1 / 16

MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED

MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. AINERINGED. Biogeokeemiline aineringe- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise Aineringete põhiline energiaallikas on päikesekiirgus

odina
Télécharger la présentation

MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MAA SÜSTEEMIDEVAHELISED SEOSED

  2. AINERINGED • Biogeokeemiline aineringe- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise • Aineringete põhiline energiaallikas on päikesekiirgus • Geoloogiline aineringe-viib murenenud kivimid maakoore sügavusse, kus toimub muundumine, tuues moondekivimid pinnale murenema • Bioloogiline aineringe- toimub looduses pidevalt, aineringe lõpus orgaaniline aine laguneb mineraal aineteks , süsihappegaasiks ja veeks.

  3. taimtoiduline loom taim kiskja lagundaja mulla huumus minerali-seerumine orgaaniline aine huumuse süntees

  4. Aineringe on tihedalt seotud veeringega- sest vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ja liigutab mehaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi • Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.

  5. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG • Üks Maa ökoloogilise olukorra mõõtmisviise on ökoloogiline jalajälg ta näitab pindala, mis on vajalik tarbitavate ressursside saamiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks. 2003. aastal oli inimkonna ökoloogiline jalajälg kolm korda suurem kui 1961. aastal. Loodusressursside tarbimise kiirus on praegu 25% suurem kui looduse suutlikkus uusi ressursse toota. Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,5 globaalset hektarit inimese kohta, samas on produktiivse pindala suurus üldse 1,8 hektarit inimese kohta. Kui kõik elaksid planeedil Maa nii nagu keskmine eurooplane, vajaksime me kolme maakera!

  6. AGENDA 21 • 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. • Eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi.

  7. Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na.

  8. SÜSINIKURINGE

More Related