1 / 58

SENI TEOSTATUD LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTEMAATIKA ANALÜÜSID

Ülevaade Läänemaa haldussuutlikkusest 5 eesoleva aasta perspektiivis olemasolevate uuringute ja strateegiate alusel. Uurimisprojekt: Lääne – ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandamine , 2005-2006

raheem
Télécharger la présentation

SENI TEOSTATUD LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTEMAATIKA ANALÜÜSID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ülevaade Läänemaa haldussuutlikkusest 5 eesoleva aasta perspektiivis olemasolevate uuringute ja strateegiate alusel

  2. Uurimisprojekt: Lääne– ja Hiiumaakohalikeomavalitsustesuutlikkuseanalüüs ja ühisarengutestsenaariumitekavandamine, 2005-2006 • Kohalike omavalitsuste toimetulek seadusega pandud funktsioonidega, kontsentreerimisest tulenevad efektid ja koostöövõimalused Läänemaa omavalitsuste näitel, 2006 • Kohalike omavalitsuste konkurentsivõime analüüs Ridala, Taebla, Risti ja Noarootsi valdade näitel, 2006 • Volikogude ja vallavalitsustevahelisedsuhetemudelidningnendesttingitudkodanikkonnaosalemine ja kaasamineLäänemaaomavalitsustenäitel, 2006 • Koolitusprojekt: Läänemaa 4 strateegiapäeva, 2010 • Läänemaa arengustrateegia 2011- 2025 SENI TEOSTATUD LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTEMAATIKA ANALÜÜSID

  3. Korraldada omavalitsusüksuse piirides sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. • Korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. KOHALIKU OMAVALITSUSE KOHUSTUSED (KOKS §6)

  4. EESTI KOHALIKE OMAVALITSUSÜKSUSTE JAGUNEMINE RAHVAARVU JÄRGI (01.01.2012, Rahvastikuregister)

  5. KOHALIKE OMAVALITSUSÜKSUSTE JAGUNEMINE RAHVAARVU JÄRGI Eestis on täna 226 omavalitsust, millest pooled on väiksemad kui 1800 elanikku. Naabritega on erinevused meil suured. Keskmine elanike arv KOV-s (Eestiga võrreldava haldusstruktuuriga maades): • Eestis 6000 inimest; • Soomes 15 800 inimest; • Lätis 20 300 inimest; • Leedus 56 100 inimest; • Taanis 54 000 inimest.

  6. LÄÄNEMAA RAHVAARV (01.01.2012), Rahvastikuregister

  7. EESTI JA LÄÄNEMAA RAHVAARVU DÜNAAMIKA (2002-2012), Statistikaamet

  8. RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS (2012), Statistikaamet

  9. LÄÄNEMAA RAHVAARVU DÜNAAMIKA 2002-2012 (2) Statistikaamet, Rahvastikuregister

  10. RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS 2002-2012

  11. LASTE ARV LÄÄNEMAA OMAVALITSUSES (1), Statistikaamet

  12. LASTE ARV LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTES (2), Statistikaamet

  13. LASTE ARV LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTES (3): HAAPSALU, Statistikaamet

  14. HARIDUSLÄÄNEMAA PÕHIKOOLID ja GÜMNAASIUMID (1), EHIS, Rah.min

  15. HARIDUSLÄÄNEMAA PÕHIKOOLID JA GÜMNAASIUMID (2)

  16. LÄÄNEMAA GÜMNAASIUMID, EHIS

  17. HARIDUSPROBLEEMID, Lääne maakonna arengustrateegia (2011-2025) • Lähiaastatel mõjutab haridusvaldkonna arengut ja arendamist kõige suuremal määral õpilaste arvu vähenemine. Samaaegselt seisab omavalitsuste ees ülesanne tugevdada munitsipaalkoole. Riik on väljendanud huvi n.ö puhaste gümnaasiumide tekkeks (Lääne Maakonna Arengustrateegia 2011-2015; 211); • Koolivõrgu kujundamisel omavalitsustel erinevad huvid (raske leida kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi); • Koostöö puudumine omavalitsuste vahel ühiste teenuste loomiseks.

  18. LÄÄNEMAA KOOLIÕPETAJATE KESKMINE VANUS LÄÄNEMAA PÕHIKOOLIDES JA GÜMNAASIUMITES, EHIS

  19. LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE HARIDUSKULUD (2011.a seisuga, Rah.min)

  20. LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE KULUD ÕPILASTRANSPORDILE

  21. MUUD HARIDUSASUTUSED, EHIS, Läänemaa portaal • 12 koolieelset lasteasutust (5 Haapsalus, 2 Taebla vallas, 1 Kullamaa vallas, 1 Oru vallas, 1 Risti vallas, 1 Martna vallas, 1 Lihula vallas) • Lisaks neile tegutsevad lasteaiad ka alg- ja põhikoolide juures Hanila vallas, Noarootsi vallas ja Ridala vallas • 7 huvikooli, millest 6 asuvad Haapsalus. • 1 kutseõppeasutus (Haapsalu Kutsehariduskeskus) • Läänemaal tegutseb ka TLÜ Haapsalu Kolledž • Täiskasvanuharidus: Läänemaa Koolitajate Liit (sh Lihula ja Haapsalu rahvaülikoolid)

  22. HARIDUSARENGUVÕIMALUSED • Lasteaia- ja üldharidusteenuste esimese ja teise kooliastme kättesaadavuse garanteerimine. • Omavalitsuste vaheline koostöö üldhariduse võimaldamisel uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, uute riiklike õppekavade tingimustes - tugistruktuuride ja koostöö maakondlik korraldamine. • Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi loomine. • Koolide kaudu vilistlaste kaasamine kohalikku ellu. • Täiskasvanuharidusele pööratakse erilist tähelepanu – paindlik ümberõppe- ja täiendkoolituste süsteem.

  23. SPORT ja NOORSOOTÖÖPROBLEEMID, Lääne maakonna arengustrateegia ja valdkonna aengukavad • Seoses elanike arvu vähenemisega muutub sporditaristu ülalpidamine keerukamaks • Sporditöö on omavalitsustes korraldatud erineval tasemel – palju sõltub konkreetsetest isikutest kohapeal • Spordirajatiste ebaühtlane tase maakonnas • Noorte ootused suurenevad, samas on märgatav noortepoolne vähene omaalgatus ja aktiivsus • Noorsootöötajate vähesus või nende tööülesannete killustatus

  24. SPORT ja NOORSOOTÖÖEESMÄRGID/ PRIORITEEDID, Lääne maakonna arengustrateegia ja seotud arengukavad • Spordi- ja liikumisharrastustega tegelejate arvu suurendamine kõigis vanuseastmetes. • Jätkub maakonna seisukohast oluliste spordiobjektide väljaarendamine • Igas KOV-s tegutseb jätkusuutlik spordiklubi • Noorsootöö on KOV-de jaoks prioriteet, KOV-des on palgal noorsootöötaja • Infovahetuse süsteemi loomine, mis tagab noorsoo erinevate osapoolt koostöö ja kiire infovahetuse

  25. LÄÄNEMAA VABAÜHENDUSED (MTÜ-d ja SA-d)

  26. LÄÄNEMAA VABAÜHENDUSED (2)

  27. LÄÄNEMAA VABAÜHENDUSED Probleemid/ võimalused • KOV ei ole võtnud kodanikuühiskonna toetamist oma ülesannete hulka. • MTÜ-d lõpetavad erinevatel põhjustel tegevuse. • KOV teeb seltside eest kõik ära, mistõttu ei arene omaalgatus. • Vabaühenduste osatähtsus strateegia planeerimise koostöövõrgustikus veel väike.

  28. KULTUUR:PROBLEEMID JA EESMÄRGID, Lääne maakonna arengustrateegia PROBLEEMID: • Suuri probleeme ei ole esile toodud – kultuurikandjaid on arvukalt, nende tegutsemistahe on suur ja seltsitegevus aktiivne. • Läänemaa kui kultuuriturismipiirkonna vähene tuntus. EESMÄRGID / PRIORITEEDID • Eesti-rootsi kultuuri arendamine ja tutvustamine • Loomemajanduse arendamine • Läänemaa kodanikuühendused haaravad ühistegevusse kõikide ühiskonnagruppide, vanuseastmete, rahvuste ja kantide esindajaid • Läänemaal toimub aastaringselt kultuuriüritusi • Läänemaa on Eesti kultuuriturismi oluline sihtpunkt

  29. SOTSIAALHOOLEKANNE • Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise planeerimiseks on maakond jagatud tinglikult Põhja - Läänemaaks ja Lõuna- Läänemaaks. • Lääne maakonna suurimad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajad on SA Läänemaa Haigla, SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus, SA Lõuna- Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, Oru Hooldekodu, Risti Hooldekodu, Koluvere Hooldekodu, Koluvere Hooldekodu (erihoolekanne). • Maakonnas tegutseb 14 perearsti, neist 7 Haapsalus

  30. SOTSIAALHOOLEKANNEPROBLEEMID (1) • Oma perearsti ei ole Ridala, Hanila, Kullamaa, Oru ja Nõva vallas • Voodikohtade arv ei vasta maakondlikule vajadustele. • Tervikliku hooldusravi teenuse puudumine tekitab järjekordi hooldekodukohtadele. • Hooldus- ja õendusabi teenused pole piisavalt integreeritud – • puudub õendushooldusteenus, • ebapiisav on avaooldusteenuste pakkumine. • Lapsi ja peresid toetavate teenuste mitmekesisus pole piisav

  31. SOTSIAALHOOLEKANNEPROBLEEMID (2) • Sotsiaalteenuste, esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus on ebaühtlane (vahemaad, kulukus, spetsiifilisus), sh apteegi-, perearstiteenus, vältimatu arstiabi kättesaadavus. • Lastepsühhiaatrite, lastekaitsespetsialistide ja sotsiaaltöötajate arv on ebapiisav ning nende töökoormus on suur. • Pikad ravijärjekorrad eriarsti juurde. • Sõltlasi abistavate teenuste halb kättesaadavus.

  32. TERVENA ELATUD AASTAD (2010/2011)

  33. TERVENA ELATUD AASTAD (2): LÄÄNE MAAKONNA DÜNAAMIKA 2006-2011

  34. LÄÄNE MAAKONNA TERVISEPROFIIL: POSITIIVSED ARENGUD • Eesti keskmisest madalam haiguskaotus • Eesti madalaim ülekaaluliste täiskasvanute osakaal • Eesti keskmisest madalam igapäevasuitsetajate osakaal • Eesti keskmisest madalaam regulaarselt alkoholi tarvitajate osakaal • Eesti keskmisest madalam haigestumus hepatiitidesse, tuberkuloosi ja seksuaalsel teel levivatesse haigustesse

  35. LÄÄNE MAAKONNA TERVISEPROFIIL: VÄLJAKUTSED • Eesti kõrgeim isikuvastaste kuritegude näitaja • Eesti madalaim perearstide arv elaniku kohta – perearstide võrgustiku korrastamine, uute perearstide maakonda meelitamine • Eesti keskmisest kõrgem suremuskaotus • Eesti keskmisest kõrgem varajase suremuse määr (enne 65. eluaastat) – positiivse tervisekäitumise propageerimine • Eesti keskmisest kõrgem suremus pahaloomulistesse kasvajatesse – positiivse tervisekäitumise propageerimine, perearstide võrgu korrastamine • Ülekaaluliste koolilaste osakaal on aastatega kiiresti tõusnud – positiivse tervisekäitumise propageerimine

  36. TEHNILINE INFRASTRUKTUURPROBLEEMID • Varustatus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on omavalitsuseti erinev, nõuab täiendavalt suuri investeeringuid, ÜVK jt projektide elluviimsest tulenevalt kasvab KOV-de võlakoormus • Kohalikud teed on kohati halvas seisus (kruusateede suur osakaal) • Vähene ühistransport (inimesed ei saa ühistranspordiga paljudest kohtadest tööle) • Infrastruktuuri objektid (sadamad, lennuväli, raudtee) – omandiküsimused, vajab suuri investeeringuid, riiklikke otsuseid • Kohalike omavalitsuste omavaheline nõrk koostöö arengute planeerimisel (sh planeeringud, transpordikorraldus, jäätmekäitlus)

  37. Maakonnas on riigiteid 751 km, millest 29% on katteta teed (Eestis 36,4%). Avalikke teid on mk-s kokku 1233,3 km, neist katteta 86%. (Teeregister, juuni 2012)

  38. TEHNILINE INFRASTRUKTUUREESMÄRGID Strateegiline eesmärk on paranenud elukeskkond. Üldised eesmärgid: • Looduskeskkonda kasutatakse säästlikult: • säilitadeslooduse omapära, puhta keskkonna ja pärandkultuurmaastikud, loodusvarade säästlik kasutamine; • loodusharidus koolides. • Tehiskeskkond on turvaline ja kaasaegne: • tasakaalustatud planeerimine; • liiklussõlmede ja kergliiklusteede võrgustike arendamine; • kultuuri- ja arhitektuurimälestiste väärtustamine ja mõistlik kaitse; • rekonstrueeritud teed ning tolmuvaba kate;

  39. EESMÄRGID (2) • välja arendatud merendusega seotud taristu (väikesadamad, sadamad, veeteed jms) on ja mereühendused toimivad; • optimaalne (inimeste liikumist arvestav) ühistranspordi ühendus; • taastatud kiire raudteeühendus • Ettevõtluse, energeetika ja infokommunikatsiooni taristu põhineb ajakohasel ja turvalisel tehnoloogial: • Energiamajandus tugineb taastuvenergial, eelkõige kohalikel biokütustel; • laiendada kvaliteetse ja taskukohase leviala kättesaadavust (projekt EstWin); • taastuvenergeetika (mets, tuul), muda, rannikuala

  40. ETTEPANEKUD/ JÄRELDUSED: Koostööteenuse valdkonnad (läbi ühisteenuse või ühinemise vm): • Ühis-ja õpilastransport / koolibussiliinide optimeerimine (on loodud nt maakonna üleseid ühistranspordikeskusi) • Jäätmemajandus – korraldatud jäätmevedu, ohtlikud jäätmed, jäätmejaamad (osaliselt toimib, ühine jäätmekava) • Vee-ja kanalisatsioonimajanduse arendamine, edasine haldamine (ühisprojektid veemajanduses juba toimivad, kommunaalettevõtete optimeerimine) • Teedevõrgu hooldus – ühised teehoolduskavad, teeninduspiirkonnad, ühishanked • Planeeringute koostamine • Keskkonnaseire

  41. TÖÖTURG (1)TÖÖTUS MAAKONDADE LÕIKES 31.05.2012

  42. TÖÖTURG (2)

  43. TÖÖTURGVAKANTSID LÄÄNEMAAL 2003-2011

  44. LÄÄNEMAA ETTEVÕTTED, Läänemaa Arenduskeskus

  45. LÄÄNEMAA ETTEVÕTLUS (2), PROBLEEMID/ VÄLJAKUTSED • 37% Läänemaa ettevõtete koguarvust on registreeritud Haapsalus, 14,5% Ridala vallas ja 9,7% Lihula vallas. • 95% Läänemaa ettevõtetest olid alla 10 töötajaga, vaid ühes ettevõttes töötas rohkem kui 250 inimest. 17 ettevõttes oli 50–249 töötajat ja 83 ettevõttes 10–49 töötajat. • Taanduvateks valdkondadeks ettevõtluses on puidutööstus, põllumajandus, ehitus ja rannakalandus jm primaarsektori tootmisharud. • Uuel tehnoloogial põhineva ja suuremat lisandväärtust andva tootmise vähesus maakonnas.

  46. LÄÄNEMAA ETTEVÕTLUS (3) VÄLJAKUTSED/ VÕIMALUSED • Maakonna suuremad tööhõivet tagavad ettevõtlusvaldkonnad on puidu-, toiduainete- ja kergetööstus ning puhkemajandus ja kuurort, lisaks nähakse võimalust ettevõtete arenguks tervise- ja sotsiaalteenuste valdkonnas. • Terviseedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse loomine • Läänemaa perspektiivikaks valdkonnaks võib kujuneda ka taastuvenergeetika (tuuleenergeetika arendus, erinevad ökotooted). • Sadamate olemasolu ja regulaarne parvlaevaühendus – tutvustada võimalusi ettevõtjatele rohkem. • Mahetootmise arendamine, sh veisekasvatus, rannakalandus. • Kaugtöötamise võimaluste rakendamine.

  47. LÄÄNEMAA KESKMINE BRUTOKUUPALK vs EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK 2002 – 2011, Statistikaamet

  48. OMAVALITSUSTE EELARVE 2011.a seisuga, Rahandusmin.

More Related