Riigi raamatupidamise ldeeskiri

1. Eve Marima Riigi raamatupidamise üldeeskiri Kohustused ja saadud ettemaksud

2. Eve Marima Kohustus (RTJ-d 3, 8,9) Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuse tagajärjel ja mille lõpetamine eeldab tulevikus ressurssidest loobumist. Kajastamine usaldusväärselt määratletud väärtuses, milleks on tasumisele kuuluva summa õiglane väärtus

3. Eve Marima Kohustused ja saadud ettemaksud Kajastamine tekkepõhisuse printsiibist lähtuvalt- kõik aruande aastaga seotud kulutused kajastatakse bilansis Kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastamine viitvõlgade grupis 2032 Kui puudub info kohustuse täpse suuruse kohta kajastatakse kohustust hinnanguliselt võttes aluseks varasemat kogemust ( elekter) Arve saabumisel sulgeda hinnanguline kohustus ja kajastada tegelik kohustus korrigeerides kulu

4. Eve Marima Kohustused ja saadud ettemaksud (2) Ettemakstud tulevaste perioodide tulud summas alla 30 000 krooni võib erandina kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Nimetatud piirmäärast algavad tulud tuleb jaotada nendesse perioodidesse, mille eest tulu saadi Saadud tulude ettemaksed kajastatakse kontogrupis 2039

5. Eve Marima Eraldised (RTJ 8) Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad, võib jaotada lähtuvalt hinnangust lühi- ja pikaajaliseks osaks Kajastatakse bilansis kui kohustus tekkis enne bilansipäeva, kohustuse realiseerumine on tõenäoline(>50%), summat on võimalik usaldusväärselt mõõta

6. Eve Marima Eraldised (2) Eraldis moodustatakse garantiikohustuse täitmiseks, poolelioleva kohtuprotsessi tarvis, restruktueerimise kulude jaoks või kahjulike lepingute jaoks Lähtutakse juhtkonna parimast hinnangust eraldise tõenäosuse ja suuruse kohta Kui eraldise realiseerumine on kaugemas tulevikus- diskonteerida nüüdisväärtusesse 6% diskontomääraga

7. Eve Marima Potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad Potentsiaalne kohustus-võimalik eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline(<50%) või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta kajastatakse lisades Kui tõenäosus on >50% kajastada bilansis eraldisena, anda selgitus lisades Kui tõenäosus on 100% kajastada bilansis kohustusena

8. Eve Marima Potentsiaalsed kohustused, potentsiaalsed varad (2) Potentsiaalne vara on vara mille realiseerumine pole kindel Kui tõenäosus on >50% kajastada lisades Kui tõenäosus on 100% kajastada bilansis varana Eraldised kohtuvaidluste suhtes vastav eraldis kajastatakse kulukontol 550050 ja bilansikontol 206000 või 256000

9. Eve Marima Laenukohustused Laenukohustused on kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud kohustused (pangalaenud, arvelduskrediit, kapitalirent jne.) Hindamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil seega algselt soetusmaksumuses, millest on maha arvatud laenuvõtmisega kaasnenud kulud, korrigeeritakse hiljem põhiosa tagasimaksetega. Kui esialgselt väljastatud summa ja tagasimakstav erinevad ( võlakirjad ) siis ka antud vahe amortiseeritakse

10. Eve Marima Rendiarvestus RTJ 9 Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara ja omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule - omandiõigus läheb üle rendiperioodi lõpus - rentnikul on õigus omandada renditav vara alla turuhinna - rendileping katab >75% vara majanduslikust elueast ( mille jooksul vara saab kasutada) - rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara õiglane väärtus ( > 90%)

11. Eve Marima Rendiarvestus RTJ 9 renditav vara on spetsiifiline, ainult rentnik saab teda ilma modifitseerimata kasutada Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent Arvestuse korraldamisel lähtutakse RTJ 9 sätestatud põhimõtetest, mitte lepingu juriidilisest vormist, mis tingib probleemi eelarve seadusega sätestatud piirangutest kinnipidamisega

12. Eve Marima Kasutus- ja kapitalirent- näide(1) RRK rendib auto, sõlmitakse kasutusrendileping. Rendi periood on 3 aastat, kuna väljaostu hind on soodsam turuhinnast siis RRK tõenäoliselt ostab auto välja. Seega klassifitseeritakse leping raamatupidamises kapitalirendiks Käibemaksu arvestuses tuleb seadusest tulenevalt käsitleda lepingut kui kasutusrenti (omandi üleminek) Esimene sissemakse on 30% soetusmaksumusest

13. Eve Marima Kasutus- ja kapitalirent-näide (2) Esimene sissemaks pole kulu vaid ettemaks ja kantakse kuluks 3 aasta jooksul Kanded esimese makse korral D ettemakstud tulevaste perioodide kulud K Siirded eelarvest Rendiperioodi lõpus tehakse kanded D Transpordivahendite rendikulud K Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

14. Eve Marima Müügi-tagasirendi lepingud Müügi-tagasirendi lepingud - kui tagasirent on kapitalirent- kajastatakse nagu vara tagatisel võetud laenu - kui tagasirent on kasutusrent- kajastada kui vara müüki Põhivara tasuta kasutusse andmine vastavalt Riigivaraseadusele on käsitletav rendile andmisena (RTJ9)

15. Eve Marima Tasuta kasutusele antud varad Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, tuleb lugeda tehing oma sisult kapitalirendiks ja vara võtab arvele rentnik Vara tasuta kasutusse andja kajastab vara jääk väärtuses sihtfinantseerimist (üldeeskiri 31) ja kannab vara põhivara nimekirjast välja ja peab selle üle bilansivälist arvestust Saaja võtab arvele vara ja saadud siht- finantseerimise, maad üle ei anta kajastab omanik

16. Eve Marima Reservid netovara koosseisus Eriotstarbelised reservid- kas vastava seaduse alusel ( tagatis-, stabiliseerimis-, omandireformi reserv) või muul põhjusel “kõrvale pandud” osa netovarast Muutused netovara reservides- lähtuvalt netovara muutuste aruandele toimuvad ümberklassifitseerimised ühelt netovara kirjelt teisele

17. Eve Marima Reservid netovara koosseisus (2) Näide: Eelmisel bilansipäeval stabiliseerimise reserv 100 milj.kr., aruande aasta bilansipäeval 150 milj.kr. D 298000 akumuleeritud üle/puudujääk 50 K 290000 stabiliseerimisreserv 50

18. Eve Marima Varade ja kohustuste inventeerimine Sularaha inventuur Pangakontode kontrollimine kinnituskirjadega Finantsinvesteeringute hindamine ja invent., hindamine õiglasesse väärtusesse, kinnituskirjad Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine, laekumistõenäosuse hindamine, saldokinnituste saatmine Varude inventeerimine, vajadusel üle-ja puudujääkide ning ümberhindluse aktid

19. Eve Marima Varade ja kohustuste inventeerimine (2) Materiaalne põhivara ja kinnisvara investeeringud – inventeerimisel hinnatakse ümberhindluse teostamise vajadust, tuuakse välja kasutuskõlbmatu ja kasutuses mitte olev vara, veendutakse amortisatsiooni määrade õigsuses. Koostatakse varade ümberhindluse, mahakandmise ja allahindluse aktid

20. Eve Marima Inventeerimise ja hindamise protseduurid Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimine- kohustuste periodiseerimine, maksukohustuste võrdlemine Maksuametiga, saldokinnituste saatmine ja võrdlemine, eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste arvele võtmine Saldoandmikku esitava avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Võrdlus toimub e-posti teel, kes omab nõudeid ja tulusid saadab tehingupartnerile oma saldod

21. Eve Marima Konsolideerimine riigi aruandes Riigi konsolideeritud aruandes kajastatakse riigi kui terviku valitseva mõju all olevad üksused rida- realt meetodil, elimineerides konsolideerimise grupisisesed varad, kohustused, netovara, tulud ja kulud

22. Eve Marima RRK või KOV allüksuse konsolideerimine Konsolideerimine –konsolideerimsgruppi kuuluvate üksuste aruannete esitamine sellisel kujul nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. RRK kooseisus olevate allüksuste saldoandmikud liidetakse rida realt meetodil ja elimineeritakse RRK sisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud, kasutades selleks tehingupartnerite koode

23. Eve Marima Saldoandmike infosüsteem Koosneb nii esitajate kui ka konsolideeritud aruannetest Sisestus keskkond asub http://saldo.fin.ee süsteemis koostatakse bilanss, tulemiaruanne, põhivara liikumise aruanne, rahavoogude aruanne, tööjõukulude aruanne ja aruannete kontrollimiseks ning võrdlemiseks vajalik info

24. Eve Marima Saldoandmiku kontroll Saldoandmiku vastavuse kontrolliks teise avaliku sektori üksuse saldodega: - erinevuste leidmisel võetakse ühendust vastava üksusega, selgitatakse põhjused ja tehakse parandused Konsolideerivad üksused vastutavad oma valitsemisala piires Rahandusministeerium viib läbi lõpliku saldode vastavuse kontrolli Korrigeerimised aasta saldoandmikes kuni 30.04..

25. Eve Marima Saldoandmike administreerimine Administraator (koondaruande eest vastutav isik, RRK pearaamatupidaja) saab: üksuste põhiandmeid muuta ja lisada, üksuste poolt täidetud vorme vaadata, trükkida, kontrollida ja staatust muuta; vaadata vormide sisu, kindla ridade arvuga lisasid on võimalik sorteerida ja filtreerida; Konsolideeritud aruanded on koondatud ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste kaupa

26. Eve Marima Aasta aruande formaat Aasta aruande formaat on toodud riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas 7 Aruanne koosneb 4 põhiaruandest ja lisadest kokku kuni 22 lisa (lisad vabalt numereeritud) Etteantud formaat on näidiseks riigile ja RRK-le Soovitav kasutada riigile kehtestatud formaati KOV Ülejäänud aruande koostajad lähtuvad aruande koostamisel Raamatupidamise seadusest ja RTJ-st

27. Eve Marima Majandusaasta aruande kohustuslikud osad Tegevusaruanne Tegevjuhtkonna deklaratsioon Bilanss Tulemiaruanne Rahavoogude aruanne Riigieelarve täitmise aruanne Arvestusmeetodid ja hindamisalused Lisad kõikide oluliste põhiaruannetes esitatud summade kohta Siseaudiitori või välisaudiitori hinnang ja allkirjad

28. Eve Marima Olulisemad muudatused riigi raamatupidamises 2004 Tekkepõhise momendi tähtsustamine, maksutulud näiteks Siirded Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nüüdisväärtuses (diskontomäär 6% aastas) Finantsinvesteeringute kajastamine õiglases väärtuses või korrigeeritud soetusmaksumuses

29. Eve Marima Olulisemad muudatused riigi raamatupidamises 2004 (2) Osaluste kajastamine tütar-ja sidusettevõtetes, sihtasutustes ja MTÜ-des Põhivarade ümberhindlus Kinnisvarainvesteeringute kajastamine Bioloogiliste varade kajastamine Rendiarvestus Sihtfinantseerimise kajastamine