1 / 27

Uue infosüsteemi loomine – algusest lõpuni Eesti tervise infosüsteem

Uue infosüsteemi loomine – algusest lõpuni Eesti tervise infosüsteem. Raul Mill. Tervise infosüsteem / Digilugu / E-tervis. IT lahenduste soodustavad ja takistavad faktorid.

meara
Télécharger la présentation

Uue infosüsteemi loomine – algusest lõpuni Eesti tervise infosüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Uue infosüsteemi loomine – algusest lõpuniEesti tervise infosüsteem Raul Mill

  2. Tervise infosüsteem / Digilugu / E-tervis

  3. IT lahenduste soodustavad ja takistavad faktorid Normalisatsiooniprotsessi teooria – keskendub infotehnoloogia rakendusprotsessi võtmeteguritele, mis on: koherentsus (coherence), kognitiivne osalemine (cognitiveparticipation), kollektiivne tegevus (collectiveaction), tagasivaatev monitooring (reflexivemonitoring). Vähe tähelepanu pööratakse järgmistele teguritele: • eesmärgid ja rakendamise protsess; • kasutajate kaasatus ja osalemine; • rollid ja vastutus; • riskide juhtimine/maandamine; • rakendusprotsessi ümberkonfigureerimine kasutajate teadmiste põhjal. Mair, May, O´Donnell, Finch, Sullivan, & Murray. (2012). Factors that promote or inhibit the implementation of e-health systems: an explanatory systematic review. Bull World Health Organ,90, 357–364. Meta-analüüs 37 ülevaateartikli põhjal (põhiliselt USA ja Kanada uuringud)

  4. Normalisatsiooniprotsessi teooria (Mair., et al, 2012)

  5. Hinnanguliselt on Inglismaa investeerinud projekti National Programme forInformation Technology (NPfIT) for the National Health Service vähemalt 12.8 mld £; Obamaadministratsioon on teinud e-tervisesse investeeringuid hinnanguliselt 38 mld $. Eesti Vabariik 11 mlj€. (2006 – 2012)

  6. Infosüsteem Kasutusmugavus ja osa, millega kasutaja tegelikult kokku puutub Kasutajad ja koovõime. Kes, miks ja mida kasutab Siduslahendused – funktsionaalsused mida kasutaja sooviks Baaslahendusel põhinevad lahendused – andmete kasutamine Baaslahendus – platvorm, standardid, andmed Baaslahendus – kasutaja jaoks sageli nähtamatu Süsteemi loomine Süsteemi kasutamine

  7. Infosüsteemi loomine 1. Tehnoloogiline platvorm 2. Platvormile põhinevad teenused 3. Ühilduvus ja standardid – süsteemide koosvõime 4. Kasutaja ja juurutamine 5. Arendus- ja halduskulud

  8. Mõtteviis Paber arvutis ?

  9. Tehniliselt korrektne lahendus ei pruugi olla kasutatav lahendus Tapa iseteeninduskontoris klienditeenindaja senise kolme korra asemel ühel korral nädalas

  10. Mõjud ja ootused loodavale süsteemile • 2004 – „Digitaalne terviselugu“ teostatavusuuring • Mõjud ja ootused: • Patsiendisõbralikkuse tõus • Teenuskvaliteedi tõus • Objektiivsem ravi • Bürokraatia vähenemine ja tööaja efektiivsem kasutamine arstil

  11. Projekti osapoolte peamised ootused • Kiire ja lihtne töövahend tervikliku informatsiooni leidmiseks ning vahetamiseks patsiendi tervisliku seisundi kohta. • Bürokraatiale kuluva töömahu vähenemine • Võimalus saada patsiendi kohta kiiresti aegkriitilist eelinformatsiooni A E G - Millal IT säästab ja millal raiskab aega?

  12. Kasutusmugavus Kes on kasutaja?

  13. Peamised takistused • Teadmatusest tulenev vaenulik suhtumine • Liialt suured IT- ja sidekulud liitumiseks • Projekti rakendamisel saavutatud tulemus ei vasta osapoolte ootustele ja vajadustele

  14. Lahendused takistuste vältimiseks • Osapoolte kaasamine loomise ja juurutamise etappi • Juurutamine etapiviisiliselt • PR kava projekti tutvustamiseks • Meditsiiniasutuste juhtkondade aktiivne kaasamine, kes saavad rakendada süsteemi kasutamiseks oma organisatsioonis aktiivset survet

  15. Kriitilised edutegurid • Infosüsteemi kasutamise ja informatsiooni leidmise mugavus ning kiirus • Andmete terviklikkus ja usaldusväärsus • Kasutajate tsentraalne ja süsteemne koolitamine

  16. Jätkusuutlikkus • Jätkusuutlikkus saavutatakse ca 2 aastaga, meditsiiniasutustel puudub motivatsioon oma ressursside eest infosüsteemi kasutamiseks.

  17. Kaasajastamine Mida me soovime 5 või 10 aasta pärast ja kas see on täna vastuvõetav?

  18. Mis on mis? • IT projektide omapära – kontseptsioonilt väga lihtsad, tehniliselt väga keerukad • IT projekt ei ole projekt klassikalises mõttes • Millest koosneb IT projekt? • Protsessimudel • Andmekoosseis • Standardid • Kasutajad • Arendamine • Testimine • Juurutamine • Haldamine

  19. IT peaks olema … • Kõikvõimas. „Vajan ühte nuppu, mis kõik ära teeb“ • Töökindel – „ma ei taha teada kus viga on, ma tahan tööd teha“ • Kasutajat arvestav – kas nutitelefon on lihtne? • Turvaline – keegi ei tohiks minu andmeid näha • Vajalik / atraktiivne – „ma kohe tahan selle programmiga mängida“

  20. IT on … • Bürokraatlik. Sageli võtab IT rohkem aega kui paber • Haavatav – vahet pole milline süsteemi osa ei tööta, kogu ahel on häiritud • Üks lahendus kõigile – kasutaja ei saa valida • Turvaline – kui ma oma ID kaardi annan kolleegile, kas IT on turvaline? • Vajalik – mida kasutaja tegelikult vajab? • Mõtleme paberi mitte biti tasemel

  21. IT, kuhu liigud … • Kolm põhireeglit, mille vastu eksitakse: kasutaja, kasutaja ja kasutaja. • Inimene teeb tööd arvuti jaoks või vastupidi? • Arendus on reeglina odavam kui haldus – kus on võit? • Pidev uuendamise vajadus nii oma süsteemi kui teiste süsteemide tõttu • IT ei võimalda kõike – see mis kõlbab kõigeks ei kõlba millekski.

  22. Mida õppida • Kaasa kasutaja • Väike töötav mudel on parem kui suur ja mitte töötav • Kes lahendust kasutab, mida ta vajab ning miks ta seda vajab • Kus on see lahendus 5 ja 10 a pärast – ümbritseva keskkonna areng ja sobivus tänasesse hetke

  23. Mida õppida • Mida me teeme (kas infosüsteem/it-lahendus või koostöömudel) • Miks me teeme (kas seda on tõesti vaja) • Kellele me teeme (kes süsteemi tegelikult kasutab) • Kuidas me teeme (skoop, sidussüsteemid, koosvõime)

  24. Eile – Täna - Homme • Sooviti: Andmete lihtne, kiire ja mugav vahetamine • Saadi: Andmete aeganõudev vahetamine – andmete sisestamine, otsimine mitmest infosüsteemist, mitmene sisse logimine • Soovitakse: Andmete automaatne otsimine tunnuse alusel erinevatest infosüsteemidest, andmete automaatne saatmine, uuenenud kuvameetodid ja sisestusabilised.

  25. „AppStore“ – tarkvara tulevik. Erialapõhised spetsiaalmoodulid vastavalt kasutaja profiilile

  26. Tahvelarvuti „AppStore“ PC Integratsiooni-platvorm Sülearvuti Mobiilirakendus RIS / PACS Tervise infosüsteem Haigla infosüsteem

  27. Spetsiaalmoodulid erialade vajadustest lähtuvalt Integreeritav erinevate infosüsteemidega Standardiseeritud info kuvamine ja liigendatus Kasutatav riistvarast sõltumatult Teenuspõhine arsti töölaud Graafiline info kuvamine Asukohast sõltumatu kasutusvõimalus Ühekordne autentimine Info kõigist integreeritud süsteemidest Teksti sisestusabi-funktsioonid

More Related