Riigi raamatupidamise ldeeskiri

1. Eve Marima Riigi raamatupidamise üldeeskiri Saadud ja antud toetused

2. Eve Marima Toetused (1) Toetused on üldeeskirja mõistes- avaliku sektori üksuste poolt saadud või antud rahalised või mitterahalised vahendid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele RRK üksuste vahelised saadud või antud vahendid on siirded Sotsiaaltoetused on regulaarsed ja tulenevad õigusaktidest Sihtfinantseerimine- seotud tingimustega, ainult konkreetsete kulutuste katteks, või teatud tingimuste tagamiseks

3. Eve Marima Toetused ( 2) Välisabi- mitteresidentidelt saadud sihtfinantseerimine Välisabi kaasfinantseerimine- sihtfinantseerimise eriliik lisaks EL fondidele Subsiidiumid- ettevõtlusega tegelevatele isikutele tegevuskulude sihtfinantseerimise liik Mittesihtotstarbeline finantseerimine- Ilma sihtotstarvet määramata, eritingimustega sidumata toetused juriidilisele isikule

4. Eve Marima Riigieelarve seadus nimetab. Sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldiseks …ja saamise poolel toetuseks Riigi raamatupidamise üldeeskiri käsitleb eraldisi RTJ 12 -st lähtuvalt

5. Eve Marima Toetused (3) Riigieelarve seaduses eraldis ja toetus = sihtfinantseerimine ja mittesihtotstarbeline finantseerimine Üldeeskirjas eraldis = kohustus, mille toimumise aeg või summa ei ole kindel Põhivara sihtfinantseerimine- põhitingimus, põhivara soetus Tegevuskulude sihtfinantseerimine-ei ole mõeldud vara soetuseks

6. Eve Marima Toetused (4) Sihtfinantseerimine ja selle vahendamine eristatakse tulude ja kulude kontodel Vahendamine on sihtfinantseerimine, mis saadi edasifinantseerimiseks ja antud sihtfinantseerimine on vahendajale antud sihtfinantseerimine, mitte abi saajale (lõppkasutajale)

7. Eve Marima Toetuste kajastamise üldpõhimõtted Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis kui on piisav kindlus, et: RRK vastab sihtfinantseerimise tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset Brutomeetod- sihtfinantseerimise teel saadud vara kajastatakse soetusmaksumuses või õiglases väärtuses kui soetusmaksumus ei ole teada Saadud sihtfinantseerimine kajastatakse bilansis passiva poolel tulevaste perioodide tuluna ning nii vara kui ka kohustus amortiseeritakse tulusse/kulusse sama perioodi jooksul

8. Eve Marima Toetuse kajastamise hetk Varasem hetk, kas toetuse laekumine või tekkepõhiselt laekumise aluseks olevate tingimuste täitumine Planeeritud, kuid laekumata toetusi, millega pole seotud kulusid ei kajastata Toetuse andmiseks võetud kohustusi, milliste maksetaotlusi pole aktsepteeritud kajastatakse bilansiväliselt Perioodilised toetused kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest toetus on ettenähtud

9. Eve Marima Toetuste kajastamise hetk (2) Kui toetuse saaja ja andja kuuluvad riigi konsolideerimisgruppi, lepitakse kokku toetuse liik, kontod ja tekkepõhised kuupäevad Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina vahendajat, vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andja ja kuludes tehingupartnerina toetuse saaja.

10. Eve Marima Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine Kajastatakse tuluna kontokassis 350 kui laekumine on kindel ning asutus on teinud vastavad tegevuskulud Tingimuste mitte täitumisel kajastatakse kohustusena kontodel 203850, 203855 Laekumata toetus kajastatakse tulu ja nõudena (103550, 103555) kui tingimused on täidetud Tehtud kulutusi, mis on toetuse andja poolt veel aktsepteerimata võib kapitaliseerida kui sihtfinantseerimise laekumine on tõenäoline

11. Eve Marima Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks-näide (1) Tegevuskulude sihtfinantseerimine Lubatud ka lihtsustatud meetod, kohe kulu ja tuluna kui summa on alla kapitaliseerimise piiri RRK pangakontole laekub toetus rahvusvaheliselt organ.-lt summas 100 000 Koolituskulude katteks. Koolituse kogumaksumus on 150 000 krooni. Bilansipäevaks on koolitusest läbi viidud 50%, kuid koolitusfirma arve on kogusummale 150 000 Arve on bilansipäevaks tasumata

12. Eve Marima Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks näide (2) Toetuse laekumine D 710001 Laekumised siirded eelarvesse 100 000 K 203850 Sihtfinan. saadud vahendid 100 000 Koolituskulude arvestus ( 50% arvest) D 550400 Koolitusteenused 75 000 D 103990 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 75 000 K 201000 Võlad hankijatele 150 000

13. Eve Marima Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks – näide (3) Koolituskulude eest tasumine tarnijale: D 201000 Võlad hankijatele 150 000 K 700000 Siirded eelarvest 150 000 Sihtotstarbelise toetuse arvestus ( 50% toetusest kajastada tuluna) D 203850 Sihtfin. vahendid 50 000 K 350020 Välisabi tegevuskuludeks 50 000 Kapitaliseerimise alampiir 30 000 ilma käibemaksuta

14. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks NB! Riigiraamatupidamiskohuslased, KOV üksused; AÕJI kajastavad avaliku sektori üksuselt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ( kontgrupp 3502) ja ei kasuta tulude ajatamist kontorühmade 257 ja 351 kaudu Sihtfinantseerimise kohustust kajastatakse ainult pikaajalise kohustusena

15. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (1) Kasutamise tingimuseks on põhivara ost või muul viisil soetamine Kajastatakse bilansis kas raha laekumisel või maksetaotluse aktsepteerimisel toetuse andja või vahendaja poolt (257000, 257100, 257200või tuluna 3502) Kohustus amortiseeritakse tuluks soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, selliselt et põhivara jääkmaksumus ja sihtfinantseerimise kohustuse jääkmaksumus on iga kuu lõpus võrdsed ( ainult kasumile orienteeritud üksused)

16. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks (2) Tingimuste mitte täitumisel kajastatakse kohustusena kontodel 203850, 203855 Laekumata toetus kajastatakse tulu ja nõudena ( 103550, 103555) kui tingimused on täidetud ja maksetaotlus aktsepteeritud Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta tuleb pidada analüütilist arvestust- soetusmaksumus, kulu, saadus sihtfin. ja kogunenud kulum ( kasumit teenivad üksused), sihtfin. tehingupartner ja allikas

17. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks (3) Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamisel tuleb kajastada kõik põhivaraga antud kuul toimunud tehingud ja arvestada põhivara amortisatsioon, teha sihtfinantseerimise amortiseerimise kanded Täielikul amortiseerimisel eemaldatakse sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum bilansist Täielikult amortiseerimata põhivara müügi või mahakandmise kuul amortiseeritakse sihtfinantseerimine täies mahustuluks ja kogunenud kulum eemaldatakse bilansist

18. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks näide (1) Näide Riigikassasse laekub toetus 100 000, arvutite ostu osaliseks finantseerimiseks, ostusumma kokku 150 000, arvutite kasulik eluiga 3 aastat Toetuse laekumine: D 710001 Siirded eelarvesse 100 000 K 203850 Sihtfinantseerimine 100 000

19. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks näide (2) Arvutite soetamine D 155610 IT seadmed 150 000 K 201010 Võlad hankijatele põhivara eest 150000 Tasumine tarnijale D 201010 Võlad põhivara eest 150 000 K 700000 Siirded eelarvest 150 000

20. Eve Marima Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks näide (3) Amortisatsiooni arvestus aasta pärast 33% põhivara soetusmaksumusest kantakse kuluks D 611500 IT seadmete amort. 50 000 K 155510 IT seadmete kulum 50 000 D 257180 Välisabi kogunenud kulum 33 333 ( passiva konto) K 351010 Põhivara soetamiseks saadud välisabi amortisatsioon 33 333

21. Eve Marima Mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine Kasutamine ei ole seotud piiravate tingimustega, kajastatakse laekumisel tuluna Toetuse andja ei nõua reeglina aruandeid tingimuste täitmisest ( tulu ja kulu vastavuse järgimine pole kohustuslik) Mittesihtotstarbelist sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna saaja poolt kontorühmas 352 ja andja poolt kuluna kontorühmas 452

22. Eve Marima Mitterahaline sihtfinantseerimine Mitterahalised toetused kajastatakse saadud vara õiglases väärtuses, kui vara väärtus pole usaldusväärselt hinnatav siis kajastatakse bilansiväliselt Saadud põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse põhivara kasuliku eluea jooksul

23. Eve Marima Sihtfinantseerimise vahendamine (1) Kui RRK-le laekunud toetused kuuluvad edasikandmisele teisele kasusaajale, siis laekunud toetused kajastatakse tuludes ja edasikantud toetused kuludes ( võimalikud ka kokkulepped RM, vahendaja, saaja) Enne tekkepõhise momendi saabumist kajastab vahendaja laekunud toetust ettemaksuna ( 203850, 203855)

24. Eve Marima Sihtfinantseerimise vahendamine (2) Saajale ülekande tegemisel maksetaotluse aktsepteerimisel võtab vahendaja arvele nõude ( 103550, 103555) ning kajastab saadud sihtfinantseerimise tuludes ja antud sihtfinantseerimise kuludes Kui vahendaja kannab toetuse saajale üle ettemaksena, saaja maksetaotlus ei ole veel aktsepteeritud, siis suletakse ettemaksete konto toetuse tingimuse täitmisel. Toetuse saamine ja andmine kajastub tulemiaruandes pärast tingimuste täitumist

25. Eve Marima Sihtfinantseerimise vahendamine (3) Kui vahendaja teeb saajale ülekande enne toetuse laekumist võtab ta arvele nõude ja kajastab saadud sihtfinantseerimise tuludes ja antud sihtfinantseerimise kuludes Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees lepingu tingimuste täitmise eest, võtab vahendaja lepingu rikkumisel arvele tagasinõude ja toetuse saaja vastu tagasimakse kohustuse

26. Eve Marima Antud toetused- tegevuskulud (1) Antud toetused, kontoklass 4 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele (400 000) Sotsiaalkindlustustoetused (41)- pensionid, ravikindlustustoetused, sotsiaalabitoetused Muud toetused (45) – kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks, põhivara soetusteks, muu mittesihtotstarbeline finantseerimine

27. Eve Marima Antud toetused – kajastamise hetk Toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid pole tehtud ega tingimusi täidetud ei kajastata Sõlmitud lepingutes võetud kohustusi kajastatakse bilansiväliselt Perioodilisi toetusi kajastatakse kuluna sellel kuul, mille eest on toetus ettenähtud

28. Eve Marima Antud toetused- näide Tegevuskulude sihtfinantseerimine KOV on sõlminud tegevuskulude sihtfin. Lepingu ettevõttega RR, lepingu tingimusteks on ettevõtte RR poolt remonttööde tegemine summas 200 000 Töö on teostatud, vastuvõetud, KOV-i vastutav isik on kulu aktsepteerinud Toetus on bilansipäevaks tasumata

29. Eve Marima Antud toetused- näide (2) Kuluaruande ja maksetaotluse kinnitamine D 450000 Kodumaine sihtfin. tegevuskuludeks K 203550 Sihtfin. seotud kohustused 200 000 Ülekanne D 203550 Sihtfin. kohust 200 000 K 100100 Pank 200 000

30. Eve Marima Mittesihtotstarbeline finantseerimine- näide Vallavolikogu võttis vastu otsuse eraldada mittesihtotstarbelisteks toetusteks 300 000 krooni, väljamakseteks vastavalt laekunud toetuste taotlustele. Toetused on mitte tagastatavad ja pole seotud täiendavate tingimustega. Kanded toetuste ülekandmisel D 452900 Muu mittesihtotstarbeline finants. K 100100 Pank

31. Eve Marima Antud subsiidiumid ja sotsiaaltoetused- näide Dets. Sotsiaalkindlustus toetused kokku 100 000, millest jäi maksmata 20 000 kuu lõpuks Kogu toetuste summa dets. kulus D 410xxx Sotsiaalkindlustustoetused 100 000 K 203560 Seaduse alusel toetuse kohust. 100 000 Osaliselt tasumisel D 203560 Seaduse alusel toetuse kohust. 80 000 K 700000 siirded eelarvest 80 000

32. Eve Marima Antud subsiidiumid ja sotsiaaltoetused näide Otsus anda ettevõtlusega tegelevatele juriidilistele isikutele toetust 10 milj.kr. Bilansipäevaks oli toetusi jagatud 7 milj.kr. Avaldusi oli veel 2 milj.kr. ulatuses. Esitatud avaldustest kuulus rahuldamisele 1milj.kr. ja tagasilükkamisele 1milj.kr. Toetuse andja kajastab toetuste kuluna 8 milj.kr.

33. Eve Marima Antud subsiidiumid ja sotsiaaltoetused näide (2) D 400 000 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 8 milj. K 203 570 Muud toetuse andmise kohustused 8 milj. Osalisel tasumisel kanded D 203570 Muud toetuste andmise kohust. 7 milj. K 100100 Pank 7 milj.

34. Eve Marima Sihtfinantseerimise tagastamine Sihtfinantseerimise tagastamise põhjuseks on tingimuste mitte täitmine Raamatupidamises kajastatakse tagastamist selles perioodis, millal tagastamise vajadus teatavaks sai Tegevuskulude sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse kui “ tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest” vähendus ja vajadusel seda ületav osa perioodi kuluna

35. Eve Marima Sihtfinantseerimise tagastamine (2) Varade sihtfinantseerimise vähendamine, ka mitte rahalise sihtfinantseerimise korral kajastatakse kui “ tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest” vähendus ja vajadusel lisaks ka perioodi kulu

36. Eve Marima Aasta aruande lisades avalikustatav.. Sihtfinantseerimise kohta aruande perioodis avalikustatakse aasta aruandes järgmine informatsioon: - saadud sihtfinantseerimise summad toetuste andjate lõikes; - sihtfinantseerimisega seotud kohustused; - tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad

37. Eve Marima Struktuuritoetused ( 1) Euroopa Sotsiaalfond (ESF), inimressursi arendamiseks, tööhõive parandamiseks Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), majandusarengu toetamiseks, uute töökohtade loomiseks Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), põllumajanduse ja maaelu toetusteks

38. Eve Marima Struktuuritoetused (2) Kalanduse Arendusfond (FIFG), kalanduse valdkonna arendamiseks Euroopa Komisjoni sihtfinantseerimise vahendid on Riigikassas, nende kasutamine toimub e-riigikassa kaudu, kasutamise kontroll on Rahandusministeeriumi Rahvusliku fondi osakonnal, kes vahendab väljamakseid abi saajatele