LIPIIDIDE METABOLISM

1. LIPIIDIDE METABOLISM Ann Kaleviste Stomatoloogia 2. kursus õppejõud Tiiu Vihalemm

2. Triglütseriidid annavad inimkeha põhi energiavaru • Katavad päeva energiavajadusest 25-30% • Spets funktsioone: biomembraanide kaksikkihi komponent, rasvlahustuvate ühendite lahustid ja transportijad, mediaatorid, närvikiudude isolaatorid, kopsualveoolide surfaktandid, signaalmolekulid jne • Normaalne metabolism sõltub lipiidide hulgast, vahekordadest ja tüüpidest. Väga tähtis on taimsete ja loomsete lipiidide vahekord ja asendamatute rasvhapete piisav saamine • Häired lipiiidde metabolismis on seotud patogeneesiga, kõige kesksemad haigused on ateroskleroos ja rasvumine Lipiidide metabolism inimkehas

3. Lipiidide katabolism annab 25-30% toitelisest energiast, rasvkoe triglütseriidid katavad 83-87% inimkeha energiavarudest • Rasvhapete ja regulaaatormolekulde süntees • Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees • Ketokehade süntees ja lõhustumine • Lipiidi-sarnaste molekulide süntees: eikosanoidid, hüdroperoksiidid jne • Vere lipoproteiinide süntees lipiidie, vitamiinide jne traspordiks Lipiidide põhieesmärgid

4. Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste trigütseriidide sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks • Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (küllastumata rasvhapped) on lipiidide koostiosad, neid kasutatakse pikemaahelaliste PUFA-de loomiseks, viimased on vajalikud regulaatormolekulide sünteesiks • Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena (skeletilihases, südamelihases jne) ja uute kehaspetsiifiliste lipiiidde sünteesiks • Lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped on vajalikud energiana, peamiselt skeletilihases, müokardis ja hepatotsüütides. Inimkeha kasutab rasvhappeid

5. Atsetüül- CoA on kogu metabolismi keskne ühend ja kuulub ka lipiiidde metabolismis erilisele kohale. Temast algab rasvhapete , ketokehade ja kolesterooli süntees. Läbi tema toimuvad lipiiidde metabolismi kõik põhirajad (ketokehad, TKT, kolesterool, regulatoorsed biomolekulid, triglütseriidid jne) Lipiidie metabolismi põhirajad

6. Rasvhapete oksüdatsioon ehk metaboolse energia põhitootja • 90% rasvkoe kaalust on triglütseriidid, need on adipotsüütides võimas energiavaru, annavad 83-87% energia koguvarust • Kõrge redutseerumisastme tõttu on adipotsüüdid võimelised tootma rohkelt ATP-d • Lipiidie lõhustumine on intensiivne asvkoes, maksas, lihastes • Lipiidide lõhustumise etapid: TG-de hüdrolüüs; rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse; rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites

7. Varurasvade mobilisatsioon ehk trüglütseriidide lipolüüs • Rasvkoe rasv uueneb poole võrra 6-12 päevaga • Lipolüüs on triglütseriidide lõhustumine vabadeks rasvhapeteks ja glütserooliks adipotsüütides • Lipolüüsi käivitab hormoon-sõltuv triglütseriidi lipaas, mis aktiveerub lipolüütiliste hormoonide toimel • TG lipaas vabastab asendist 1-3 rasvhappejääki • Tekkinud diglütseriiid lõhustab DG lipaas • Saadud monoglütseriiid lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks • Söömisjärgses normaalseisundis on lipolüüs mõõdukas. INS inaktiveerib TG lipaasi. • Füüsilises tegevusel, nälgimisel on rasvhapped peamiseks kütuseks ja glütserool lülitub glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükakgooni, kortikotropiini ja lipotropiini tase tõuseb. • Vabanevad rasvhapped seotakse verealbumiini poolt, kes on nende transportija veres, nad seotakse mitokondrites ATP tootmiseks • Glütserool viiakse maksa, kus ta aktiveeritakse (glükoneogeneesiks või ATP tootmiseks)

8. Rasvhapete oksüdeerimine suure hulga ATP tootmisek • Rasvhapete oluline osküdatsioon toimub maksas (põhiliselt), südamelihases, skeletilihastes ja neerudes • Oksüdatsiooni lülitumiseks aktiveeritakse rasvhapped tsütoplasmas, tekib nende aktiivvorm atsetüül-CoA ja samaaegselt “vangistub” rasvape rakku • Oksüdatsiooni põhirada on beeta-oksüdatsioon (B-OX) • B-OX on atsüül-CoA oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel mitokondtire maatriksis, ühe B-OX-i ringiga lüheneb ahel 2 süsiniku võrra ning iga rong lubab toota 15 ATP molekuli koostöös TKT ja hingamisahelaga

9. Rasvhapete transport mitokondritesse ja karnitiin • Aktiivvorm atsüül-CoA ei lähe läbi mitokondrite süsemembraani ja seetõttu transporditakse ta karnitiini osalusel mitokondritesse- see on viimase suur bioroll ja sellist transporti vajavad pikaahelalised rasvhapped • Karnitiini transpordiga on seotud kliinilised probleemid. Karnitiini defitsiidi sümptomiteks on hüpoglükeemia, rasvhapete kuhjumine plasmas ja lipiiidde akumuleerumine lihastes (letargia, krambid, lihaskoe düstroofia jne) • Karnitiini defitsiit võib kujuneda orgaanilise atsiduuri korral (orgaanil. Hapete konjugaatyidest väljutatakse liialt karnitiini) • Translokaasi def esineb üliharva, seda iseloomustab hüpoglükeemiline kooma, hüperammoneemia, lihasnõrkus, kardiomüotpaatia

10. Rasvhapete B-OX lõhustab rasvhappe aktiivvormi atsetüül-CoA molekulideks • B-OX iga ringiga lühendatakse rasvhappe ahelat 2 süsinikulise atsetüüljäägi võrra • Tsükli iga ring toodab ühe FADH2 ja ühe NADH, need reüksüdeeritakse mitokondriaalses hingamisahelas ATP tootmiseks • Igas ringis tekkiv atsetüül-CoA läheb TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks • Atsetüüljäägi (2C) võrra lõhehenud ahel läheb uude B-OX ringi • Tiolaas on atsüül-CoA atsüültransferaas, mis katalüüsib teise koensüüm-A jäägi lülitumist, et rasvhape jääks uude ringi minnes aktiivseks • Nt palmithappe oksüdatsioonil on lõplik saagis kuni 129 ATP molekuli. 3 palmishappe jäägiga triglütseriidi oksüdatsioonil on võimalik saada kuni 409 ATP-d

11. B-OX biokeemilised ja meditsiinilised asbektid • Atsetüül-CoA põhitootjana on tal tähtis energeetiline roll • B-OX on intensiivistunud nälgimisel, paaastumisel, diabeedil • Rasvhappe häire puhul esineb hüpoglükeemiaInimkehas tekib ööpäevas 0,3-0,4 l metaboolset vett, mille põhikoguse toodab B-OX • B-OX vajab karnitiini, pantoteenhapet, riboflaviini, nikotiinhapet püsivalt • Väimalikud on pika-, keskmise- ja lühikeseahelaliste atsüül-CoA DH häired • Neist levinum on keskmise def. Sümptomiteks ohtlik hüpoglükeemia, letargia, oksendamine, hepatomegaalia, nävisüsteemi häired, kooma. Põhjustab 10% väikelaste äkksurma sündroomist ja Reye sündroomi

12. Paarituarvuliste süsinikahelatega rasvhapete kliinilised probleemid • Nendes tekib B-OX läbi propionüül-CoA, see muudetakse üle suktsinüül-CoA-ks, mis lülitub TKT tsüklisse • Propionüül-CoA on biotiini sõltuv, def toob atsideemia, atsiduuria jne • Metüülmalonanüül-CoA muundamine sunktsinüül-CoA-ks muundamine vajab vit B12 koensüümvormi, def toob megaloblastilise aneemia

13. Perüksomaalse B-OX-i vajalikkus • B-OX toimub mitokondrites • Peroksümaalse B-OX-i mõte on tekitada pikkade ahelatega rasvhapetest lühemaid; osaleda rasvhapete liigsuse likrvideeimisel, tootes samal ajal ATP-d, lühendada kolesteriidi rasvhappeahelat • Totaalne ATP saagis on väiksem, kuna tekkiv FADH2 reoksüdeeritakse otseselt hapniku abil

14. Rasvhapete alfa-oksüdatsioon (A-OX) ja refsum haigus • ER ja mitokondrite koostöös esineb närvikoes ka A-OX, mis on rasvhapete oksüdatsiooni minoorne rada • See rada lõhustab aktiveerimata rasvhappe, kus oksüdeeritakse alfa-süsinikku ja C1 cabaned CO2 vormis • Refsum haigus (fütaanhappe kuhjumine) ehk pärilik mittekondineeritud polüneuriiton tingitud fütanaadi kuhjumisest maksas ja mujal A-OX defektsuse tõttu. Süpmtomid on neuroloogilised, võrkkestapõletik, naha ja luude anormaalsus jne

15. Rasvhapete de novo süntees • Rasvhapete de novo süntees on palmitaadi süntees atsetüül-CoA süsinike baasil: atsetüül-CoA on substraat ja vaba palmitaat lõpp-produkt • See on lihtsatest eelühenditesk rasvhappe uuesti-süntees, mis toimub maksas ja lakteeuvas rinnanäärmes • Ta pole B-OX pöördprotsess, sest toimub tsütoplasmas (B-OX mitokondrites), võtmeühend on malonüül-CoA, vajab reditseerivat energiat NAPDH, ATP, bikarbonaati, biotiini, Mn jneprevaleerib süsivesikuterikka toidu tarbimisjärgselt ja teda soodustab kõrge INS/glükagooni tase

16. Atsetüüljääkide ja NADPH kasutamine tsütoplasmas palmitaadi sünteesiks • Rasvhappe de novo süntees on palmitaadi süntees • Selleks on vaja atsetüül-CoA piisavat taset tsütoplasmas: atsetüül-CoA ja OAA annavad mitokondrites tsitraadi, mis viiakse tsütoplasmasse ja lõhutakse ATP-tsitraat lüaasiga OAA-ks ja atsetüül-CoA-ks. Samaaegselt toodab malik ensüüm vajaliku NADPH ja ülejäänud toodab PFT • Rasvhapete sünteesiks kasutuv mitokondriaalne atsetüül-CoA pärineb süsivesikute katabolimsmist, rasvumise põhjuseid ongi liigne süsivesikute tarbimine • Palmitaadi de novo süntees vajab 14 NADPH • Lõhustumised ja sünteesid on koordineeritud ja seetõttu pole TKT-s tekkkiv tsitraat iga hetk kasutatavrasvhappe de novo sünteesiks. Lõhustumiseks vaja piisavalt kõrget ATP rakutaset

17. Malonüül-CoA biosüntes on palmitaadi de novo sünteesi võtmesündmus • Atsetüül-CoA karboksüülimine malonüül-CoA-ks on malonüül-CoA biosüntees • Toimub see sündmus biotiini osalusel • De novo süntees nõuab palju ATP ja biomaterjali • Sünteesitava palmitaadi kõik C-aatomid pärinevad atsetüül-CoA atsetüüljäägist • De novo süntees algab atsetüül-CoA-st malonüül-CoA tekkega biotiin-atsetüül-CoA karboksülaasi toimel, reakstioon on pöördumatu • De novo süntesitud palmitaat on omakorda baasühendiks teiste kehaomaste rasvhapete biosünteesil • Palmitaadi de novo sünteesiringi viib läbi multiensüümsüsyteem rasvhappe süntaas (FAS). Imetjate FAS on dimeer kahe identse subühikuga, kus on kõik ensüümaktiivsused ja asüülkandja valk ehk ACP domeen

18. Kuidsa toimub palmitaadi de novo süntees? • Esmaslt kannab atsetüültransferaas atsetüül-CoA aitsetüüljäägi ACP-le ja tekib atsetüül-ACP • Siis kannab malonüültransferaas malonüül-CoA-lt malonüüljäägi ACP-le ja tekib malonüül-ACP • Tsükli simeses ringis tekib atsetüül-ACP ja malonüül-ACP kondensatsiooni ja dekarboksüilimisega atsetoatsetüül-ACP • Esimene ring annab 4C-se ahelaga küllastatud rasvhappejäägi • Iga ring pikendab fragmenti 2 C võrra • See pärineb atsetüül-CoA-lt, kuid antakse läbi malonüül-CoA • Palmitaadi sünteesi jaoks on vaja 7 ringi

19. Teiste pikaahelaliste rasvhapete süntees • Inimkeha põhilised rasvhapped on palmithape (16C) ja 18C-lised küllastatud (stearhape) ja küllastamata rasvhapped • Küllastatud rasvhapped. FAS toodab palmithapet ja stearhapet. ER rajas liidab rasvhappe elongaas palmitüül-CoA-le 2C-se fragmendi ja tekib stearhape • Palmithappest lühemaid saame toiduga, mingi kogude annab ka de novo süntees, mis on olluline laktatsidoosi puhul: rinnapiimas peavad lühemad olema olemas • Küllastamata rasvhapped (PUFA): lonoolhapet ja alfa-linoolhapet inimkeha ei sünteesi, neid peab saama toiduga, nad on asendamatud • Monoküllastamata rasvhapped. Olulisemad MUFA-d on palmisolehape ja olehape. Palmitolehappe süntees lähtub palmitüül-CoA-st, oleaadi süntees aga stearüül-CoA-st.Kasutatakse NADPH elektrone. • Polüküllastamata rasvhapped. PUFA-de mitmekesisus on vajalik , tagatakse toiduga, aga ka linoolhappest (LA) ja alfa-linoleenhappest(ALA). LA on vajalik oomega-6 PUFA-de sünteesil, ALA aga oomega- 3 PUFA-de sünteesil

20. Rasvhapete oksüdatsiooni/sünteesi regulatsioon • Üldised regulatsioonifaktorid on ATP, piisav viamiinide (karnitiin, pantotenhape, riboflaviin, nikotiinhape, kobalamiin) tase, nälgimine (stimuleerib rasvhapete oksüdatsiooni ensüümide sünteesi) • Olulised tasemed: • Lipolüüsi kontroll hormoonide poolt (adrenaliin, glükagoon, ACTH, lipotropiin jne • Karnitiini süstiku töll mõjutamine (malonüül-CoA tõusev tase inhibeerib CTP1, takistades nii rasvhapete transporti mitokkondritesse lõhustumiseks) • B-OX töö mõjutamine (NAD/NADH kõrge tase aktiverib B-OX ensüüm beeta-hüdroksüatsüül-CoA-dehüdrogenaasi. Kõrge NADH ja FADH2 pärsivad B-OX ensüümide tööd)

21. Oksüdatiivne stress ja lipiidide perosküdatsioon • PUFA-d alluvad kergesti oksüdatsiooniprotsessile, mis tekitab rasvhapete peroksiide jt produkte • Kontrolli alla olles on vajalik lipiidide peroksüdatsioon • Aga ülemäärane peroksüdatsioon on kahjulik : koekahjustused, arenguhöired, haigused

22. Vabad radikaalid • Omab ühte paardumata elektroni • Inimkehas kesksed on superoksiidi radikaal (anioon), hüdroksüül-, lämmastikoksiidi-, lämmastikdioksiidi-, rasvhappe peroksüül-, alkoksüül-, tiüül- • Vabad radikaalid põhjutsvadtsiste radikaalide tekke • Olgugi et nad on vajalikud, on nende liigsus oksüdatiivse tressi põhjuseks • Seetõttu on nad antioksüdantse regulatsioonisüsteemi poolt kontrollitud

23. Pro-oksüdandid • Pro-oksüdant on oksüdatiivne tressor, mis olles kas vaba radikaal, soodustab vabaradikaaliliste protsesside kulgu • Süvendavad oksüdatiivset tressi • Oksüdatiivsetesk stressoriteks on mettalliioonid, ROS, RNS, raviained, füüsikalised faktorid

24. ROS ja RNS tekitajad • Organismisisesed (endogeensed) • Mitokondriaalne hingamisahel • Füsioloogiline pületikuvastus, fagotsüütide tegevus • Ksantiini süntees • Tüklooksügenaas • Vaba raud ja vask • Arahhidoonhappe metabolism • Peroksüsoomid • Vesinikperoksiidi ja peroksünitriti vaheline reaktsioon • Katehhoolamiinide autooksüdatsioon • Emotsionaalne tress • Organismivälised (eksogeensed) • Füüsiline pingutus • Raua ja vase liigsus toidus • Raskmetallid, radioaktiivne kiirgus, utravioletkiirgus, ultraheli, vibratsioon • Ksenobiootikumid • Raviained • Anesteetikumid, pestitsiidid, osoon, suitsetamine jne

25. Antioksüdandid • Antioksüdantne süsteem reguleerib vabasid radikaale, see on antioksüdantne koordineeritud võrgustik • Antioksüdandid on ühendid, mis juba madalas kontsentratsioonis on suutelised takistama, vältima ja likvideerima oksüdatiisve stressi faktoreid • Tähtsamad antipksüdandid inimkehas:vitamiin E, C, plasma albumiin, GSH, ubikinool jne • Antioksüdantsed ensüümid • Valgulised: apotransferiin, tseruplasmiin jne • Reparatsooni ensüümid :DNA ensüümid jne • Vereplasmas on põhilised: vesilahustuvad (vit C, kusihape, albumiin, tseruplasmiin, apotransferiin, aktoferriin), lipiidlahustuvad (vit E, ja A, ubikinool, karotenoidid) • Rakutasemel on põhilised: vesilahustuvad (GSH, vit C, SOD, CAT, GPx) ja biomembraanides asuvad (vit E, karotenoidid ja ubikinool)

26. Mis on oksüdatiivne stress (OxS)? • Häired biomolekulide talitluses: • PUFA-de perüksüdatsioon • Valkude agregeerumine, denatureerumine, fragmenteerumine, lõhustumine • Nukeliinhapete puhul tekivad nukleotiidjääkide oksükahjustused, fragmenteerumised • Süsivesikute oksüdatsioon, anormaalne modifikatsioon • Biomolekulide kahjustused toovad plasmamambraano rakusiseste, rakuvälise maatriksi kahjususteni • Kaasneb ateroskleroos, infarkt, insult, Alzheimeri tõbi,enneaegne vananemine, diabeet, kasvajad jne

27. Eikosanoidid kui võimsad bioregulaatorid • Libiidide metabolismi üks eesmärke on bioregulaatorite süntees • Eikosanoidid on 20C-liste PUFA-de derivaadid: prostanoidid, leukortieenid, hüdroperüksoeikosatetraeenhapped (HPETE) ja hüdroksüeikossatetraeenhapped (HETE)

28. Arahhidoonhape on eikosanoidide põhi eelühend • Arahhidoonhape on üks PUFA-dest, kes annab tsükloksügenaaside toimel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene • Inimkehas on kesksed ja domineerivad arahhidoonhappest tekkivad eikosanoidid, sest tekkivatest eikosanoididest moodustavad just need lõviosa, nende eikosanoidide spekter on kõige mitmekesisem ja oluliselt võimsama biotoimega

29. Tsüklooksügenaasrada ja põletikuvastased ravimid (1) • Eikosanoidide sünteeisks kasutub biomembraanide fosfolipiidides olev arahhidoonhape, stiimul eraldab neist fosfolipaatidest arahhidonaati (PLA2 toimel) • Tsüklooksügenaasrada algab arahhidonaadi oksüdeerumise.tsükliseerumisega rasvhappe peroksüülradikaali kaudu PGG2 ja siis PGH2-ks tsüklooksügenaasi ja COX (PG süntaaskompleksi) toimel • PGH2 on eelühend prostaglandiinidele ja tromboksaanidele

30. Tsüklooksügenaasrada ja põletikuvastased ravimid (2) • COX-2 on tsüklooksügenaasi isovorm, tema aktiveerub tugevalt tsütokiinide toimel põletiku puhul • Prostaglandiine nimetatakse põletikumediaatoriteks, sest nad on osa multivastusest koekahjustusele, on ühed vabanevatest mediaatoritest • Arahhidoonaadi kaskaadi kulgu pärssivad raviained omavad põletikuvastast toimet

31. Prostaglandiinide ja yromboksaanide põhitoimed • Vererõhu regulatsioon • Hemostaasi ja vere hüübimise regulatsioon • Põletikulise vastuse ja infekstioonide kulu modeleerimine • Mao sekretsioni mõjustamine • Osalemine repsoduktsiooniprotsessis • PG (eriti E-klassi omad) stimuleerivad luukoe kasvu

32. Lipoksügenaasrada ja leukotrieenide (LT) ning (HETE) põhitoimed • HETE – hüdroksüeikosatetraeenhapped • Nad on hüperaktiivsuse ja põletiku mediaatorid • Bronhide, peensoole, veresoonte silelihaste kontarktsioon • Lüsosomaalsete ensüümide vabanemise stimuleerimine • Stimuleerivas eosinofiilide ja neutrofiilide migratsiooni (kemotaksis) • T-lümfotsüütide konversion supressor T.rakkudes

33. Ketokehad- tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes • Nälgimise, sihkrutõve, pikaajalise füüsilise tressi puhul tekib koerakkudes Glc defitsiit • Ketokehade kasutumisefektiivsus ektrahepaatilistes kudedes sõltub otseselt nende kontsentratsioonist veres • Vesilahustuvas ketokehad ei vaja transpordiks spets transpostsüsteeme

34. Mis on ketokehad? Kuidas toimub nende süntees? • Ketokehad: atsetoatsetaat, 3-hüdroksübutüraat, atsetoon • Sünteesitakse maksarakkude mitokondrites atetüül-CoA baasil • HMG-CoA süntaas on vajalik ensüüm, see on kerogeneesi kiirustlimiteeriv ensüüm, mida on oluliselt vaid maksarakkudes • HMG-CoA lõhustub atsetoatsetaadiks, millest tekib 3-hüroksübutüraat

35. Ketokehade kasutamine • Maks ei saa neid kasutada, sest seal puudub CoAtransferaas, samuti ei saa neid kasutada mitokondriteta erütrotsüüdid • Ektrahepaatilised koed oksüdeerivad atsetoatsetaati • Atsetoatsetaat aktiveerub suktsinüül-CoA osalusel atsetoatsetüül—CoA-ks, mis lühutsub kaheks atsetüül-CoA-ks. • Viimase lõhustumine annab TKT-s vajava ATP • Kauakestev nälgimine ja kontrollita insuliin-sültuva suhkrutüve puhul võib ketokehade produktsioon liialt intensiivistuda • Intensiivne ketogenees võib olla kahjulik:kuhjumine veres toob ketoneemia ja kuhjumine uriinis toob ketonuuria. Vere pH langeb, tekib ketoatsidoos ja võib kaasneda kooma

36. Lipogenees ehk kehaomaste rasvade süntees • Selleks aktiveeritakse glütserool glütserool-3-P-ks maksas • Rasvkoes lähtub glütserooli aktivatsioon glükoosist, kusjuures INS stimuleerib glükoosist atsetüül-CoA teket • Rasvhapete aktivatsioon vajab CoA-SH ja ATP • Tekkinud atsüül-CoA ja glütserool-3-P baasil sünteesitakse glütseriid • Rasvhappejääkide liitmine toimub astmeliselt ja spnteesi vaheühenditeks on fosfatiidhape ja diglütseriid

37. Trüglütseriidide sünteesi vajalikkud • Peensoole limaskestade energiaks • Kehaomaste TG süntees tekitab varurasva • Maks toodab Tg-de kogu organismi jaoks • Lakteeriv piimanääre vajab TG • Neerukoore energiavajadus

38. Fosfolipiidide metabolism • Fosfolipiidie baasalkohol on glütserool • Fosfolipiiide eelühend on fosfatiidhape (fosfatidaat) • Nende süntees toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l • Fosfatidaati kasutatakse kaheti: aktiveerub CDP-diglütseriidiks, mis fosfatidüülglütserooli ja inositooliga annab fosfatidüülinositooli ja annab glütseriidi, millega CDP-koliin annab fosfatidüülkoliinid ja CDP-etanoolamiin annab fosfatidüületanoolamiini • Abimehhanism: fodfolipiidide kiirsüntees membraanis peagrupi vahetuse ja modiftseerimisega • Fosfolipiidid on head detergendid, head surfaktandid.

39. Fosfolipiiidide katabolism • Fosfolipiide lammutavad fosfolipaasid (LP) ja iga ensüüm lühustab kindlat sidet • Kaltsium-aktiveeritud PLA2 eradab estersideme lõhkumisega rasvhappejäägi asendist 2, tema toimet pärsivad glpkokortikoidid. PLA2 on oluline ka fosfolipiiide modelleerumisel • Maomürgis, mesilasmürgis esineb teda palju, toob hemolüütilise toime • PLC lõhustab maksarakkudes lüsosoomides fosfodiestersidet • PLD lõhub PC ja PE fosfodiestersidet, tekitades fosfotidaadi

40. Sfingolipiidide metabolism • Baasalkohol on sfingosiin ja aabstruktuur tseramiid • Nende metabolim seostub mitmete pärilike sfingolipidoosidega, letaalsed tihti juba varajases lapseeas • Sfingolipiidid asuvad peamiselt biomembreenide välispinnas ja osalevad rakkudevahelistes kontaktides, rakkude kasvu ja arengu regulatsioonis • Nad on antigeensed, mitmete viiruste, koolera, difteria toksiini rakulisteks retseptoriteks • Süntees toimub ER-s ja Golgi kompleksis , põhimomentideks on sfinganiini teke palmitüül-CoA ja Seriini baasil, siis tseramiidi teke ja teiste sfinfolipiidide teke tseramiidist • Sfingomüeliinid on närvikiudude müeliintuppede ja ajukoe hallolluse rakumembraanide komponendid, nad on elektrilised isolaatorid

41. Sfingolipiidide katabolism • Nad internaliseeritakse endotsütoodiga ja vesiikulid sulanduvad lüsosoomidega. Lõhustumiseks on vajalikud ensüümid • Lõhustumise vaheühendiks on tseramiid • Esinevad geneetilised lõhustumisensüümi defitsiidid, mis toovad haiguseid sfingolipidoose, nt metakromaatiline leukodüstroofia, Krabbe haigus, Sandhoff haigus, Tay-Sachi haigus, Fabry haigus jne

42. AITÄH!