Eesti elukestva õppe strateegia 2020 projektist

1. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 projektist Sissejuhatuseks Heli Aru

2. Meil on hädasti vaja jagatud arusaama, KUIDAS saavutada ühine kokkulepitud siht - teadmiste- ja innovatsioonipõhine Eesti

3. Suured probleemid • Kolmandik tööealisest elanikkonnast on eri- ja kutsealase hariduseta. • Alushariduses ja varases koolieas ei kujundata eluaegseks enesetäiendamiseks vajalikku õpimotivatsiooni, õpioskuste ja eneseanalüüsi võimet. • Väljalangevus tasemeõppest on kõigil õppetasemetel ja õppeliikides kõrge. • Õpimeetodid eri õppetasemetel ei toeta üldpädevuste kujunemist, õppurina vastutuse võtmist õppeprotsessi juhtimise eest ning oma isikupäraste võimete väljaarendamist. • Õppeasutuste võrk ei ole vastavuses regionaalse ja demograafilise arengu, ressursside otstarbeka ja tõhusa kasutamise ning elukestva õppe võimaluste üldise kättesaadavusega. • Õpetaja töö hindamine ja tasustamine ei lähtu ühiskonna arenguvajadustest ja kõrgendatud nõudmistest õppuritele. Õpetaja elukutse maine ja töötasu ei motiveeri parimaid õppureid seda elukutset valima. • Õppeasutuste ja õppurite tulemuste hindamine ei toeta pädevuspõhist õpet ja õppurite kasvatamist loovateks, ettevõtlikeks inimesteks. • Elukestva õppe praegune rahastamine ei taga õiglast juurdepääsu ega toeta õppekvaliteeti. • Teadmistepõhisele ühiskonnale iseloomulik tõenduspõhine otsustamine ei ole muutunud valdavaks.

4. Eesti hariduse 5 väljakutset • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse suunas, • Õpetaja positsiooni ja maine tõus, • Õppes osaluse kasv, • Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Eesmärk– kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elukaare jooksul, et tagada neile võimalused väärikaks eneseteostuseks ühiskonnas.

5. Strateegia koostamise protsessi praktiline külg • Nõukoja roll on: • sidustada strateegiat nn. “5 väljakutse dokumendiga“, • toetada juhtkomisjoni oluliste otsuste/valikute tegemisel, • olla protsessi järjepidevuse kandja ja oluliste teemade vahendaja üldsusele. • Juhtkomisjon vastutab strateegiadokumendi koostamise eest 2. septembriks 2013.

6. Nõukoja koosseis Olav Aarna Liina Hirv Janar Holm Epp Rebane Tiina Annus • Mati Heidmets • Margit Sutrop • Viive-Riina Ruus • Krista Loogma • Lelo Liive • Mait Palts

7. Juhtkomisjoni koosseis Aune Valk Ants Sild Lelo Liive Milvi Tepp Maria Kütt Tiina Annus Epp Rebane • Heli Aru • Tiia Randma • Olav Aarna • Heli Mattisen • Mart Laanpere • Artur Taevere

8. Tänase seminaripäeva korraldamise eesmärk on saada tagasiside juhtkomisjoni senisele tööle, eelkõige väljapakutud strateegilistele meetmetele • Kas väljapakutud meetmed on kõige suurema mõjukusega, et valitud sihid saavutada? • Kes mida teeb, et valitud meetmed võimalikult tõhusalt rakenduksid?

9. Kuidas läheb töö edasi? • Saadud tagasiside põhjal töötame edasi ning juhtkomisjon esitab strateegiaprojekti ministrile septembri alguses. • Kooskõlastamisprotsess septembris-oktoobris. • PIAAC ja PISA tulemuste valguses vaatame veelkord planeeritud tegevused üle. • Dokumendi esitamine Vabariigi Valitsusele detsembris. • Tasemehariduse programmide koostamine peale strateegia vastuvõtmist.

10. Juhtkomisjoni töö lähtealused • Väljapakutud lahendused peavad aitama esile kutsuda reaalseid muutusi õppeprotsessis. • Teadmiste, oskuste ja hoiakute parandamisele • Õppes osalemise kasvule • Töömaailma ja haridussüsteemi on vaja üksteisele lähendada. • Kaasaaitamine Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Kuidas õpitakse ja õpetatakse on see, mis loeb, õppekava ei tohiks üle tähtsustada.

11. Strateegia koostamise protsessi tulemus • Iseseisvalt loetav, kuni 15 lk pikk dokument. • Vastab küsimusele, kuidas saavutatakse kokkulepitud eesmärgid? • Teksti iseloomustab konkreetsus, selgus. Kavandatud meetmeid rakendatavus, mõõdetavus.

12. Võtmesõnumid (1) Igaühele peab olema võimalus leida oma võimetele sobiv haridustee Eri tüüpi andekusi tuleb väärtustada ja edasi arendada, et kõigil ühiskonnaliikmetel oleks valmisolek ja võimalus eneseteostuseks. Elukestva õppe süsteem peab pakkuma inimesele piisavalt mitmekesiseid ja paindlikke valikuid oma teadmiste, oskuste ja hoiakute väljaarendamiseks.

13. Võtmesõnumid (2) Asjalik tööturuinfo ja nõustamine Teadlike valikute jaoks on vaja kvaliteetset ja kergesti kättesaadavat informatsiooni ühiskonna ja tööturu arengute ning vajaduste kohta Info ja nõustamine peab olema kättesaadav igas eas õppuritele

14. Võtmesõnumid (3) Head võtmepädevused igas vanuses Väga dünaamilise majandusega riikides, nagu Eestis, on töötajal kasulikum investeerida üldistesse võtmekompetentsidesse, mis tagavad neile ümberõppimisvõime majandusolukorra muutudes ning uue töö leidmise võimalused uues majandusharus või erinevate tööde jaoks.

15. Võtmesõnumid (4) Otsustav pööre õpetajate ja koolijuhtide õpikäsituses, nende ettevalmistamises ja töö hindamises Õpetajal, õppejõul ja koolijuhil on määrav mõju õpikeskkonna ja õpitulemuste tasemele. Õppetegevuses on vaja rohkem õppija individuaalsuse arvestamist, erinevate isiksuslike erinevuste väärtustamist.

16. Võtmesõnumid (5) Digihüpe on Eesti hariduse suur võimalus Uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppe kvaliteedi tõusuks loob eri digivahendite kasutus rikkalikud võimalused. Selleks on vajalik õpiprotsessis osalejatele arvuti olemasolu, digitaalsed õppematerjalid, e-õppe keskkond.

17. Võtmesõnumid (6) Selgete eesmärkidega rahastamine Möödapääsmatu on koolivõrgu reformi lõpuleviimine, mille tulemusel tagatakse õppijatele juurdepääs kodulähedasele põhikoolile ning suuremates keskustes asuvate ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvatele gümnaasiumitele ning kutseõppeasutustele. Õpetaja ja koolijuhi palk peab olema konkurentsivõimeline, et koolis töötamine muutuks valikuks parimatele.

18. Võtmesõnumid (7) Hästi toimiv seiresüsteem Oluline on, et õpiprotsessis ja selle korraldamises kasutatakse maksimaalselt ära õpitulemuste hindamisest tulenevat infot

19. Teiste riikide kogemused haridusreformide läbiviimisel: • Kõige keskmes peaks olema õppija ja õppimine. • Eesmärke peab olema vähe ja need peavad olema kaalukad • Inimestele tuleb luua muutuste läbiviimise võimekus • Kõik osapooled peavad olema eesmärkidest teadlikud • Vajalik on tagada erinevate haridustasemete ettevõetud tegevuste samasuunalisus ja kokkusobivus • Muutus toimub järk-järgulisena. Mõelda julgelt, kuid alustada väikselt • Tagada tuleb muutuste jätkuvus, see ei tohiks olla sõltuvuses ainult ühest valitsemisperioodist.

20. Teha midagi, mis on oluline, on kerge. Teha midagi, mis tõeliselt midagi mõjutab, on raske.