia teket

  6. Diabeetilise nefropaatia riskifaktorid • Diabeedi kestvus • Geneetilised • Hüperglükeemia • Kõrge vererõhk • Hüperkolesteroleemia • Suur valgu tarbimine • Suitsetamine

  7. Hüperglükeemia

  8. Diabeetilise nefropaatia sümptomid • Proteinuuria (varajaseks markeriks mikroalbuminuuria) • Tursed • Kõrgenenud vererõhk • Progresseeruv neerufunktsiooni halvenemine

  9. Diabeetiline nefropaatia • Glomeruloskleroos ehk Kimmelstiel-Wilsoni sdr: hüaliinsõlmekeste moodustumine päsmakeste (glomeruluste) kapillaarlingude vahele • Arterite ja arterioolide skleroos • Hüaliini ja glükogeeni ladestumine tuubulitesse ning tuubulite atroofia

  10. Albuminuuria tekkimine:

  11. Mikroalbuminuuria • Albumiini eritumine: 20 – 200 ųg/min 30 – 300 mg/24h • Albumiini/kreatiniini eritumise suhe: 2,5 – 25 mg/mmol (Euroopas) 30 – 300 mg/g (USA) • Albumiini sisaldus uriinis (hommikul): 30 – 300 mg/l

  12. Mikroalbuminuuria • Viitab varajasele diabeetilisele neerukahjustusele. • Suurendab 20 korda riski väljendunud nerrukahjustuse arenguks. • 2. tüüpi diabeedi korral mikroalbuminuuria esinemine suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski 2 – 3 korda, võrreldes normaalse albumiini ekskretsiooniga diabeetikutega.

  13. Diabeetilise nefropaatia progresseerumine:

  14. Diabeet ja neerubiopsia • Näidustatud: - diabeet < 10 aasta, kuid kliiniliselt tegu väljendunud neerukahjustusega - uriinis düsmorfsed erütrotsüüdid, silindrid - kiire neerufunktsiooni langus • Ei ole näidustatud: - diabeetilisele nefropaatiale iseloomulik kulg - retinopaatia esinemine

  15. Diabeetilise nefropaatia progresseerumise vältimine • Tagada adekvaatne veresuhkru kontroll (HbA1c 7%) • Hoida vererõhk normis (125/75 mmHg), ravis eelistatult kasutada AKE-inhibiitoreid, A II retseptor-blokaatoreid • Vähendada valgu tarbimist (0,8 g/kg/24h) • Vähendada proteinuuriat (terapeutiliseks eesmärgiks on < 1 g/24h)

  16. Diabeetilise nefropaatia progresserumise vältimine • Düslipideemia korrigeerimine (LDL-kolesterool < 3,0 mmol/l, elustiil ja ravimid) • Kuseteede infektsioonide ravi (k.a asümtomaatiline infektsioon) • Aneemia korrigeerimine (Hgb 110 – 120 g/l, Fe-preparaadid per os, i/v, EPO s/c, i/v) • Lõpetada suitsetamine

  17. Veresuhkru kontroll • DCCT (The Diabetes Control and Complications Trial): - 1. tüüpi diabeetikud, kellel HbA1c ~ 7,5%, mikroalbuminuuria tekke risk vähenes 39% ja proteinuuria 54%, võrreldes haigetega, kellel HbA1c ~ 9,0%. • UKPDS(United Kingdom Prospectiva diabetes Study): - 2. tüüpi diabeetikud. Kui HbA1c ~ 7%, risk retino- ja nefropaatia tekkeks 25% madalam.

  18. Vererõhu kontroll • AKE-inhibiitorid - HOPE(Heart Outcome Prevention Evalution): Võrreldes platseeboga kõrge vererõhuga diabeetikutel ramipriil, vähendas 24% enam nefropaatia tekke riski. Lisaks renoprotektiivsele toimele ka kardiovaskulaarne protektsioon.

  19. Vererõhu kontroll • Angitensiin II retseptor-blokaatorid RENAAL(Reduction of Endpoints in NIDDM with the Angitensin II Antagonist Losartan Study): Võrreldes platseeboga vähendas losartaan kreatiniini 25% ja lõppstaadiumi neerukahjustust 28%.

  20. Vererõhu kontroll • Kaltsiumkanali antagonistid, eelistatult mittedihüdropüridiin rühma esindajad (diltiazem, verapamil) • Beetablokaatorid

  21. Nefroloogi konsultatsioon • Valk uriinis üle 3g • 1. tüüpi diabeet – seerumi kreatiniin üle normi • 2. tüüpi diabeet – seerumi kreatiniin üle 200 ųmol/l

  22. Patsiendi käsitlus • Mikroalbuminuuriata diabeetikutel regulaarne uriini kontroll 3 – 6 kuu järel. • Püsiva proteinuuria korral kontrollida uriinis valku 3 – 4 korda aastas, seerumi kreatiniini taset 1 kord aastas (kui kreatiniin normist kõrgem, siis sagedamini).

  23. Kokkuvõtteks • Diabeetilise nefropaatia preventsioon on 3 etapiline: • Diabeedi (eriti 2. tüüpi) ennetus • Nefro-, vaso- ja neuropaatia tekkimise vältimine • Nefropaatia progresseerumise pidurdamine, vältimaks terminaalse neerupuudulikkuse teket.

  24. AS Lääne-Tallinna KeskhaiglaPelgulinna Haigla Sõle 16 • Nefroloogia osakond: • 666 5341 arstid, õed • 666 5342 arstid, õed • 666 5340 osakonna juhataja Hemodialüüs: • 666 5361 hemodialüüsi õed • 666 5345 peritoneaaldialüüsi ja transplantatsiooni õed • 666 5341 arstid • 666 5342 arstid

  25. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

More Related