150 likes | 548 Vues
Kosmeetika. Kosmeetikatooted peaksid j
E N D
1. Ohtlikud ained tarbijatoodetesKitty KislenkoBalti Keskkonnafoorum17.04.2007
3. Kosmeetikatooted peaksid jma keha pinnale ning mitte mjutama keha struktuuri ning funktsioone.
Uuringud on nidanud, et paljud koostisosad leiavad tee meie kehadesse.
Teadlased ei ole veel vlja selgitanud kikide nende kemikaalide pikaajalisi mjusid. Kuid on siiski kogutud informatsiooni kosmeetikas olevate kemikaalide kohta.
4. Kosmeetika Huulepulk: BHT (butlhdrokstolueen) - kasutatakse silitus- ja lisaainena ka toidus
keskkonnaohtlik ja sissesmisel mrgine
laguneb aeglaselt ning akumuleerub kehas
Hambapasta: triklosaan (5-chloro-2- (2,4-dichlorophenoxy)-phenol, triclosan) - kasutatakse bakterite tapmiseks
bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes.
ainevahetuses vib sellest hendist tekkida dioksiinid, mis phjustavad vhkkasvajat
bioakumuleeruv jb pidama rasvkudedesse ning ei lagune seal
5. Kosmeetika ampoonid, seebid, kreemid
Lhnaained - nt muskusehendid
Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben)- kasutatakse silitusainena: avastatud nrk vastumju paljunemisvimele ja soodustav mju vhi tekkele (igapevasest kasutamisest tulenevat mju pole uuritud) jlgida keemiliste hendite nimetust, mille lpus on parabeen
Triklosaan
Deodorandid
BHT (butl hdrokstolueen)
Triklosaan
6. Kosmeetika Juuksevrvid, eriti must
ftalaadid - kahjustab paljunemisfunktsiooni
PPD (p-fenleendiamiin, p-phenylenediamine ) kasutatakse vrvainena: seos vhi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning naha rritaja, allergeen, vib imenduda lbi naha
Knelakk:
dibutlftalaat - vib phjustada vhki ja sugurakkude paljunemishireid
tolueen (toluol vi methylbenzene) seosed iseeneslike abortidega, maksakahjustustega ning nrvissteemi kahjustustega, naha rritaja,
ksleen (xylol vi dimethylbenzene) tekitab naharritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamisssteemi rritaja, uimastav krgetes kontsentratsioonides
7. Kosmeetika Parfmid
ftalaadid (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP vi BzBP) jne
kasutatakse kui plastifitseerija plastiku pehmendamiseks, naha niisutaja kosmeetikas
DBP, DEHP ja BBP on tuntud, kui tsiste arengudefektide phjustajad katseloomadel
Vivad kahjustada hormoonssteemi ja phjustada snnidefekte
Katsed nitavad et ftalaadid tekitavad allergilisi haigusi ks Phjamaade uuring seostas neid astmaga
8. Kosmeetika BHT (E321, butylated hydroxytoluene) kasutatakse pikesekreemides, huulepulkades, nokreemides, ripsmeduides silitusainena
allergeen
seosed kitumisprobleemidega ning kesknrvissteemi hired
ei ole lubatud kasutada laste toitudes
PG (propleenglkool, propan-1,2-diol) kasutatakse ampoonides, pikesekreemides, ihukreemides ja dekoratiivkosmeetikas niisutajana:
nahaallergia
depressioon
kesknrvissteemi hired
9. Kosmeetika Sodium lauryl sulphate (naatrium dodetsl sulfaat) kasutatakse ampoonides, vannivahus, hambapastas vahtu tekitava ainena ja rasvarastina
rritab nahka/silmi/hingamisteid
vib kahjustada maksa, kopse ja immuunsusssteemi
AHAS (alpha-hydroxy acids vi fruit acids kaasaarvatud glycolic, lactic ja citric acid) kasutatakse duitootetes, vananemisvastastes no- ja ihutoodetes pH regulaatorina
vib imenduda lbi naha
suurendab tundlikkust pikese suhtes, seega vib suurendada pikesega seotud nahakasvaja riski
10. Uuringud Sellel aastal on turul avastatud jrgnevad ohtlikud tooted:
Knelakid Vera Valenti (Hispaania toode): suures koguses dibutlftalaati, mida on Euroopas keelatud kasutada
Duigeelid ja ihupiimad Fruttoli (Itaalia toode): sarnanevad vlimuselt piimatoodetele (jogurti pakend) ning on seega vivad lapsed neid segamini ajada toiduainetega
Nokreemid (tootja teadmata): suures koguses elavhbedat
11. Uuringud Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace analsis 9 tuntud lhnavett (Vanderbilti Gloria Vanderbilti, Britney Spearsi Curioust, Jackpoti Anytime'i, Diori Poisonit, Body Shopi White muski, Clinique Happy to be'd, Chaneli Chanel No. 5, Armani Armani maniat ja Kenzo L'eau par Kenzot) testimaks, kas need sisaldavad dietlftalaate, mis mjuvad halvasti inimeste reproduktsioonivimele (vhendavad meeste suguvimet).
Ohtlikke aineid leiti Vanderbilti, Britney Spearsi ja Jackpoti lhnadest.
12. Toit
13. Dioksiinid Psivad ja vga mrgised kemikaalid, tekivad philiselt pletusprotsessides
Kanduvad edasi hus vga pikkade vahemaade taha oma tekkeallikast
Kahjulikud inimese tervisele vikestes kogustes, kantserogeensed ning vivad tekitada reproduktiivsuse- ning arengudefekte, kahjustada immuunsusssteemi; vib kahjustada ka hormoonssteemi
Vib sisalduda rasvases toidus, k.a liha, munad, kalad, piimatooted
14. Suurbritannia valituse uuring nitas, et rohkem kui 90% vrsket lhet, kolmandik puu- ja juurvilju ning 40% teraviljatooteid sisaldavad pestitsiidide jke
Imasaliil (Imazalil): phjustab kergeid rritusi; vib phjustada ka vhki
Tiabendasool (Thiabendazoi): phjustab kergeid rritusi
Orto-fenlfenool (orto-Phenylfenole): mutageenne mju, rottidel leitud seos pievhi tekkega
Kloroprifoss (Chlorpyriphos): blokeerib atsetlkoliinesteraasi nrvierutuse lekandes, halvab putukatel nrvissteemi, phjustab ka inimestel nrvi- ja immuuntalitluse hireid
Karbendasiim (Carbendazim): phjustab kromosomaalseid hireid, hiirtel maksakasvajaid
sum.-Ditiokarbamaad: hirib munarakkude kpsemist Pestitsiidid
15. Uuringud-statistika 2004. a. lbiviidud taimekaitsevahendite jkide uuring (seire) Eestis
410 proovi (24 % kodumaine, 76% import): puuviljad, juurviljad
Jksisaldusi leiti 233 proovis (56,8 %), neist 20 proovis leiti kehtestatud piirnorme letavaid toimeaine sisaldusi
Kodumaise toodangu 2-s proovis , 2,0 % (hiinakapsas, kartul)
Importtoodangu 18-s proovis, 5,9 %
Toimeaine jksisaldust leiti kige rohkem jrgmiste maade toodetest:
Hispaania 79 proovi, 25,4% (apelsin, kartul, maasikas, sidrun, tomat)
Holland 34 proovi, 10,9% (paprika, un)
Poola hiinakapsas
Kprose mandariin,
Argentiina sidrun
Itaalia viinamari
Kreeka virsik