1 / 25

Euroopa Komisjoni ettepanekud Eesti Maaelu Arengukavasse 2004-2006 PMAN istung 11. veebruar 2004

Jüri Rute põllumajanduskeskkonna ja taastuvate ressursside büroo juhataja kt. Maaelu arengu osakond. Euroopa Komisjoni ettepanekud Eesti Maaelu Arengukavasse 2004-2006 PMAN istung 11. veebruar 2004. MAK 4-6 koostamisest.

raleigh
Télécharger la présentation

Euroopa Komisjoni ettepanekud Eesti Maaelu Arengukavasse 2004-2006 PMAN istung 11. veebruar 2004

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Jüri Rute põllumajanduskeskkonna ja taastuvate ressursside büroo juhataja kt. Maaelu arengu osakond • Euroopa Komisjoni ettepanekud Eesti Maaelu Arengukavasse 2004-2006 • PMAN istung 11. veebruar 2004

  2. MAK 4-6 koostamisest • Eelhindamine AS-i MAVES poolt aprill-september 2003, strateegilise keskkonnamõju hindamine kuni novembrini. • Ministeeriumide kooskõlastusring (VM, MKM, SoM, SiM, RM, KKM, HTM) august-september. • 15. oktoobril 2003 MAK EL Komisjonile. • Mitteametlikud konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga 23. ja 28.10.2003. MAK vastavate parandustega 14.11.2003, sellega asendati menetluses eelnev versioon. • Komisjonilt parandused 15.01.2004, kohtumine 30.01.2004. • Soovitus: MAK esimesel võimalusel uuesti Komisjoni taotlusega “Eligibility” osas alates 01.03.2004.

  3. Komisjoni sisulised märkused • 2006. aastast kavandatud tegevuste algus 2005 või lükata edasi 2007. aastasse uue programmperioodi algusse. • Keskkonnakitsendustega alad lülitatakse MAKi 1. meetmesse hiljem. • Nõuetega vastavusse viimise meetme määrad üle vaadata. • Täiendada üldiste keskkonnanõuete loetelu: lisada midagi seoses loomade heaoluga? • Põhjendada metsastamise toetuse rakendamise lükkumine 2005 aastasse (2004 aasta asemel). • Veelkord läbi töötada SWOT ja eesmärgid, tegevuste tuletatus eesmärkidest.

  4. 2006 kavandatu käivitamine 1 • 2006. aastast planeeriti alustada järgnevate tegevustega: • Väärtuslikud maastikud (8 milj. kr) • Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine (4,2 milj. kr) • Tiigi rajamine ja hooldamine (5,3 milj. kr) • Liigikaitselised projektid (rändlindude söödaalade rajamine ja ohustatud kahepaiksetele elupaikade rajamine, kokku 4,4 milj. kr)

  5. 2006 kavandatu käivitamine 2 • Planeeritud 15% stiimulit Natura 2000 aladel, kaitsealadel ja väärtuslikel maastikel ei rakendata. • 2005. aasta eelarvest vabaneb 2,4 miljonit krooni. Sellest 2005. a. alustada mitmeliigilise põõsasriba rajamise ja hooldamise tegevusega Järva ja Jõgeva maakonnas. Ülejäänud 2006. aastaks planeeritud tegevustega alustada järgmisel perioodil. • 2006. aastal vabanev raha (kokku 22 milj. kr) tuleks suunata keskkonnasõbraliku majandamise tegevusele, et rakendada seda planeeritud 22 000 hektari asemel 47 000 hektaril. Euroopa Komisjoni esindajate sõnul tuleks selle tegevuse mahtu suurendada.

  6. Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2005. lisanduvad järgmised tegevused • Keskkonnasõbralik majandamine. • Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine. • Pool-looduslike koosluste majandamine. • Kohalikud ohustatud tõud (eesti maatõugu lehm). • Talvine taimkate. • Tiigi rajamine ja hooldamine. • Mitmeliigiliste põõsasribade rajamine ja hooldamine.

  7. Uuendatud SWOT, tugevused • Rikas taimestik ja loomastik, loodusmaastike ja pool-looduslike rohumaade suur osakaal. • Keskkonnasäästliku tootmise levik, eelkõige seoses toimiva kaitsealade süsteemiga ja mahepõllumajandusega. • Stabiilne makromajanduslik raamistik ja üldine suhteliselt hea tempoga majandusareng, ekspordi suurenemine. • Metsa suur osakaal ja arenenud metsandus. • Veisekasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid. • Ekstensiivviljeluseks sobivate põllumajandusmaade rohkus ja ekstensiivse põllumajanduse laialdane levik. • Hästi arenenud kolmas sektor ja kohalik seltsielu.

  8. Uuendatud SWOT, nõrkused • Põllumajandustootjate vähene huvi säästa keskkonda, sealhulgas ebapiisav tähelepanu mulla- ja veekaitsele; põllumajanduslike keskkonnatoetuste ebaefektiivsus intensiivtootmisega aladel seoses toetuste suundumisega eelkõige ekstensiivtootjatele. • Põllumajandustootmise kohatine mittevastavus uute keskkonnakaitse nõuetega; põllumajanduse kontsentratsioon keskkonnatundlikel aladel (nitraaditundlikud alad, riskialad väikejärvede ja –jõgede lähikonnas). • Suure osa põllumajandustootjate suutmatus teha vajaliku kiirusega nõuetest tulenevad investeeringud, eeskätt sõnnikukäitluse korrastamisel, samuti silohoidlate ja jäätmekäitluse osas. • Põllumajandustootmise kui majandustegevuse suhteliselt madal maine ja elukutse ebapopulaarsusega seotud vähene jätkusuutlikkus, eriti ebasoodsatel ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades; maaelanike tööhõive alternatiivide ebapiisavuse ja külade elukeskkonna halvenemisega. • Väikeste põllumajandusüksuste halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine, kasutusest väljajäänud põllumaade suur osakaal. • Madal tootmisefektiivsus ja sissetulekute tase maapiirkonnas, eriti vähemsoodsatel aladel. • Põllumajandustootjate erialase väljaõppe madal tase, põllumajandusnõustamise teenuste vähene kasutamine, põllumajandusettevõtete madal juhtimistase ja ebapiisav turundus; põllumajandustootjate madal keskkonnateadlikkus.

  9. Uuendatud SWOT, võimalused • Pool-looduslike rohumaade osakaalu säilitamine ja NATURA 2000 hoiualade süsteemi käivitamine. • Keskkonnasäästliku põllumajanduse, sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise laialdane levik. • Põllumajandussektori osakaalu tõus sisemajanduse kogutoodangus ja eriti ekspordis. • Erametsanduse polüfunktsionaalne arendamine. • Kasutusest väljajäänud põllumajandusmaade rakendamine ekstensiivviljeluseks. • Veisekasvatuse ja sellega seotud rohumaaviljeluse eelisarendamine. • Põllumajandustootmise teadusmahukuse ja teadmusmahukuse tõstmine.

  10. Uuendatud SWOT, ohud • Põllumajanduslike keskkonnatoetuste ebapiisav rakendumine intensiivtootmisega aladel, kohalike ohustatud loomatõugude väljasuremine ja rentnike osakaalu võimaliku kasvuga seotud huvi langus säästva keskkonnakasutuse suhtes. • Keskkonnanõuete ebapiisav järgimine ja põllumajanduse kontsentreerumine (sh keskkonnatundlikel aladel). • Keskkonnainvesteeringute edasilükkamine põllumajandustootjate poolt ja nõuete täitmata jätmise tõttu tegevuse peatamine. • Kvalifitseeritud ettevõtjate ja töötajate edasine vähenemine maapiirkonnas ja tööhõive jätkuv suundumine väljapoole koduvalda, maaelanike seoste nõrgenemine kodukohaga; põllumajandustootmisest saadavate sissetulekute jätkuv suhteline vähenemine, maapiirkonna atraktiivsuse edasine vähenemine, põllumajandustootmisele alternatiivse ettevõtluse puudumine maapiirkonnas, noorte ja aktiivsete inimeste jätkuv lahkumine maapiirkonnast, elanike arvu vähenemisega kaasnev teenuste kättesaadavuse halvenemine. • Väikeste põllumajandustootjate massiline tegevuse lõpetamine. • Kasutusest väljajääva maa osakaalu suurenemine ja maastikulise mitmekesisuse vähenemine, maapiirkonna äärealade infrastruktuuri seisundi halvenemine, sh kuivendussüsteemide ja teede ebapiisava hooldamisega kaasnevad kõrged taastamiskulud ja tootmistingimuste halvenemine. • Põllumajandusettevõtete omanike seotuse vähenemine maapiirkonnaga ja maaeluga, sellest tulenev ebapiisav huvi kohaliku majanduse ja keskkonna suhtes.

  11. MAK uuendatud eesmärgid 1 • Üldeesmärk maapiirkonna regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik ning sotsiaalne areng. • Uuendatud strateegilised eesmärgid 1-3 • Suurendada põllumajandustootjate huvitatust säästva keskkonnakasutuse suhtes, sh keskkonnasäästlikuma tehnoloogia ja tehnika kasutamine, bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine. • Viia põllumajandustootmine vastavusse EL keskkonnanõuetega. • Leevendada põllumajandustootjatel EL-iga liitumisega kaasnenud ümberkorralduste finantskoormust, suurendada nende investeerimisvõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

  12. MAK uuendatud eesmärgid 2 • Uuendatud strateegilised eesmärgid 4-7 • Aeglustada põllumajandusliku tööhõive taseme languse tempot. • Parandada väikeettevõtete konkurentsivõimet ja tasakaalustada pindalapõhiste toetuste suurtootmist soodustavat mõju. • Hoida maakasutus vähemsoodsatel ja keskkonnapiirangutega aladel vähemalt liitumiseelsel tasemel ning vähendada kasutamata põllumajandusmaa pindala. • Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust majanduse ning keskkonnahoiu küsimustes.

  13. Keskkonnapiirangutega alade valik:artikkel 16, pindala piiranguteta • Lisaks vähemsoodsate alade toetusele kavandati maksta põllumajandustootjatele toetust keskkonnapiirangutega aladel kehtestatud piirangute kompenseerimiseks. • Viia praegu MAKist välja, taotledes uuesti lisamist pärast NATURA 2000 hoiualadega seonduva kinnistumist. • Toetusmäär 25 või 50 €/ha, mis vähemsoodsatel aladel liitub vastavale toetusele (kattuvusel vastavalt 50 või 75 €/ha). • NATURA 2000 hoiualade lisanõuded, mille täitmist kompenseerida, täpsustamisel.

  14. Keskkonnapiirangutega alad:NATURA 2000 hoiualad, tööversioon

  15. Ühenduse nõuetega vastavusse viimise toetus • SKMH aruandest • “Olulise positiivse mõjuga on ühenduse nõuetega vastavusse viimise meede ja poollooduslike koosluste hooldamise meede.” • “Keskkonnamõju on oluliselt positiivne rakendusalal – loodetavasti paranevad maal elavate inimeste elutingimused (joogivee reostumine virtsaga, haisu vähenemine) farmide mõjupiirkonnas. Nitraatiooni sisalduse vähenemist veekeskkonnas pole ette näha, kuid oodata võib väikeste veekogude reostuse vähenemist orgaanilise ainega. Meede loob eeldused rahuldava keskkonnaseisundi saavutamiseks loomafarmide ümbruses. Meetme positiivse mõju konkreetses kohas võib nullida muu lohakus (lekkivad silohoidlad, sõnniku valel ajal laotamine teiste tootjate poolt jms).”

  16. Nõuetega vastavusse viimise toetus 1 • Euroopa Nõukogu määrust (EÜ) nr 1257/1999muutev määrus 1783/2003 (29.09.2003). • EL Ministrite Nõukogu otsuse eelnõu, millega kohaldatakse Eesti Ühinemislepingut vastavalt ÜPP reformile. Nõuetele vastavusse viimise toetuse osas asendus liitujatele mõeldud meede kogu EL-i jaoks välja töötatud meetmega.

  17. Nõuetega vastavusse viimise toetus 2 • Toetuse määr ühele põllumajandustootjale toetusperioodi jooksul on 150 €LÜ kohta. • Toetust makstakse vastavalt võimaldatavale 2-3 aastat loomade arvu sõltuvalt (õigemini sellest PRIA poolt arvutatava loomühikute arvu alusel) alljärgnevalt: • Kahel aastal à75 € võikolmel aastal à 50 €. • Lisaks tuleb arvestada ülemmäära põllumajandustootja kohta: 10 000 • või 20 000 või 30 000 €.

  18. Nõuetega vastavusse viimise toetuse stiimul? Keskkonnaministeerium soovitab maksta nitraaditundlikel aladel stiimulit. Alad on kinnitatud VV 21.01.2003 määrusega nr 17”Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri”. Ala hõlmab 1/10 Eestist ja ca 30% loomakasvatusest

  19. Loomade heaolu • Soovitus lisada põllumajanduse üldiste keskkonnanõuete loetellu loomade heaolu nõudeid... • Pakume vaid ühe loomakaitseseaduse sätte: • Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.

  20. Tehniline abi • Abi ja tegevuste ettevalmistamine, valik ja seire. • Taotluste ettevalmistamist ja juhtimist toetavad tegevused, sealhulgas ka tõlketööd. • Järelvalvekomitee ja teiste juhtimisorganite tegevus. • Teavitustöö trükimeedias. • Teavitustöö audio-visuaalses meedias. • “Abiks taotlejale” juhendite trükised ja taotlusvormid. • Seminaride ja teabepäevade korraldamine. • Trükiste, voldikute, plakatite ja infolehtede väljaandmine. • MAK-i rakendamisega vahetult seotud isikute koolitamine. • (PRIA) info- ja järelvalvesüsteemi loomine ning korrashoid.

  21. MAK finantsid 1 • MAK rahastamiseks suunatakse alates 2004. aastast ligikaudu 2 % konsolideeritud riigieelarvest. • Kolme aasta jooksul eraldatakse 2885 miljonit krooni ehk184,4 miljonit €. • 80% toetusrahadest pärineb Euroopa Liidu eelarvest, 20% Eesti maksumaksjatelt. • MAK üldsumma on kokku lepitud liitumisläbirääkimistel ning ei muutu. Muuta saab meetmete omavahelisi proportsioone, samuti kasutada ühe aasta ülejääke teisel aastal (n+2 reegel).

  22. EL Eesti Kokku Ettepanek 9.1 138,64 34,66 173,3 … - ? 9.2 130,4 32,6 163,0 … + ? 9.3 29,52 7,38 36,9 …- 27,1 9.4 48 12 60,0 9.5 208 52 260,0 … - ? 9.6 143,2 35,8 179,0 …+ 23,2 9.7 11,04 2,76 13,8 …+ 3,9 Kokku 708,8 177,2 886,0 886,0 MAK finantsid 2

  23. Taotluste vastuvõtt ja toetuste maksmine • Põllumajanduslik keskkonnatoetus • 17.mai – 15.juuni€ detsember 2004 • Vähemsoodsate ja k.piirangutega alade toetus • 17.mai – 15.juuni€ detsember 2004 • Nõuetega vastavusse viimise toetus •  ?? september - ?? €detsember 2004 • Elatustalude kohanemise toetus • IV kvartal€ 2005 algul • Metsastamise toetus • I kvartal 2005 € aprill 2005 ?

  24. Meetmete koostajad

  25. Koduleheküljel uut: Maaelu Arengukava 2004-2006 MAK teksti asupaik http://www.agri.ee/

More Related