Maaelu arengukava 2014-2020: meetmete valik

1. Maaelu arengukava 2014-2020: meetmete valik 04.07.2012 Marko Gorban

2. Millest juttu tuleb? • MAK 2014-2020 koostamise senine protsess • MAK 2014-2020 meetmete valiku arutelupaber • MAK 2014-2020 meetmete valik • MAK 2014-2020 edasised tegevused

3. MAK 2014-2020 koostamise etapid

4. MAK 2014-2020 meetmete arutelupaber • Sõeluda MAK 2014-2020 jaoks välja meetmed EL maaelu määrusest • Analüüs põhineb SWOT-analüüsi nõrkuste ja võimaluste lahtikirjutamisel • Nõrkused ja võimalused lahti kirjutatud MAK 2014-2020 olukorrakirjelduse põhjal • Struktureeritud MAK 2014-2020 eesmärkide põhiselt

5. MAK 2014-2020 meetmete arutelupaber (2) • Iga eesmärgi juures toodud meetmete valiku ettepanek • Välja toodud nii otseselt kui kaudselt panustavad meetmed • Maatriksi kujul selgitatud välja pakutud meetmete seost nõrkuste ja võimalustega • Lisades toodud välja EL maaelu määruse meetmete menüü, meetmete menüü seos EL maaelu prioriteetidega, MAK 2014-2020 meetmelehe peamised elemendid

6. Teadmussiire ja teabemeetmed Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel Teadmussiire ja teabemeetmed Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele

7. Teadmussiire ja teabemeetmed (2) • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni kulutused on tagasihoidlikud. • Vähene ja koordineerimata koostöö teadlaste, konsulentide ja tootjate vahel. • Põllumajandussektoris ja põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses tegutsevate teadlaste ja konsulentide ebapiisav järelkasv. • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine. • Nõuandeteenuste pakkumisel on keskendutud toetuste taotlemisele erialase (sh keskkonnaalase) nõuande pakkumise asemel, erialaste nõustajate puudus. • Rakendusuuringute ebapiisav rahastamine, mis ei taga piisavalt uut teadusinfot tootjatele olulistes (uutes) valdkondades. • Ettevõtete vähene kaasatus õpilaste/üliõpilaste praktika korraldamisse. • Kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine ei vasta vajadusele, täiend- ja ümberõppe vähene koordineeritus. • Põllumajandusettevõtte juhtimise mentorlus-süsteemi puudumine. • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine). • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus. • Niššitoodetel puudub turuväljund. • Põllumajandussektor ei ole noorte jaoks atraktiivne. • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt. • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse. • Ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühistegevuse alal, ühistegevuse alal kogenud nõustajate puudus. • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu. • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine. • Madal ettevõtlusalane aktiivsus. • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.

8. Teadmussiire ja teabemeetmed (3) • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada. • Uute nõuandeteenuste pakkumisel on potentsiaali (sh kõrgematasemelisem erialane nõuanne, kompleksnõustamine, uute nõuandetoodete väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine). • Rahvusvahelise teadmisi saab sisse tuua. • Võimalik on osaleda rahvusvaheliste võrgustike töös. • Ühtse praktikasüsteemi väljatöötamine võimaldab tõsta ettevõtetes toimuva praktika kvaliteeti. • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tootmise kvaliteedi tõstmine. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Täppistehnoloogiate juurutamine. • Tööjõu kvaliteedi parandamine, väljaõppe, ümberõppe ja nõustamisteenistuse täiustamine. • Asendusteenuse laiem kasutamine ja propageerimine. • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. • Töötlemisettevõtete tehnoloogiline ja tehniline uuendamine ning innovaatiliste lahenduste juurutamine. • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine. • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas. • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid). • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvu kasv.

9. Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Põllumajandus-ettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele

10. Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused (2) • Vähene ja koordineerimata koostöö teadlaste, konsulentide ja tootjate vahel. • Põllumajandussektoris ja põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses tegutsevate teadlaste ja konsulentide ebapiisav järelkasv. • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine. • Nõuandeteenuste pakkumisel on keskendutud toetuste taotlemisele erialase (sh keskkonnaalase) nõuande pakkumise asemel, erialaste nõustajate puudus. • Põllumajandusettevõtte juhtimise mentorlus-süsteemi puudumine. • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine). • Nõrk turundus. • Loomade heaolu olulisuse alahindamine. • Suurtootjatel on tulenevalt suurtest investeeringumahtudest üleinvesteerimise oht. • Niššitoodetel puudub turuväljund. • Põllumajandussektor ei ole noorte jaoks atraktiivne. • Tootjate ja töötlejate madal aktiivsus riskianalüüside tegemisel, mis mõjutab nende tegutsemist pidevalt muutuvas majandusolukorras. • Ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühistegevuse alal, ühistegevuse alal kogenud nõustajate puudus. • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu. • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine. • Madal ettevõtlusalane aktiivsus. • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.

11. Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused (3) • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada. • Uute nõuandeteenuste pakkumisel on potentsiaali (sh kõrgematasemelisem erialane nõuanne, kompleksnõustamine, uute nõuandetoodete väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine). • Rahvusvahelise teadmisi saab sisse tuua. • Ühtse praktikasüsteemi väljatöötamine võimaldab tõsta ettevõtetes toimuva praktika kvaliteeti. • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tootmise kvaliteedi tõstmine. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Täppistehnoloogiate juurutamine. • Tööjõu kvaliteedi parandamine, välja- ja ümberõppe täiustamine. • Töötlemisettevõtete tehnoloogiline ja tehniline uuendamine ning innovaatiliste lahenduste juurutamine. • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine. • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas. • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega. • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.

12. Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Põllumajandus-toodete ja toiduainete kvaliteedikavad Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

13. Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad (2) • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine). • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus. • Nõrk ühistegevus ja turundus. • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga. • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt. • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline. • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus. • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu. • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus. • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured. • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.

14. Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad (3) • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tootmise kvaliteedi tõstmine. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Tarbijate teadlikkuse kasv, positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks ja ostukäitumise muutus. • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti). • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine. • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi. • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist. • Ahelapõhise kvaliteedikava väljatöötamine. • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine. • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist.

15. Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

16. Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks (2) • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine. • Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks. • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus. • Nõrk ühistegevus ja turundus. • Ligi pool masinapargist on amortiseerunud. • Väikeste põllumajandustootjate põhivaraga varustatus on väike. • Suur sõltuvus tootmissisendite (sh kütused, elekter) hindadest. • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus. • Suurtootjatel on tulenevalt suurtest investeeringumahtudest üleinvesteerimise oht. • Kodumaise puu- ja köögivilja tootjate ning marjakasvatajate vähesus, nende vähene investeerimisvõime. • Niššitoodetel puudub turuväljund. • Alustavate põllumajandustootjate rahalise ressursi vähesus, vajab koheselt suurt investeeringut, mis hakkab müügitulu tootma pärast esimest toodangut. • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi. • Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus. • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks. • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu. • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.

17. Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks (3) • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tootmise kvaliteedi tõstmine. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Oluliste tootmissisenditega omavarustatuse suurendamine ja tootmise tõhususe tõstmine. • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks. • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab, toiduainete tootmisega kaasnevate kõrvalsaaduste (sh sõnnik) ära kasutamine taastuva energiana. • Täppistehnoloogiate juurutamine. • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti). • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine, mahetoodete töötlemise suurendamine. • Põlvkondade vahetuse soodustamine. • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas. • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta. • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid). • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid.

18. Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Investeeringud põllumajandus-toodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

19. Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks (2) • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine). • Suur sõltuvus tootmissisendite (sh kütused, elekter) hindadest. • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga. • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt. • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse. • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline. • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus. • Ühistute omavahelise koostöö nõrkus, suuremat mastaabiefekti võimaldavate keskühistute vähene areng. • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu. • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus. • Ühistegevusest potentsiaalselt enim võitvate tootjate hajali paiknemine. • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured. • Tootjate ja töötlejate jätkuvalt madal investeerimisvõimekus. • Tootjate ja töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole kasvanud piisavalt kiiresti. • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.

20. Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks (3) • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab, toiduainete tootmisega kaasnevate kõrvalsaaduste (sh sõnnik) ära kasutamine taastuva energiana. • Tarbijate teadlikkuse kasv ja ostukäitumise muutus. • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi. • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali. • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist. • Ühistegevus tootmisvahenditesse investeerimisel vähendab individuaalset investeeringuvajadust. • Ahelapõhise kvaliteedikava väljatöötamine. • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine. • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist. • Koostöö kapitaliettevõtjate ja tootjate ühistute vahel töötlemisettevõtetesse investeerimisel võimaldab töötlemise efektiivsuse tõstmist. • Töötlemisettevõtete tehnoloogiline ja tehniline uuendamine ning innovaatiliste lahenduste juurutamine. • Töötlemisstruktuuri edasine muutumine. • Töötlemisvõimsuste efektiivsem kasutamine, sh tootjatele teenustööde osutamiseks. • Eesti asukoht eksporditurgude suhtes.

21. Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

22. Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri (2) • Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused (eriti väiketootjate puhul) täiendavateks investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks. • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus. • Suur rendimaade osakaal (ei soodusta investeerimist põllumajandusmaasse). • Kuivendussüsteemide ebarahuldav olukord. Valdav osa maaparandussüsteemidest vajab uuendamist. Investeeringute nappus vähendab hea ja rahuldava kuivendusseisundiga maade osakaalu. • Happeliste muldade suur osakaal. • Maakasutuse ühtse poliitika puudumine, andmebaaside mitteühilduvus ning puudub järelevalve maa sihipärase kasutamise üle. • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks.

23. Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri (3) • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab. • Kohanemisvõimelised tootjad. • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks. • Toimivad maaparandussüsteemid vähendavad ilmastikuriske ja tagavad põllumajandustoodete tootmise tootmiskindluse ja jätkusuutlikkuse. • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta.

24. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Noorte põllumajandus-tootjate tegevuse alustamine Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

25. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (2) • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused (eriti väiketootjate puhul) täiendavateks investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks. • Ligi pool masinapargist on amortiseerunud. • Väikeste põllumajandustootjate põhivaraga varustatus on väike. • Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkonnas. • Kodumaise puu- ja köögivilja tootjate ning marjakasvatajate vähesus, nende vähene investeerimisvõime. • Niššitoodetel puudub turuväljund. • Alustavate põllumajandustootjate rahalise ressursi vähesus, vajab koheselt suurt investeeringut, mis hakkab müügitulu tootma pärast esimest toodangut. • Põllumajandussektor ei ole noorte jaoks atraktiivne. • Senine ühtse pindalatoetuse süsteem, mis piiras maa toetusõiguslikkuse 2003. aasta referentsiga. Maa on raskesti kättesaadav. • Ebasoodne põllumajandusettevõtjate vanuseline struktuur.

26. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (3) • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks. • Põlvkondade vahetuse soodustamine. • Majandusliku koostöö suurendamine eriti noorte vahel. • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab. • Otseturustusvõimaluste (nt. taluturud) laienemise positiivne mõju väiketootjatele.

27. Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel Investeeringud mitte-põllumajanduslikesse tegevustesse Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele

28. Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse (2) • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse. • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline. • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus. • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured. • Tootjate ja töötlejate jätkuvalt madal investeerimisvõimekus. • Tootjate ja töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole kasvanud piisavalt kiiresti. • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas. • Madal elanike arv, rahvastiku vananemine, ebaühtlane paiknemine, madal asustustihedus. • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate vähesus. • Põllumajanduses hõivatute arvu vähenemine. • Ettevõtete kapitali vähesus ja madal investeerimisvõime. • Vähesed majanduslikud võimalused ja väike tarbijaskond teevad maapiirkonnas teenuste osutamise kulukaks, mis omakorda toob teenuste pakkumise languse. Riigipoolsete tugiteenuste vähendamine maapiirkondades. • Madal ettevõtlusalane aktiivsus. • Suurem osa mittepõllumajanduslikust ettevõtlusest on koondunud linnadesse. • Infrastruktuur ja teenuste nõrgad võrgustikud. • Töökohtade ning tööjõu puudus. • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.

29. Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse (3) • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi. • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali. • Ühistegevus tootmisvahenditesse investeerimisel vähendab individuaalset investeeringuvajadust. • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist. • Mitmekesisus ja omanäolisus. • Suurem linnadest tulevate investeeringute kaasamine. • Kohaliku ressurssi kasutamine. • Tarbijate huvi kasv nišitoodete ja käsitööndusliku toidu (sh mahetoidu) vastu. • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvu kasv. • Uued innovaatilised ideed toodete ja teenuste väljaarendamisel. • Infrastruktuuri areng. • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega. • Koostöö teadusasutustega. • Sotsiaalne ettevõtlus. • Kultuuripärandi potentsiaali kasutamine. • Olemasoleva laenude ja tagatiste süsteemi potentsiaal. • Koostöö vajalikkuse mõistmine, erinevate sektorite partnerluse tugevnemine. • Ressursside ära kasutamine alternatiivse energia tootmiseks lokaalselt (vesi, tuul, päike, puit, bioenergia jne). • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.

30. Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

31. Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine (2) • Erametsade hooldamiseks ebapiisav teave, metsandusalase teadlikkuse vähenemine, riskide maandamise kulukus. • Metsamaaomandite killustatus ja ebapiisav ühistegevus. • Erinevad kahjustajad mõjutavad ühte viiendikku metsaressursist.

32. Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine (3) • Metsapõlenguid ennetavate metsamajandusvõtete kasutamine, kaitseinfrastruktuuri loomine, loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine, kahjustatud metsade taastamine ja uuendamise soodustamine. • Hooldusraied ja teised metsa väärtust tõstvad tegevused, mis aitavad metsa looduslikult mitmekesistada ja tõsta selle majanduslikku ja ökoloogilist väärtust.

33. Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Investeeringud uutesse metsandus-tehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust

34. Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse (2) • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Erametsade hooldamiseks ebapiisav teave, metsandusalase teadlikkuse vähenemine, riskide maandamise kulukus. • Metsamaaomandite killustatus ja ebapiisav ühistegevus. • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate vähesus. • Ettevõtete kapitali vähesus ja madal investeerimisvõime. • Töökohtade puudus. • Puidu vähene väärindamine.

35. Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse (3) • Hooldusraied ja teised metsa väärtust tõstvad tegevused, mis aitavad metsa looduslikult mitmekesistada ja tõsta selle majanduslikku ja ökoloogilist väärtust. • Kohaliku ressurssi kasutamine. • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega. • Koostöö teadusasutustega. • Kultuuripärandi potentsiaali kasutamine. • Olemasoleva laenude ja tagatiste süsteemi potentsiaal.

36. Tootjarühmade loomine Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Tootjarühmade loomine Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

37. Tootjarühmade loomine (2) • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine). • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus. • Nõrk ühistegevus ja turundus. • Niššitoodetel puudub turuväljund. • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga. • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt. • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse. • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline. • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus. • Ühistute omavahelise koostöö nõrkus, suuremat mastaabiefekti võimaldavate keskühistute vähene areng. • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu. • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus. • Ühistegevusest potentsiaalselt enim võitvate tootjate hajali paiknemine. • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured. • Tootjate ja töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole kasvanud piisavalt kiiresti. • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.

38. Tootjarühmade loomine (3) • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tootmise kvaliteedi tõstmine. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti). • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi. • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali. • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist. • Ühistegevus tootmisvahenditesse investeerimisel vähendab individuaalset investeeringuvajadust. • Ahelapõhise kvaliteedikava väljatöötamine. • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine. • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist. • Töötlemisvõimsuste efektiivsem kasutamine, sh tootjatele teenustööde osutamiseks.

39. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

40. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede (2) • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi. • Suur rendimaade osakaal (ei soodusta investeerimist põllumajandusmaasse). • Praegused toetusskeemid ei arvesta piirkondlike eripäradega. • Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus. • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks. • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu. • Käsitsitöö ja traditsiooniliste põllumajandusvõtete vähene väärtustamine (ei osata pöörata seda iseenda kasuks, ei väärtustata ka väljapoolt). • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine. • Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte. • Suur osa pärandkooslustest ja olulised maastikuelemendid on olnud I sambast mittetoetusõiguslikud.

41. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede (3) • Kohanemisvõimelised tootjad. • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks. • Piirkondade mitmekesisus. • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine. • Mahetoidust teadlikkuse tõus tarbijate hulgas. • Põllumajandusmaa jätkuv kasutamine keskkonnasõbralike tootmisviiside kaudu. • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas. • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta. • Rikkalik kultuuripärand/suurenev huvi kultuuripärandi kasutamise vastu. • Kaitstavate alade suur osakaal. • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid). • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid. • Säilitada loodusmaastike osakaalu, mis muuhulgas aitab kaasa maaturismi ja loodusturismi (sh jahindus) edendamisele. Hooldatavate poollooduslike rohumaade osakaalu suurendamine. • Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike sobivus mahetootmise arendamiseks.

42. Mahepõllumajandus Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine Mahepõllumajandus Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

43. Mahepõllumajandus (2) • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine). • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus. • Loomade heaolu olulisuse alahindamine. • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus. • Niššitoodetel puudub turuväljund. • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi. • Suur rendimaade osakaal (ei soodusta investeerimist põllumajandusmaasse). • Ebapiisavad majanduslikud võimalused ja vähene huvi tegeleda põllumajandustootmisega. • Praegused toetusskeemid ei arvesta piirkondlike eripäradega. • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks. • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu. • Käsitsitöö ja traditsiooniliste põllumajandusvõtete vähene väärtustamine (ei osata pöörata seda iseenda kasuks, ei väärtustata ka väljapoolt). • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine. • Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte.

44. Mahepõllumajandus (3) • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused. • Tootmise kvaliteedi tõstmine. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks. • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab, toiduainete tootmisega kaasnevate kõrvalsaaduste (sh sõnnik) ära kasutamine taastuva energiana. • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti). • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine, mahetoodete töötlemise suurendamine. • Kohanemisvõimelised tootjad. • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks. • Piirkondade mitmekesisus. • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine. • Mahetoidust teadlikkuse tõus tarbijate hulgas. • Põllumajandusmaa jätkuv kasutamine keskkonnasõbralike tootmisviiside kaudu. • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas. • Rikkalik kultuuripärand/suurenev huvi kultuuripärandi kasutamise vastu. • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid). • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid. • Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike sobivus mahetootmise arendamiseks.

45. Loomade heaolu Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine Loomade heaolu Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

46. Loomade heaolu (2) • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi. • Praegused toetusskeemid ei arvesta piirkondlike eripäradega. • Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus. • Käsitsitöö ja traditsiooniliste põllumajandusvõtete vähene väärtustamine (ei osata pöörata seda iseenda kasuks, ei väärtustata ka väljapoolt). • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine. • Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte.

47. Loomade heaolu (3) • Kohanemisvõimelised tootjad. • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks. • Piirkondade mitmekesisus. • Mahetoidust teadlikkuse tõus tarbijate hulgas. • Põllumajandusmaa jätkuv kasutamine keskkonnasõbralike tootmisviiside kaudu. • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas. • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta. • Rikkalik kultuuripärand/suurenev huvi kultuuripärandi kasutamise vastu. • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid). • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid. • Säilitada loodusmaastike osakaalu, mis muuhulgas aitab kaasa maaturismi ja loodusturismi (sh jahindus) edendamisele. Hooldatavate poollooduslike rohumaade osakaalu suurendamine. • Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike sobivus mahetootmise arendamiseks.

48. Koostöö Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel Koostöö Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele

49. Koostöö (2) • Vähene ja koordineerimata koostöö teadlaste, konsulentide ja tootjate vahel. • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine. • Rakendusuuringute ebapiisav rahastamine, mis ei taga piisavalt uut teadusinfot tootjatele olulistes (uutes) valdkondades. • Mitmesuunaline tagasiside andmine erinevate osapoolte vahel on puudulik. • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni. • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine. • Nõrk ühistegevus ja turundus. • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga. • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt. • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse. • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline. • Niššitoodete turustamisvõimaluste puudus. • Tootjate ja töötlejate madal aktiivsus riskianalüüside tegemisel, mis mõjutab nende tegutsemist pidevalt muutuvas majandusolukorras. • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu. • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus. • Ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühistegevuse alal, ühistegevuse alal kogenud nõustajate puudus. • Ühistegevusest potentsiaalselt enim võitvate tootjate hajali paiknemine. • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas. • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.

50. Koostöö (3) • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada. • Võimalik on osaleda rahvusvahelistes projektides. • Rahvusvahelise teadmisi saab sisse tuua. • Võimalik on osaleda rahvusvaheliste võrgustike töös. • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine). • Oluliste tootmissisenditega omavarustatuse suurendamine ja tootmise tõhususe tõstmine. • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks. • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti). • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine (turustusvõimaluste, sh ekspordi kasv ja uute töökohtade teke). • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi. • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali. • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist. • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine. • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. • Kohaliku ressurssi kasutamine. • Uued innovaatilised ideed toodete ja teenuste väljaarendamisel. • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega. • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.