1 / 29

Teaduse ja tehnoloogia areng.

Inimteadmiste vormid. Religioon : MA USUN, et........ - vide ei vaja phjendamistKunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - vide ei vaja phjendamistTeadus : MA ARVAN, et ........ - vide vajab phjendamist . Mis on maailmapilt

suzy
Télécharger la présentation

Teaduse ja tehnoloogia areng.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass petaja J. Vidinjova Allikad: ldmaateadus gmnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; ldmaateadus gmnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org

    2. Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - vide ei vaja phjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - vide ei vaja phjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - vide vajab phjendamist

    3. Mis on maailmapilt? Maailmapilt on tervikngemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lhenemine, mis vimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks

    4. Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murrang geoteadustes Globaalkoloogia

    5. Loodusteaduse teke Idamaade tsivilisatsioonid: Babloonia, Egiptus, Hiina, India, Kreeka ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.) Antiikaja thtsaim mtleja Oma aja teadmiste sstematiseerija Teadusliku mtte arengu tooniandja KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 ) Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf Geotsentrilise maailmassteemi matemaatilise teooria arendaja Matemaatilise kartograafia rajaja

    6. Geograafilised avastused 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492)

    7. Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493

    8. Kolumbuse reisid Ameerikasse

    9. Geograafilised avastused Vasco da Gama judmine mber Aafrika Indiasse ( 1498)

    10. Esimene mbermaailmareis 1519-1522

    11. 20. septembril 1519. aastal sitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) vlja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Luna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jdi talveks. 1520. aastal jtkati retke, avastati Tulemaa ja nd tema nime kandev vin. Keerukast vinast lbisit vttis aega le kuu ning sealt juti 1520. aasta novembri lpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Lbiti Okeaania, jid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejrel Filipiinid. Prast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse judis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult ks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel.

    12. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lhimbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania.

    13. See oli hiilgav ebannestumine, sest tehti ring mber mandri mandrit leidmata

    14. A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresitjad ja maadeuurijad

    15. Eestist prit maadeuurijad: maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826) maailma esimesed koloogilis-geograafilised uurimused Siberi uurimisel, pakuvad huvi tnapevalgi. Venemaa phjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja fsilise antropoloogia uurimused

    16. Meetodite revolutsioon: hpoteesi tpne pstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks; ksikteadmiste terviklikuks pildiks sidumine

    17. Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543 Tema planeetide liikumise teooria sai aluseks heliotsentrilisele maailmassteemile. ( Planeedid liiguvad mber Pikese)

    18. Galileo Galilei ( 1564-1642) *pani aluse teaduslikule eksperemendile *astronoom, matemaatik, fsik *mteriistade (termomeeter, baromeeter jms) looja *vaba langemise seadused *pani aluse mehaanikale

    19. Isaac Newton ( 1643-1727) Klassikalise mahaanika phiseadused Gravitatsiooniseadused Optika seadused

    20. Geoteaduste teke Karl Linn ( 1707-1778): *ladinakeelne teaduslik ssteem elusolendite kirjeldamiseks * kolm phirhma: taimed, taimloomad, loomad *igahel on kahesnaline nimetus: perekond + liik

    21. Seletus loodusteadustes Charles Lyell ( 1797-1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja, aktualism on aluseks geoloogilisi protsesse uurivatele meetoditele Charles Darwin ( 1809-1882): loodusteadlane, kelle evolutsiooniteooria muutis kogu looduslikku maailmapilti: taime ja loomaliigid pole muutumatud

    22. Murrang geoteadustes Pangea Alfred Wegener ( 1880-1930), meteoroloog Mandrite triiv on hpotees mandrite liikumisest ksteise suhtes

    23. Laamtektoonika teooria Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merephi laieneb keskmestikest kahele poole Dan McKenzie, geofsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968-1981) : ookeanide phja puurimistd testasid laamtektoonika paikapidavust

    24. Globaalkoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfripetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine fsikalise suurusena)

    25. Geograafiateaduse arengus vib eristada mitut etappi. Reastage jrgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks hel vi teisel perioodil prati thelepanu just sellele uurimissuunale? Loodus-ja hiskonnanhtuste kompleksne ehk ssteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse ksikelementide uurimine

    26. Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: hiskonnageograafia; Loodusgeograafia. Sltuvalt Maa sfrist, mida uuritakse jaotub see omakorda: Atmosfr geofsika: klimatoloogia, meteoroloogia; Litosfr geomorfoloogia ja mullastikuteadus; Hdrosfr hdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia; Biosfr Biogeograafia.

    27. Loodusgeograafia Biogeograafia ksitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mtmisega ja nende mtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja ndisaegset dnaamikat Glatsioloogia-j uurimine

    28. Hdroloogia & Hdrograafia uurib Maa hdrosfri, sealkulgevaid protsesse ning hdrosfri ja seda mbritseva keskkonna vastastikust mju. Maastikuteadus ksitleb maastikke kui looduskomplekse Okeanograafia uurib maailmamerd Mullateadus ksitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, reiime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa kossteemide aineringes. Paleogeograafia uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi

    29. Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis ksitleb hiskonna ja keskkonna vastastikul mjul tekkivaid nhtusi ja protsesse. Ta hlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte.

    30. Inimgeograafia Kultuurigeograafia Majandusgeograafia Meditsiinigeograafia Ajalooline geograafia Poliitiline geograafia & Geopoliitika Religioonide geograafia Sotsiaalgeograafia Veonduse geograafia Turismi geograafia Rahvastikugeograafia

More Related