Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas?

1. Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas? Merle Kink SA Innove Kutsehariduse seirekeskuse spetsialist

2. Roheline majandus • Majandus, mis väärtustab loodust, inimesi ja loob korralikke ning piisavalt tasustatud töökohti. • Eesmärgiks on saavutada investeeringute suurem tootlikkus, vähendades samaaegselt emissiooni, raiskamist ja tarbimist. • Jälgitakse nii tööprotsesside kui toodete võimalikult suurt keskkonnasäästlikkust. Rohelise majanduse ideed peetakse suurimaks ümberkujunduseks pärast tööstusrevolutsiooni.

3. Eesti rohelise majanduse suunalised tegevused • Korterelamute renoveerimislaenud (Kredex) • Säästva renoveerimise koolitused (Kredex; www.renoveeri.net) • Riigikantselei raamdokumendi väljatöötamine rohelise majanduse põhisuundade määratlemiseks • Taastuvenergiaallikate mitmekesistamise tegevuskava • Energia- ja kliimaagentuur • elanike energiakulutuste vähendamine ning ehitus- ja kinnisvarasektori elavdamine energiasäästlike majade rajamise toetamisega

4. “Roheline” töökoht • Töökohad, mis panustavad keskkonna kvaliteedi hoidmisele või parendamisele ning aitavad vältida kahju ökosüsteemile. • Õiglaselt tasustatud, korralike töötingimustega, turvalised ja töötaja õigustega arvestavad. Rohelised ja nn rohelise varjundiga töökohad.

5. Muutused ametikohtades • Uued ametid • (reostuse kontrolli seadmed, energia mõõteriistad, ökoloogilise jalajälje mõõtmised jne) • Ametite vahetumine • (fossiilkütus >> taastuvenergia) • Kaduvad ametid • (keskkonnale mittesõbralikud pakkematerjalid jne) • Olemasolevate ametite ümber defineerimine/ rikastamine

6. Üldoskused Üldised oskused ja teadmised (tööjõu paindlikkus): • Suhtlemisoskus • Turundusalased teadmised • Kliendile orienteeritus • Kohanemisoskus • Riskide hindamine • Projektijuhtimine sh energiaefektiivsuse juhtimine, diagnostika ja arendus ning innovatsiooniprojektide juhtimine

7. Kutseoskused • Insenerid, disainerid ja teadlased – tagamaks arendust. • Tehnikud, et rohelisi tehnoloogiaid hallata. • Konsultandid • Audiitorid ja järelvalve

8. GHK Consulting’u case studies • 2009. aastal vaadeldi 15 ettevõtet Euroopas erinevatest valdkondadest: • energiatootmine (elekter, gaas, kütused) – Enel (Itaalia); • tööjõumahukad sektorid (ehitus, turism, jaekaubandus) – Coca-Cola (USA); Vinci (Prantsusmaa); • energiamahukad sektorid (tsemendi, metalli ja kemikaalide tootmine); • transpordisektor (lennundus, autotööstus) – DHL (Saksamaa).

9. Case’ides uuriti miks on ettevõtted hakanud tegelema rohelistumisega • Konkurentsivõime säilitamine. • Poliitilised ja keskkondlikud regulatsioonid. • Vajadus muuta energia tarbimine efektiivsemaks – kulude kokkuhoid, ressursside piiratus (nt Coca-Cola).

10. Sisemiselt ettevõtted: • Tegelevad energia efektiivsuse tõstmisega: • rajatud on uusi tehaseid; • otsitakse võimalusi hoonete energiatõhususe tõstmiseks; • transpordi efektiivsuse tõstmine – nt juhtide koolitamine, marsruutide optimeerimine, lennukite lasti kaalu vähendamine; • taastuvenergiaallikate kasutamine ja tooraine taaskasutus.

11. Väljapoole suunatud tegevused (1): • Töö tarneahelatega – uuritakse ka varustajate keskkonnamõjusid ja pakutakse võimalusi mõjude vähendamiseks. • Tarbijakäitumise ja -teadlikkuse tõstmine – • Enel’i energiamõõdikud efektiivsuse jälgimiseks; • M&S kampaania pese 30 kraadiga; • Vinci öko-sõidukijuhtimine; • Cementa koostöös Rootsi maanteeametiga uuris kuidas vähendada teekatte koostisega kütusekulu.

12. Väljapoole suunatud tegevused (2): • Kauplemine Euroopa süsinikukvootidega. • Poliitika kujundamises kaasa rääkimine – lennufirmad ja energia tootmine (Brüsselisse lobbitöötajate saatmine nt). • Partnerlus avaliku sektori ja kliimaorganisatsioonidega – energiasäästlike hoonete rajamiseks nt.

13. Mõju töökohtadele ja oskustele: • Tööle on võetud keskkonnaspetsialiste – • Vinci on loonud 4 töökohta jätkusuutlikkuse tagamise osakonnana; • Holcim on palganud 6 inimest poliitikate mõjutamise ja kommunikatsiooniga tegelemiseks; • Carrefour on loonud 6 töökohta keskkonnajuhtimiseks. • Paljudes firmades on ostetud sisse keskkonnaalaseid konsultatsiooniteenuseid.

14. Veel olulisemaks töökohtadest pidasid ettevõtted oskuste täiustamist • Töötajate koolitamine omandamaks säästvamaid töövõtteid: • keskkonnateadlikkuse tõstmise koolitusprogrammid; • Coca-Cola koolitas pakkematerjalide disainereid kergemaid pakendeid arendama; • Virgin Atlantic – pilootide koolitamine kütusekulu vähendamiseks läbi maandumis- ja õhkutõusu tehnikate.

15. Ettevõtete kasu tulenevalt mainitud tegevustest • Konkurentsivõime kindlustamine tulevikuks. • Investorite usalduse tõstmine, näidates, et ollakse samm eespool süsinikumängudest.

16. Barjäärid, riskid ja takistused rohelistumisel: • Lennufirmad – kardavad finantseerimisvahenditele juurdepääsu raskenemist ja süsinikukvootide tõttu Euroopa lennufirmade konkurentsivõime vähenemist. • Coca-Cola toob välja innovatsioonilise tehnoloogia arendamise hinna.

17. Soovitused teistele • Saada varakult jalg ukse vahele poliitika kujundamisel. • Julgustada töötajaid ja tõsta nende teadlikkust. • Tarneahelate keskkonnaalaste tegevuste jälgimine.

18. Küsimusi Aitäh kuulamast! Videouudislõik: Keskkonnahoidlike töökohtade loomine: http://www.tvlink.org/mediadetails.php?key=61489feda9e3758486af&title=Creating+Green+Jobs&titleleft=Employment Seirekeskuse veebileht www.innove.ee/seirekeskus Inglise keeles www.innove.ee/refernet