280 likes | 1.05k Vues
TERVISEÕPETUS. MEIE MEELED. V KLASS. Kirjuta vihikusse. Meeleelundid 1. 2. 3. 4. 5. KUULMISMEEL. NÄGEMISMEEL. HAISTMISMEEL. MAITSMISMEEL. KOMPIMIS-, EHK NAHAMEEL. NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA. soonkest. kõvakest. kollatähn. vikerkest.
E N D
TERVISEÕPETUS MEIE MEELED V KLASS
Kirjuta vihikusse... • Meeleelundid • 1. • 2. • 3. • 4. • 5.
KUULMISMEEL NÄGEMISMEEL HAISTMISMEEL MAITSMISMEEL KOMPIMIS-, EHK NAHAMEEL
NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA soonkest kõvakest kollatähn vikerkest pimetähn vesivedelik klaaskeha lääts sarvkest nägemisnärv silmaava võrkkest
Nägemine • Silm – on väga õrn ja tundlik. • Silmade hoidmine on väga tähtis.
KUIDAS SILMI HOIDA? • Lugeda ei tohi lamades. • Silmade kaugus kirjast umbes 30 cm. • Valgus peab langema vasakult. • Ereda valguse eest kaitsmine (päikeseprillid) • Ära istu arvuti või televiisori ees kaua, vaid tee vaheaegu. • Silmaharjutused.
KUULMINE ON VÕIME KUULMISELUNDITE ABIL TAJUDA JA ERISTADA HELISID vasar alasi kõrvalest jalus poolringkanalid kuulmekäik kuulmisnärv trummikile kuulmetõri tigu
Kuulmine • Kuulmiselundit tuleb kaitsta tugeva müra eest. • Kasulik on ühtlasi arendada oma kuulmisoskust, mis on väga tähtis teiste inimestega suhtlemisel.
HARJUTUSI • Kas oskad (orkestripala kuulamisel) eristada keelpille? • Kas tunned hääli? Õpetaja palub õpilastel lugeda magnetofonile paar lauset. Hiljem kuulatakse – kelle hääled on?
KOMPIMINE ON VÕIME PUUDUTADES KINDLAKS TEHA ESEMETE KUJU, SUURUST, TEMPERATUURI karv karva püstitajalihas rasunääre marrasnahk higinääre pärisnahk karvanääps rasvkude
Kompimine • Nahk aitab säilitada normaalset kehatemperatuuri. • Tunneb valu, sooja, külma, tajub.
HARJUTUS • Õpetajal on kottidesse pandud erinevaid esemeid. Õpilased kombivad ja arvavad ära, mis mingis kotis on.
MAITSMINE ON LAHUSTUNUD AINETE ERINEVATE MAITSETE TAJUMINE KEELEGA mõru hapu soolane magus keelenäsad
Maitsmismeel • Maitsmisrakkude omapäraks on, et neid saab ergutada ka vaatamise või meenutamisega.
HARJUTUS • Määra soolase, magusa hapu ja mõru piirkond keelel. • Keele ots tajub inimesel ------ • Keele tagumine osa tajub -------
HAISTMINE ON LÕHNADE TAJUMINE JA ERISTAMINE HAISTMISELUNDI ABIL haistenärvid
HAISTMINE OSALEB KA MAITSE TAJUMISEL, NOHUSE NINAGA EI TUNNE ME LÕHNA EGA KA MAITSET HÄSTI
Haistmismeel • Maitsmismeel- ja haistmismeel sarnanevad omavahel, kuid lõhnataju on maitsmistajust üle 10 000 korra tugevam.
HARJUTUS • Püüa lõhna järgi eristada teatud aineid: kaneel, pipar, sibul jms.
KOKKUVÕTE • Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, • võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt • keskkonnaga. • Inimene võtab vastu informatsiooni nägemise, • kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise • ja lihasetunnetuse abil.
Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast. alasi jalus kõrvalest kuulmekäik trummikile kuulmeluuke tigu
NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA 1. kollatähn 3. vikerkest 2. silmaava
4. sisekõrvas asub inimesel – tasakaaluelund • 5. Keskkõrvast eraldab väliskõrva – trummikile
Kibedat maitset Magusat maitset
Ava vihik • Otsi oma koolikotist, pinalist või taskust üks asi. ÄRA SEDA KELLELEGI NÄITA! • Kirjuta vihikusse selle õpilase nimi, kes tuli klassi ette ja järele, mis sa arvad, mis maha kukkus. (Ole tähelepanelik!) • NT: Õpetaja - pliiats
Kasutatud kirjandus • Reet Alevi, Kaili Kepler “Tervise võti” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik Koolibri 2005 • Harri Jänes “Tervise võti” 5. klassi inimeseõpetuse õpik Koolibri 2002