1 / 13

Külli Kori, Meelis Brikker

Külli Kori, Meelis Brikker. Tartu Ülikool. Mida teame?. Mis on homöostaas? Kuidas toimub rakuhingamine?. Mida teada saame?. Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda ? Kuidas toimub vere püsiva koostise tagamine?. Stabiilne sisekeskkond.

olga-mathews
Télécharger la présentation

Külli Kori, Meelis Brikker

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Külli Kori, Meelis Brikker • Tartu Ülikool

  2. Mida teame? • Mis on homöostaas? • Kuidas toimub rakuhingamine? Külli Kori, Meelis Brikker

  3. Mida teada saame? • Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? • Kuidas toimub vere püsiva koostise tagamine? Külli Kori, Meelis Brikker

  4. Stabiilne sisekeskkond • Organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kindlaid tingimusi. • Väliskeskkond pole stabiilne. • Organismi on vaja stabiilses vahemikus hoida: Külli Kori, Meelis Brikker

  5. Vere homöostaas • Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning toimetada minema jääkained. • Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon, pH ja temperatuur. • Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas e kõhunääre, nahk. Original by Bruce Wetzel & Harry Schaefer Külli Kori, Meelis Brikker

  6. Hingamine • Toimub automaatselt, aga seda saab ka tahtlikult mõjutada. • Hinge kinni hoides tõuseb vere CO2-sisaldus. • Kui muutub vere CO2-sisaldus, muutub ka vere pH. • Hingamist reguleerib piklikajus paiknev hingamiskeskus vere CO2-sisalduse põhjal. Külli Kori, Meelis Brikker

  7. Toitainetega varustamine • Parasümpaatiline närvisüsteem kiirendab ja sümpaatiline närvisüsteem aeglustab seedimist. • Hormoonide tootmine toimub vastavalt retseptorite ärritustele. • Glükoosi hulka veres mõjutab veresuhkru tase. Külli Kori, Meelis Brikker

  8. Pankreas Magu • Toodetakse hormoone: • insuliin – suhkrut liiga palju • glükagoon – suhkrut liiga vähe Sapipõis Sapijuha Pankrease juha Pankreas Kaksteistsõrmiksool Original by Fwfu Külli Kori, Meelis Brikker

  9. Vesi ja jääkained Neerupüramiid • 70% inimese kaalust on vesi. • Neerude ülesanne: • vedeliku hulgastabiilsena hoidmine; • ioonide hulga reguleerimine; • verest jääkainete eemaldamine. Neeruarter Neeruveen Kusejuha Neeruvaagen Nefronid Original by Holly Fischer Külli Kori, Meelis Brikker

  10. kapillaaride päsmake Original by OpenStax College Neerude töö 4 3 2 • Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist osa – nefronit. • Nefronites tekib uriin. • Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 5 1 8 9 6 neeruarter 7 neeruveen kusetoruke Külli Kori, Meelis Brikker neeruvaagen

  11. Ülesanne • Vaata kordamiseks videot homöostaasist! Külli Kori, Meelis Brikker

  12. Loe lisaks • Kunstpankreas annab diabeetikutele lootust http://teadus.err.ee/v/tervis/5b1eaaac-6712-4ec2-bcde-be07e4a4e066 (teadus.err.ee, 2010) Külli Kori, Meelis Brikker

  13. Kokkuvõte • Organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kindlaid tingimusi. • Verele on vajalik stabiilne ainete kontsentratsioon, pH ja temperatuur. • Vere püsiva koostise tagamisel on olulised hingamine, seedimine ja eritamine. Külli Kori, Meelis Brikker

More Related