Vastemõisa kultuuriloo päev 21. oktoobril 2012. aastal Vastemõisa kultuuriloost I osa

1. Vastemõisa kultuuriloopäev 21. oktoobril 2012.aastal Vastemõisa kultuuriloost I osa Ettekande Vastemõisa piirkonna ajaloost esitas Pikkar Joandi

2. Vastemõisa ja ümbruskonna külad • Suure-Jaani valla Vastemõisa piirkonnas elab 1092 inimest. • Vastemõisa külas elab 428 ,Metskülas 192, Kobruveres 173, Kildul 98, Ivaskis 72 , Lemma-kõnnus 44, Ilbakul 40,Paelamaal 17 ja Sandras 28 elanikku. • Vastemõisa küla tekkis 19. sajandil, mil mõisamaale hakati rajama kandi- ja soldatikohti. • Külad kuulusidenne 2005. aastat Vastemõisa valda

3. Vastemõisas asub • sotsiaal- ja arstiabi teenistus, • rahvamaja, • raamatukogu, • lasteaed, • kauplus ning muud ettevõtted. • Vastemõisast viis kilomeetrit eemal paikneb Kildu Põhikool

4. Vastemõisa 1922. ja1923. aastal • Vastemõisa vallas elas 1922.aastal 4115 inimest • 1923. aastal oliVastemõisa vallas kooseisus Aaviku, Aleksandri, Epra, Ilbaku, Ivaski, Järavere, Kaansoo, Kabila, Ketu, Kibaru, Kobruvere, Leetva, Lemmakõnnu, Lepakose, Lesti, Maasika, Paelamaa, Paistu, Poolaka, Toonoja küla. • Põhjaka küla oli juba ühinenud Taevere vallaga.

5. Vastemõisa piirkond 110 aastat tagasi • Vastemõisa vallapiirkonda on varem kuulunudka Epra (85), Kibaru (7), Põhjaka (83), Rääka (17), Karjasoo (6), Kootsi (61), Kabila (69), Mäeküla (50), ning Vändra valla Kaansoo (114), Leetva (15) ja Tori valla Riisa (33) küla alad. • Praegu elab neis külades kokku 536elanikku

6. Elanike arv110 aastat tagasi • 110 aastat tagasi elas Vastemõisa vallas ca 4500 elanikku • Vastemõisas  (293), Järaveres (550), Kobruveres (245),  Sandral (152) ja Ketus (599) kokku 1643; • Epras( 290), Kibarul ( 200), Põhjakal  (573), Toonojal (56), Kabilas (247), Kaansoo- ja Pärassaares (450), Leetval (200) kokku 1816 luteriusulist elanikku. • Neile lisaks elas vallas 401  veneusulist ja Mäeküla ca 345 elanikku. • Käesolevala ajal elab samal alal umbes 1400 elaniku

7. Vastemõisa Viljandi Lossiala läänina ordu ajal • Vastemõisa kohta leiame vanemaid kirjasõnalisi andmeid 1554. ja 1559. aastast. • Viljandi komtuurile alluva Vastemõisa ordumõisa valduses olid Viljandi Lossi läänepoolsed alad, s.h kogu Suure-Jaani kihelkond.

8. Vastemõisas tegutses • Viljandi Lossiala ametkond eesotsas landknechtJohann Horstiga. • Vastemõisa oli eelviimase Liivi ordumeistri Vilhem von Fürstenbergi residentsiks.

9. Ordumõisa hooned • asusid Vastemõisa paisjärve vasakpoolsel kaldal, kus praegu on väikeelamud. • 1560. aastal hävitati orduaegne kivist mõisahooned venelaste poolt.

10. Vastemõisa folvark Poola ajal kuulus Viljandi starostkonna Vastemõisa folvarki ehk riigimõisa alla Mudiste, Kuiavere, Sürgavere ja Kobruvere vardjaskonnad. Hiljem kolme esimese asemel Lõhavere-Igali ja Kobruvere ning Kanaküla vardjaskonnad.

11. Kobruvere vardjaskond Kobruvere ehk Vardja Jurgi (Raudsepp) vardjaskonda kuulus: Kobruvere, Kabila, Epra, Põhjaka, Mähküla, Lahmuse, Ängi, Taevere, Valula, Käliste, Uudeküla, Jälevere, Tamme,Metsaküla, Surva, Randvere, Järavere, Kööbra küla. Kokku 18 küla 67 taluga.

12. Igali e. Lõhavere vardjaskond Lõhavere, Reegoldi, Navesti, Mendiküla, Sürgavere, Kärevere, Tällevere, Olustvere, Alaküla, Kuiavere, Kurnuvere, Tääksi, Ülde- ja Kuhjavere küla. Kokku 14 küla 50 taluga.

13. Kanaküla vardjaskond 1588. aastal Vastemõisaga liidetud Kanaküla vardjaskond ulatus Häädemeestest lõuna poole, mereni välja. Vardjaskonda kuulusid külad: Kanaküla, Seruküla, Papida, Lagisara, Urisaare, Teuste, Sigaste, Kilusti, Haliste ja Kikepere küla. Kokku 10 küla 36 taluga.

14. Vastemõisa Jakob De la Gardie valduses • Rootsi ajal, 1624. aastal olid Vastemõisa alad Viljandi lossi läänialana Jakob De la Gardie (30.06.1583-12.08.1652) valduses. Vastemõisa vakuses olid järgmised külad: • Alaküla, Kuhjavere, Kuiavere, Kurnuvere, Tääksi, Üldeküla, Olustvere, Reegoldi, Taevere, Jälevere, Tammeküla, Randeküla, Enge, Valula, Uudeküla, Kärevere, Tällevere, Kerita, Mudiste, Sürgavere, Vanamöisa, Epra, Kobruvere, Kabila,Metsaküla, Järavere,Kõõbra, Riisa, Leetva • Kokku 29 küla.

15. Vastemõisast eraldatud mõisad • 1638. aastaks oli krahv Jakob de la Gardie läänistanud Vastemõisast omakorda Jaska, Olustvere, Reegoldi, Taevere, Lahmuse, Lõhavere, Sürgavere jt. mõisade alad. • 1680. aastal riigistati mõisad, mille tulemusena Vastemõisajäigi riigimõisaks, mis oli kuni tsaari aja lõpuni maade poolest suurim mõisa piirkond Suure-Jaani kihelkonnas.

16. Vastemõisa külad ja talud 1722. aastal 1722. aastal oli10 küla 79 vakutalu ja187 töövõimelise inimesega. • 1. Järaveres 9 talu, s.h Lellepi, Varrise, 2 Sossi, Kurro, Prohsso ja 3 Paistu • 2. Kõõbras 5 talu s.h Kohoper, Lehni, Iwaschi, Pohlaka ja Osjo. • 3. Hilpakal 9 talu s.h Thoma, Lehtva, Herma, Kildo, Sossi, Õhato, Lesti. Kiwahro, Thoba, • 4. Epras 6 talu s.h Pylli, 2 Maddise , Epra, Anni ja Kurro, • 5. Kobruveres 9 talu s. Warriese, Lille, Herman, 2 Marti, Pingu, Martin, Tuiso, Tumma. • 6. Kabilas 5 talu s.h 2 Pallittzo, Kimasto, Rehe ja Diedrrich. • 7. Mäekülas 8 talu s.h 4 Pingo, Toffri, 2 Thariga ja Kabbuna. • 8. Kurnuveres 6 talu s.h Nikko, Willum, Kurro, 2 Kohderi ja Thamafer. • 9. Põhjakal 9 talu s.h Leppick, Kertu, Perto, Kebbja, Nomme, Reino, Marko, Pohajako, Saggessahre

17. Vastemõisa vakused, külad 1805. aastal • 1805. aastal oliVastemõisas 138 vakutalu, milles oli 882 tööjõulist inimest. Talud olid jaotatud nelja vakuse järgi: • Järavere vakus 27 talu: 2 Rooso, 2 Lellepe, 2 Varesse, 2 Sossy, 2 Kurre, 4 Paisto, 2 Ivaski, Kovre, 2 Poolako, Murro, 2 Sandra ja 5 Riisa. • Epra vakus 37 talu: Sigaro, Lause, Kildo, 2 Lesty, 2 Ohato, Lesmendi, Toba, Ilbako,Vihasaare, 2 Kibare, Ärma, Vesso, Veljaotsa, 2 Madise, Adamy, 2 Kotzi, 2 Pulli, Hanni, Kalmeto, Tietzo, Tuiso, 2 Kurre, 2.Warrese, Erma, Lilly, 2 Märdi,Pingo, Seppa. Kabila vakus 35 talu: Kodre, Tammesaare, 2 Nano, 4 Auli, Reino, 7 Pingo, 3 Tarina, 2 Kabone, 6 Pallitza, 2 Leuske, 2 Polli, 2 Kabila, Parduse, Kimasto • Põhjaka vakus 39 talu: 3 Põhjaka, Kebja, 2 Ransso, Tiedo, 2 Reino, 2 Leppiko, 2 Kerdi, 2 Nemme, 2 Ranso, Kolga-Oja, Ire, 3 Tamme, Vanna Aue, 2 Kotzi, 2 Sarisse, Juri Aue, 2Sagesarre, 2 Perresarre, 5 Letwa, 2 Kanso

18. Vakuste järgi olid ka koolipiirkonnad 1777. aasta kirikuvisitatsioonil on ära märgitud neli koolmeistrit:Varrese Jurri,Titsi Jurri Pallitsa Mardi Peeter ja Toennise Nemmo Nende nimedannavad alust väita, et õppetöö võis olla korraldatud kõigis ulatuslike maavaldustega kroonumõisa osades, s.oJäravere, Epra, Kabila ja Põhjaka vakuse külades.

19. Vastemõisaga liideti 1835-1837. aastal • Reegoldi mõisa Lemmakõnnu küla 2 Lemmakõnnu, Kääri ja Käri Arro, Aukamäh, Waiasaare talu; • Taevere mõisa Lepakose küla 2 Lepakose talu; Ketu küla 2 Hindreko, 2 Volmreja 2 Mardi talu. • Mõnda aega oli Vastemõisa all Tääksi läheduses asunud neli Õnnista talu

20. Vastemõisast viidi 1835.-1837. aastal • Reegoldi mõisa alla Kurnuvere küla Nano (2), Kodre (4), Mikko, Villema, Pikkajätti talud. • Taevere mõisa alla Tamme küla kolm Tamme talu.

21. Karjamõisad ja kõrtsid • Kroonumõisa aladel tegutses 19. sajandil kolm karjamõisa – Ilbaku, Kaansoo ja Rääka. • Ilbaku karjamõisa valitsemise alla kuulusid Vastemõisa metsamassiivid • Mõisamaadel asusid 1885. aastal Vastemõisa, Pärissilla, Osjo, Epra, Vanaõue ja Kaansoo kõrtsid.

22. Hingeloenduse revisjonide andmeteloli • Vastemõisa mõisapiirkonna elanike arv aastal • 1688. – 775, • 1712. – 315, katku surnuid 782, • 1816. – 2966, • 1826. – 3370, • 1834. – 3812 , • 1850. – 4166, • 1858. - 4363 inimest.

23. Erakorraline hingederevisjon 1826.aastal Perekonna nimede panekuga viidi Vastemõisas läbi era-korraline hingederevisjon ühtekokku 165 majapidamises, s.h.139 talu,-7 vabadiku-, 17 metsavahi ja 2 postivedaja kohas. Kokku loendati 3380 hinge, s.h. 1687 mees- ja 1693 nais-hinge. Talude järgi oli kirja panud 3012 hinge • Hone-asseme, Kingato, Kõrgesella, Masika, Rauametsa, Pusare, Soendarro vabadiku kohtadel oli kokku 81 hinge. • Ruseoja ja Kiwwisare postivedaja kohtadel 19 hinge • Awiko, Ilbako, Jakussaare, Kargossare, Karuskose, Kivissare, Kurristiku, Kusekära, Märaaua, Pikasöödi, Paelamaa, Oksa, Rätsa, Sosare, Üpasaare metsavahi kohtadel 216 hinge. • Mõisarahva hulgas oli kirjas 52 hinge

24. Mõisarahvas1826. aastal Erakorralise hingederevisjoni järgi arvati mõisarahva hulka:mõisavalitseja Mart Sander, aidamees Andres Sander, kiltrid Jaan Klug ja Märt Warm, • aednikud Jüri Mein ja Märt Peterson, • kangur Juhan Reinart, rätsep Juhan Peterson, • mõisapoisid Mats Jürisson ja Jüri Elbing, • kõrtsmikud Tõnis Kraner ja Jaan Nanelson, • teenrid Johan Berthelson ja Jaan Kiver, • karjamees Mart Luid ja kirurg Hans Wilkens. • Mõisarahava hulka kuulusid ka nimetatud isikute pereliikmed (kokku 52 hinge).

25. Järavere küla taludes elanikke • 1826. aastal oli Järavere külas 10 talu kokku 224 hingega, s.h • Roso Juhkami – 30, Roso Jürri – 25, • Kurre Ado – 25, Kurre Tõnnise – 23, • Sossy Matzi – 11, Sossy Toomase – 20, • Varesse Jaani – 16, Varesse Tomase –30, • Lellepe Andrese – 30, Lellepe Peedi – 14 hinge. • Talumaade mõisastamisega oli Järaveres 1834. aasta seisuga vaid neli talu kokku 78 hingega s.h • Roso Micheli – 33, Roso Jürri – 27, Kurre Ado, Kurre Seppa Jaak – 6, Kurre Tõnnise, Päri Silla – 12 hinge

26. Järavere külast mujale viidud talud Järaverest mujale viidi 6 talu ja see peegeldub 1834. aasta hingederevisjoni andmetest. Uues kohas sai Varesse Jaani talu nimeks iAwiko Märt – 7, Varesse Tomase talu nimeks Awiko Gotltlieb – 11, Lellepe Andrese talu nimeks Käriarro Peet – 16, Lellepe Peedi talu nimeks Lubjassaare Jaan – 7 hingega

27. 200 aastat omavalitsust • Vastemõisa piirkonna talurahva omavalitsuslik korraldus algas 1804 aasta talurahvaseaduse alusel vallakohtu asutamisega ja jätkusjärgnevate talurahva seaduste alusel. • Vastemõisa piirkonna omavalitsuslik korraldus kestis kuni 2005.aastani, mil Suure-Jaani kihelkonna omavalitsused ühinesid. • Vald alustas tegevust koolikorraldusega 1819. aasta talurahvaseaduse alusel. • Sama seaduse kohaselt valiti kogukonna eestseisjateks – valla-vöörmündriteks, kolmeaastase tähtajaga üksnes taluperemehi.

28. Teated vallakohtunike kohta • Hingederevisjoni kokkuvõtted on allkirjastanud • 1826. aastal kohtu eesistujad Hans Hansen ja Jüri Grünberg, kaasistujad Toomas Sander, Rein Polmann, Moritz Aleksius ning protokollija Jakob Johnson. • 1834. aastal eesistuja Andres Sander, kaasistujad Tomas Rabe, Jaak Pärtel, Jaan Vaga ja Moritz Aleksius. • 1850. aastal eesistuja Peet Gras, kaasistujad Mart Elbing, Hans Jaeski, Michel Ehrenpreis ja Tõnis Valter. 1858. aastal eesistuja Ado Stiem, kaasistujad Kusto Täär ja Jaak Mäggi. • Lisaks neile on teada 1826, 1827 ja 1828 aasta kohtuprotokollide alusel, et kohtunikeks on olnud Jüri Kinnast, Peet Köler, Ado Kalmus, Tõnis Riis, Jaan Sulg, Ado Lesdorf, hiljem Jürri Feldmann, Madis Terien jt.

29. 1866. a vallaseadus • 1866. a vallaseaduse järgi valis valla üldkogu volikogu, vallavanema, tema abid ja kohtunikud. • Volikogu valis vallakirjutaja. • Volikogu valikul hakati häälte enamusega ka koolmeistreid valima. • Kogukonna volikogu liikmetest poole moodustasid maaga, teise maata talupojad. • Vallavanem oli kogukonna administratiiv- ja politseivõimu ainuisikuline kandja, kellele kuulus ka õigus kogukonna liikmeid karistada.

30. Vallavanemad varajasemast ajast • Teada on, et aastatel 1867-1868 oli vallavanemaks Jaan Hansen, järgnevad: • A. Kinast (1869-1869), J. Moritz (1871-1872),Tõnis Warm (1873-1876)Tõnis Rabe (1876-1879), • Kusto Polmann (1879-1882), Hans Jaeski (1882-1885), Jaak Terien (1885-1888), Hans Jaeski (1889), • A. Bakhoff (1892), J. Adamson (1900-1902),Jüri Kraut (1902-1904), • M. Martinson (1905-1907), P. Krebs (1905), Jüri Köhler (1908-1910).

31. Vallakirjutajad • Jakob Johnson (1822-1828), • A. Leppik (1855), • Schönberg (1866), J. Losmann (1872-1876), • P. P. Köhler (1876), Jüri Kuldkepp (1877), • Kusta Talmann (1879), Jaan Mill (1881), • M. Kuuskler (1885-1892), Gustav Terien (1909), • Jaan Meiner (1918 )

32. Vallamaja .. • Vastemõisa vallamaja ehitati 1860-ndate teisel poolel, selles asus ka vallakohus ja vanglaruumid. • Hanno Talvingu kogutud info kohaselt hävis see hoone valla täitevkomitee esimehe Rohtla süü tõttu, kes tõmbas tikust tuld selleks, et paremini näha kui palju on vaadis bensiini, aga elav tuli põhjustas hoopis plahvatuse, mille tagajärjel vallamaja põles maha. See juhtus ühtedel andmetel 31.oktoobril1947.aastal. • Mälestustahvel avati vallamaja esimeses asukohas sinna 1962. aastal ehitatud kolhoosi kontorihoone seinal.

33. Vastemõisa vald riigimõisa piirides • Vastemõisa vald kujunes ja tegutses riigimõisa piirides kuni 1920-ndate aastateni. • •Enne seda, 1907. aastal, eraldati Vastemõisa vallast Riisa küla, mis nüüd kuulub Tori valla koosseisu ja1912.aastal liideti Mäeküla Olustvere vallaga

34. Viljavarude hoidmise kohustus • Arhitekt Raivo Mändmaa järgi andis tsaar Peeter I 1718. aastal mõisnikele korralduse tagada kogukonna vaestele toiduvili ja ikalduse korral talupoegadele vajalik seemnevilja varu • Liivimaa kindralkuberner G. G. von Browne kohustas Liivimaa kroonu ja eramõisaid,oma määrusega, alates29. aprillist 1763. aastast, säilitama alaliselt 20 vakka rukkeid iga adramaa kohta elanikkonna tarbeks, kuni järgmise rahuldava saagini • Aastatel 1763-1800 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja 17 määrust (patenti) mõisnikele, kohustades neid hoidma talupoegade jaoks teatavat viljatagavara, mida neile nälja ajal seemne- ja toiduvilja laenuks anda.

35. Maakivist aitu hakati ehitama • 1840-ndate aastate paiku. • Magasiaidal oli kolm lukku, ühe võti asus mõisas, teise võti kohtuvanema ja kolmanda luku võti ühe kogukonna vöörmündri käes. • Samamoodi oli lukustatud vallalaegas. • Pärast vallaseadust haldas magasiaita vallakohus koos vallavalitsusega.

36. Viljavarude maht • Seisuga 13. septembril 1851. aastal, oli Vastemõisa magasiaidas kokku 3317 setverti ja 80 karnitsat teravilja, millest olirukist 1737/7, otra 636/24, kaera 943/80. Ümberarvestatuna saame viljakoguseks ligemale 700 m³ (3318 × 0,21 = 696,78 m³). • 6. detsembri 1865. aasta aruande järgi oli Vastemõisa magasiaidas tali- ja suvivilja kokku 4358 setverti,mis ümberarvestatuna annab vilja koguseks ligikaudu 924 m³ (4358x 0,21= 924 m³). • Nii suurte viljakoguste hoiustamiseks pidi suuremahuline kivist aidahoone olema juba ehitatud enne 1851. aastat.

37. Magasiaida kohandamine seltsimajaks Magasiaida kohandas seltsimajaks kohaliku karskuseseltsi esimees Hans Johanson. Hans Johanson üüris vallavalitsuselt magasiaida ruumid hinnaga 30 rubla aastas. Tema lasi teha oma kulul ümberehitused ja muretses ruumide sisustuse , tellis kunstnik Hans Laipmann’ilt (Ants Laikmaa) lavaeesriide maalingu 37

38. Seltsimaja avamine • Magasiaidas avati Suure-Jaani Karskuse Seltsi maja 22. mail 1908. aastal ja see tegutses seal kuni 1922. aastani. • Seni oli peetud seltsi pidusid koos laulu- ja pillikooride ning näite-mängude esinemistega talumajades, suviti heina-küünides jm. • Vastemõisa seltsi- ja kultuurielu edendajateks olid 1892. aastal asutatud Suure-Jaani Karskuse Selts ja 1909. aastal asutatud Vastemõisa Noorsoo Selts.

39. Vallavanemad esimesel iseseisvuse perioodil • . • Andres Stern (1918,1920,1921-1922,1924-1927, 1928), • Jüri Vaader (1920-1921), • August Vomm (1922-1923,1924), • Jüri Kimmel (1923), • August Terien (1928-1934), • Jüri Tääker (1934-1939), • August Stiim (1939-1940) • .

40. Saksa okupatsiooni ajal • oli vallavanemaks Martin Elbing, tema abideks J. Saks ja H. Halgmaa, sekretäriks Johannes Mõtus ja vallanõunikeks: Jüri Soolo, Madis Raabe, August Jõemaa, Andres Stern, Tõnis Kivikas, August Reimann, Peeter Kuum, Richard Müürisepp

41. Vallavanema abid • Jüri Terien, Jaan Ventsel, Mihkel Moorats, Jüri Kimmel,Jaan Nõmmik,Johan Paltsmar, Hans Land,Andres Krieger,Hans Rosenblatt, August Terien, Tõnis Adamson, Mihkel Prink, JohannesMein,Jüri Köbler, Jüri Saks,August Stiim,August Vomm,Woldemar Mardi, Martin Elbing ja Hans Halgmaa. • Mitmed neist olid vallavanema abideks korduvalt

42. Vallasekretärid • Jaan Meiner, valla sekretär alates 1919. aastast • August Stern, 1933. aasta märtsis vallasekretäri k.t, siis taas Jaan Meiner, • Jüri Ramjalg, oli vahepeal 1934. aastal, vallasekretäri ajutine k.t. • Johannes Mõtus, valiti vallasekretäriks21. veebruaril 1935.aastal ja astus ametisse 17 aprill 1935. aastal

43. Vallapiiride muutused 1920-ndatel aastatel • 1920-ndatel aastatel liitusid Põhjaka-Kaansoo piirkonna külad Taevere vallaga. • 1938. aasta Vallapiiride reformi tulemusel liideti Taevere vallaga veel Vastemõisa valla Epra, Kabila, Kaunissaare ja Kibaru küla. • Samal ajal ühendati Vastemõisa valla allesjäänud osadega Taevere valla Liiduvere küla ja Sürgavere valla Uudeküla alasid ning Suure-Kõpu valla Metsküla  ja Puiatu valla lahusala.

44. Vastemõisa valla külanõukogud • 13. septembril 1945. aastal moodustati Vastemõisa vallas kolm külanõukogu: • Vastemõisa külanõukogu ,hõlmas Vastemõisa, Järavere ja Kobruvere küla. • Ketu külanõukogu, hõlmas Juurika, Liiduvere, Ketu, Sandra, Paelamaa, Ärma ja Raudna küla. • Metsküla külanõukogu, hõlmas Ivaski, Lemmakõnnu, Männiku, Metsküla ja Paistu küla

45. Valla külanõukogude esimehed ja sekretärid Vastemõisa külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli määratud Jüri Must ja sekretäriks Meeta Olev. • Ketu külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli määratud Kaarel Tali ja sekretäriks Naima Roosna Metsküla • Metsküla külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli Meeta Iidla ja sekretäriks Anita Taaramäe. Igas külanõukogus oli raamatukogu, rahvamaja, sideagentuur ja neile lisandusid kolhoosid

46. Vastemõisa külanõukogu esimehed • 1954. aastal liideti Ketu ja Metsküla nõukogu Vastemõisa külanõukoguga. • Vastemõisa külanõukogu täitevkomitee esimehe ametis on olnud ühtekokku 18 inimest: Jüri Must, Mihkel Pink, Oskar Kobin, Boriss Keller, Mart ja Valentina Rae, Martin Vaine, Heino Olev, Peeter Kolts, Aadu Ots, Liina Pärnits, Aadu Joandi, Sirje Ratasepp, Lehte Trump, Voldemar Vaine, Leonhard Pruus, Sirje Tamm ja Ivo Kralle.

47. Vastemõisa külanõukogu sekretärid • Meeta Olev töötas Vastemõisa külanõukogu sekretärina 30 aastat. • Sekretäri ametis olid seejärel Aili Järvsoo, Lii Kink ja Mare Andrei

48. Vastemõisa valla taastamine • Vastemõisa vald taastati 1991.aastal. • Valla taastamise järel on olnud vallavanema ametis Ivo Kralle (1991-1993), Rünno Johanson (1993-2001), Lembit Kruuse (2001-2005).

49. Vastemõisa kivi avamine • Marguvälja poole suunduva teelahkmel, kunagise Järaverevakuse, vallamaja krundi ja laadaplatsi piiril asuvale suurele kivile on pandud Vastemõisa piirkonna ajalugu käsitlev mälestustahvel avati 21.oktoobril 2012. • Sinna toodi see kivi juba 1975. aastal Vello Truu alluvuses olnud maaparanduse brigaadi meeste poolt.

50. Vallakoolide tähistamine • Kabila vallakoolija seal aastatel 1902-1907 asunud Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumi kooli asukohas avati mälestuskivi 21.augustil 2011.aastal. • Rääka kooli vilistlaste poolt pandud mälestuskivi Rääka koolimaja õuel avati 15.oktoobril 2011. • Mälestuskivi Epra koolimaja asukohas avati 21.novembril 2011. • Metsküla rahvas avas oma, 1968. aastal suletud koolimaja õuel mälestuskivi juba üsna hulk aastaid tagasi