1 / 27

Maaelu areng ja maapiirkonna ettevõtlus

Maaelu areng ja maapiirkonna ettevõtlus. Rando Värnik. Eesti Maaülikool Professor. Olulised maaelu suunajad. Globaliseerumine ja toimuvad muutused - eeslinnastumine ja ääremaastumine. Ühiskonnatüüpide vahetumisprotsess, agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond.

erling
Télécharger la présentation

Maaelu areng ja maapiirkonna ettevõtlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maaelu areng ja maapiirkonna ettevõtlus Rando Värnik Eesti Maaülikool Professor

  2. Olulised maaelu suunajad • Globaliseerumine ja toimuvad muutused - eeslinnastumine ja ääremaastumine. • Ühiskonnatüüpide vahetumisprotsess, agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond. • Ei saa ilma maapiirkondades toodetava toidu ja toormeta.

  3. Protsessid ja muutused Majandusstruktuuri ühtlustumine maal ja linnas. Maamajanduse mitmekesistumine, maale tungiv teenustemajandus, inimeste kasvav jõukus, mobiilsus ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng on muutnud maalise ja linnalise eristamise veelgi komplitseeritumaks.

  4. Valdade rahvastik maakondade lõikes 2010 Allikas: Statistikaamet (2011), autorite arvutused • Neljas maakonnas elab pool kogu Eesti valdade rahvastikust ja 18,2% kogu Eesti rahvastikust • Jätkuv ümber paiknemine linnaregioonide tagamaale – Harjumaa valdades 8,7% kogu Eestis rahvastikust (2000.a. 6,3%) • Viies vallas (Viimsi, Harku, Jõhvi, Rae ja Türi) rohkem kui 10 000 elanikku • 62%l valdadest vähem kui 2000 elanikku, nende rahvastiku osakaal valdade rahvastikus ainult 28,7%.

  5. 15–74aastaste haridustase Allikas: Statistikaamet (2011)

  6. Valdade tüpoloogia klastrid

  7. Heaolu osaindeks 15–74aastaste haridustase Allikas: Statistikaamet (2011)

  8. Ettevõtluse osaindeks 15–74aastaste haridustase Allikas: Statistikaamet (2011)

  9. Maaelu areng – valdade grupid

  10. Töötaja elukoha ja tööandja asukoha seosed

  11. Müügitulu protsentuaalne jaotus regioonide vahel (%) MSI uuring maapiirkonna ettevõtluse arenguvajadused ja takistused, 2012

  12. Vastajad ettevõtte suurusgrupi alusel

  13. Ettevõtte käibegrupp

  14. Erinevate tegurite olulisuse ja olukorra maatriks

  15. Erinevate tegurite olulisuse ja olukorra maatriks

  16. Kohaliku omavalitsuse ja Eesti riigi senine panus maaettevõtluse arengusse (%)

  17. Ettevõtjate hinnangud selle kohta, millistes summades on erinevatesse valdkondadesse investeerimine nende ettevõtetes järgmise 7 aasta jooksul vajalik

  18. Ettevõtjate hinnangud selle kohta, millistes summades on erinevatesse valdkondadesse investeerimine nende ettevõtetes järgmise 7 aasta jooksul vajalik

  19. Ettevõtjate hinnangute keskmised skaalal (1) töö pakkumine kohalikele elanikele … (5) tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine.

  20. Mõned mõtted! • Asukohast tulenevalt võib kaugus keskustest olla piirkonna arengule määravaks teguriks. Kauguse suurenedes suurenevad kulud ja kasvab aeg piirkonnast kaupade ja teenuste pakkumisel. Oluliseks muutub teedevõrgu olemasolu ja kvaliteet. • Teede ja muude taristu elementide korrastamise ja väljaarendamisega paralleelselt tuleb tähelepanu pöörata ettevõtlusvõimaluste loomisele ja soodustamisele maapiirkonnas.

  21. Veel mõtteid… • Eestis tervikuna tuleks maaelus tagada olukord, kus piirkond oleks atraktiivne nii elukeskkonnana kui ka tööpaigana. • Poliitika kujundamisel on oluline pakkuda piirkondadele spetsiifilisi arenguprogramme just piirkonna vajadusest tulenevalt. • Kui sissetulekute tase ei suuda maapiirkondades järele jõuda linnaliste piirkondade tasemele, muutub inimestele eriti oluliseks elukeskkonna kvaliteet ja seda soosiv elukeskkonna korraldus.

  22. Ja veel… • Kui sissetulekute tase ei suuda maapiirkondades järele jõuda linnaliste piirkondade tasemele, muutub inimestele eriti oluliseks elukeskkonna kvaliteet ja seda soosiv elukeskkonna korraldus. • Maaelu sõlmprobleem on inimestele kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamine ja aja lühendamine nende teenuste kättesaamiseks.

  23. Kokkuvõtteks • Inimkapitali kvaliteedi arendamine. • Arvestades, et enam kui pooltes valdades on elanike arv kümne aasta jooksul vähenenud üle 10%, on rahvastiku vähenemise aeglustamine tõsine väljakutse enamikule Eesti valdadest. • Piirkondlikud arenguvajadused on aluseks arengukavade koostamisel ja edasiste tegevuste kujundamisel. Millised on ressursid, millega tagada arengut – inimesed, keskkond, taristu, unikaalsus?. • Arenguvõimalusi tagavad ressursid.

  24. Piirkondliku tasandi koostöö soodustamine. Prioriteetne peab olema reaalset ettevõtlust suurendavate koostöövõrgustike väljaarendamine. Maaelu arengu toetamiseks on peale maaelu arengu kava toetusmeetmete vajalik integreerida ka teisi finantsallikaid ja programme. Eesti maaelu arengu kontekstis on mõistlik arendada mitmekesist ettevõtlust, ühe valdkonna eelisarendamine ei ole pikas perspektiivis otstarbekas.

  25. Kokkuvõtteks • Ettevõtluse soodustamine äärealadel • Maksusoodustused • Aja jooksul on inimeste liikumine ja toimimine olnud väga heterogeenne kuid maksusüsteem on senini püsinud väga homogeenne. • Ettevõtjad peavad muutuma tootlikumaks, et tasuda konkurentsivõimelist palka (teadmised, tehnoloogiad, tootearendus, klastrid)

  26. Tänan kaasa mõtlemast! Contacts: Rando.Varnik@emu.ee

More Related