1 / 22

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Koostaja: J. Vidinjova , Re- Koostajad : Gor Arsakjan , Valeri Borodavko. Aegkonnad ja ajastud. Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks

saxton
Télécharger la présentation

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Koostaja: J. Vidinjova, Re-Koostajad: GorArsakjan, Valeri Borodavko

  2. Aegkonnad ja ajastud • Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks • Aegkonnad on jaotatud ajastuteks • ! Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega

  3. Geokronoloogiline skaala • Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks • Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala

  4. Ürgaegkond ehk Arhaikum • Maakoor oli juba olemas • Sagedased meteoriidisajud • Algas mandrite triiv • Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär • Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana

  5. Sinikadehktsüanobakterideraldasidainevahetuse käigushapnikkus

  6. Aguaegkond ehk Proterosoikum • Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. • Osoonikihi tekkimine • Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik

  7. Kambrium • kliima oli mõõdukas • ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed , käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid • taimestikus olid ülekaalus merevetikad • maavarad-sinisavid

  8. Ordoviitsium • Soe kliima • Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv • Taimede levik merest maismaale • Gondwana lõunaosa jäätumine • Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest • Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi

  9. Silur • Kliima stabiliseerumine • Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus • Korallrifide tekkimine soojades meredes • Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad • Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ • Kirbla astang ja Salevere Salumägi –klindiastangud Lääne-Eestis

  10. Devon • Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine / • Kontinentaalse kliima valitsemine • Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed • Liiva ja savi setete rohkus

  11. Karbon • Mandrijäätumine poolustel • Soe ja niiske kliima, soode tekkimine • Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad • Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel • Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud

  12. Perm • Kliima kuivenemine • Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik • Luukalade mitmekesisus • Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest

  13. Keskaegkond ehk mesosoikum • Triias • Juura • Kriit

  14. Triias • Kliima oli kuiv ja kuum • Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad • Kasvas roomajate mitmekesisus

  15. Juura • Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed • Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus • Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest

  16. Kriit • Suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus • Õistaimede ilmumine ajastu keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks • Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine

  17. Kainosoikum ehk Uusaegkond • Paleogeen • Neogeen • Kvarternaar

  18. Paleogeen • Imetajate kiire evolutsioon • Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised • Austraalias arenesid kukkurloomad • Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised

  19. Neogeen • Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega • Imetajate areng • Kliima hakkas külmenema, aastaaegade tekkimine • Hakkasid tekkima uued mandriliustikud

  20. Kvaternaar ehk Antropogeen • Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/ • Jääaegu on olnud 4-6 • Perioodilised kliimamuutused • Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku kujunemine • Mitmete looma- ja taimeliikide väljasuremine • Inimese tekkeaeg

  21. Võiks ka vaadata http://www.youtube.com/watch?v=RQm6N60bneo

More Related