1 / 18

Euroopa semester: soovitused Eestile 2013 7 . juuni 2013

Euroopa semester: soovitused Eestile 2013 7 . juuni 2013. Mis on majanduspoliitilised soovitused?. Nõuanne riikide valitsustele järgnevaks aastaks oma majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamiseks Osa EL riikide ühtsest majanduspoliitika koordineerimissüsteemist

studs
Télécharger la présentation

Euroopa semester: soovitused Eestile 2013 7 . juuni 2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Euroopa semester: soovitusedEestile 20137. juuni2013

  2. Mis on majanduspoliitilised soovitused? Nõuanneriikidevalitsustelejärgnevaksaastaks oma majandus- ja sotsiaalpoliitikakujundamiseks OsaEL riikide ühtsestmajanduspoliitika koordineerimissüsteemist Eesmärksoodustadamajanduskasvujatõstariikidekonkurentsivõimetläbistruktuursetereformidemajandusesjatööturul Soovitused põhinevad riikidemajandusolukorraanalüüsil ja Euroopa 2020 majanduskasvu strateegia eesmärkidel

  3. Euroopa 2020: 5 eesmärki 1. 20–64-aastastest elanikesttöötab 75% 2. Teadus- jaarendustegevussetulebinvesteerida 3% ELiSKPst 3. Kasvuhoonegaasideheited 20% väiksemadkui 1990. aastal / 20% energiastsaadaksetaastuvatestenergiaallikatest / 20% suuremenergiatõhusus 4. Haridussüsteemistvarakultlahkunudnoorteosakaalalla10% Vähemalt40% 30–34-aastastest omandabkolmandatasemehariduse 5. Vähemalt20 miljonivõrraväheminimesivaesusriskis

  4. Olulisemad majandusnäitajad Eesti

  5. Euroopa 2020 eesmärgid

  6. Hinnang eelmise aasta soovituste täitmisele Riigirahandus – olulised edusammud Tööturul osalemise suurendamine – vähe edusamme Haridussüsteemi vastavus tööturule – mõningad edusammud Energiatõhusus ja keskkond – vähe edusamme Kohalike omavalitsuste efektiivsus – vähe edusamme

  7. Mida on Eesti saavutanud? Riigirahandus üks tugevamaid Euroopas - SKP kasv 3,2% - Eelarvedefitsiit vähenenud oodatust kiiremini – 0,3% SKP-st Tööpuudus vähenenud 10,2%-ni Algatatud olulised reformid hariduse valdkonnas Kõrgharidusreform Üldhariduse koolivõrgu optimeerimine Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine Investeeringud energiasäästu ja taastuvenergia kasutamisse

  8. Valitsussektorieelarvepositsioon

  9. Valitsusevõlakoormus

  10. Oskusedjatööturunõudlus

  11. Elukestvasõppesosalemine

  12. Mida Komisjon Eestile soovitab? Suurendada inimestetööturul osalemist Tõhusamalt aktiviseerida pikaajalisi töötuid ja töövõimetushüvitise saajaid Parandada hooldusteenuste ja lastehoiu pakkumist, mis võimaldaks paljudel inimestel tööle minna Vähendada noorte tööpuudust Edendada ettevõtlust ja töökohtade loomist kõrge tööpuudusega piirkondades Viia haridussüsteem vastavusse tööturu vajadustega Kaasata rohkem tööturu osapooli haridussüsteemi arendamisesse Laiendada elukestva õppe võimalusi, eelkõige madala haridustasemega inimestele Tõsta inimeste erialaste oskuste ja kvalifikatsiooni taset Suurendada innovatsioonivõimekust Soodustada teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumist Toetada ettevõtete ja teadusasutuste tihedamat koostööd

  13. Mida Komisjon Eestile soovitab? Suurendada energiatõhusust jätkata elamute ja hoonete renoveerimisprogrammidega vähendada transpordisektori energiamahukust, sh kaaludes maksumeetmeid tarbimisharjumuste suunamiseks Laiendada piiriüleseid elektri- ja gaasivarustuse ühendusi, et vähendada Eesti energiaturu isoleeritust Tõsta kohalike omavalitsuste efektiivsust tasakaalustada omavalitsuste ülesanded ja neile eraldatud eelarve parandada sotsiaal-, hooldus-, haridus- ja transporditeenuste kvaliteeti ja kättesaadavust

  14. 2013 Soome • Jätkusuutlik eelarvepoliitika • Rahanduspoliitika on praegu tugev, kuid jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis on ohustatud demograafilistest muutustest. Soomele prognoositakse suurimat tervishoiu- ja hoolduskulude kasvu järgmise 50 aasta perspektiivis. Pensionikulud suurenevad ja kasv ületab kahekordselt EL keskmist. Hinnata regulaarselt elanikkonna vananemisega seotud kulude kasvu. • 2. Avalike teenuste efektiivsus ja kulude kokkuhoid • Soomes on arvuliselt palju kohalikke omavalitsusi võrreldes elanikkonna arvuga, mis raskendab sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumist vananeva elanikkonna tingimustes. Soome valitsus peaks jätkama kohalike omavalitsuste struktuurireformi, et pakkuda elanikele paremaid ja kuluefektiivsemaid teenuseid. • 3. Tööturul osalemise suurendamine, eriti vanemaealised inimesed • Sel kümnendil väheneb Soome tööealine elanikkond üle 5%, mis mõjutab oluliselt majanduse kasvupotentsiaali. Tuleks soodustada vanemaealiste inimeste kauem tööturul osalemist. • 4.Innovatsioon ja tootlikkus erasektoris • Maailmaturul konkurentsivõime säilitamiseks peaks Soome tugevdama innovatsioonivõimekust, jälgima, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse taset. Oluline on, et sotsiaalpartnerid jõuaksid uue tööturuleppeni, mis tasakaalustaks palgakasvu tööjõu tootlikkusega.

  15. 2013 Läti Jätkusuutlik eelarvepoliitika Läti on oluliselt vähendanud eelarvedefitsiiti ning valitsuse võlakoormus on suhteliselt madal. Läti peaks säilitama konservatiivse rahanduspoliitika, et mitte kaotada praegust tugevat positsiooni. Madalapalgaliste maksukoormus on kõrge, mis mõjutab tööhõive taset. Madalapalgaliste töötajate hõive suurendamiseks ja jätkusuutliku eelarvepositsiooni säilitamiseks peaks Läti rohkem kasutama omandimakse ja keskkonnamakse. 2. Noorte tööpuudus ja pikaajaline töötus Noorte tööpuudus on 25%, mis on küll langustrendis, kuid jätkuvalt kõrge. Tuleks rakendada noortegarantii skeemi ja parandada kutsehariduse ja koolitussüsteemi kvaliteeti. 3. Vaesuse vähendamine 40% Läti elanikkonnast on vaesusriskis või sotsiaalselt tõrjutud, mis on üks suurimaid näitajaid EL-s . Probleemi lahendamiseks peaks valitsus parandama sotsiaalse kaitse süsteemide adekvaatsust. 4. Kõrgharidus ja teadus Läti on algatanud kõrgharidusreformi, mis peaks tõstma kõrghariduse kvaliteeti kui reform täielikult ellu viiakse. Jätkata tuleks teadusasutuste moderniseerimisega. 5. Energiaturu efektiivsus Läti energiamahukus on kaks korda suurem EL keskmisest. Suurem energiatõhusus oleks vajalik hoonetes, mistõttu tuleks tõhustada hoonete soojustamise programme. Energia varustuskindluse suurendamiseks peaks Läti avama oma gaasituru konkurentsile ja parandama piiriüleseid ühendusi.

  16. Kuidas on soovitused seotud 2014-2020 perioodi EL struktuurivahenditega? Ühine eesmärk – majanduskasv ja töökohad EL struktuurivahendid peavad olema suunatud struktuursete reformide tegemisele, mis on kajastatud soovitustes Fokusseeriminestrateegilisteleprioriteetidele Partnerluslepe2014-2020 rahadekasutamisekssõlmitakseselleaastalõpuks

  17. Mis saab edasi? 27-28 juuni – Euroopa Ülemkogu kiidab soovitused heaks ja võtab kohustuse neid täita Juuli –lõplik heakskiit EL Nõukogus Lisainfo: http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm

More Related