Energiasüsteem 2016.a

1. Energiasüsteem 2016.a 16.09.2010

2. 2016.a on Eestis oodata 13398 Kuni 1198 MW tootmisvõimsuste puudujääki pessimistliku tootmisstsenaariumi korral. Kuni 388 MW tootmisvõimsuste optimistliku stsenaariumi korral. Kuni 398 MW ulatuses tarbimise piiramist Estlink2 väljalülitumise korral.

3. Tootmisvõimsused 2016.a(Elering OÜ tootmisvõimsuste piisavuse aruanne) Töös on järgmised netovõimsused. • NEJ keevkihtkateldega plokid 356 MW • SO2 ja NOX filtritega 4 vana plokki 540 MW • Uued põlevkiviplokid 540 MW • Koostootmisjaamad: Iru,Väo,Tartu,Pärnu,K-Järve,Tööstuslikud jaamad 200 MW • Tuuleparke ei arvestata võimsusbilansis.

4. Tootmisvõimsused 2016.a (2) • Tootmisvõimsused kokku 1678 MW • Tarbimise tagasihoidlik stsenaarium 1645 MW • Võimsuse reserv avariideks 10% . 164,5 MW • Kasutatav võimsus 1678-164=1514 • Impordi osakaal 1645-1514=131 MW • Tarbimise mõõduka kasvu stsenaarium 1878 MW • Võimsuse reserv avariideks 10%. 188 MW • Kasutatav võimsus 1678-188=1490 MW • Impordi osakaal mõõduka kasvu stsenaariumi juhul 1878–1490 = 388 MW

5. Tegelikkuses mitterealiseeruvad tootmisvõimsused • Narva teine 300 MW plokk. • SO2 ja NOx filtritega 4 plokki ei täida kehtestatud eriheitmete normi ja ei tohi töötada. • Seega defitsiit suureneb 270+540=810 MW (neto) võrra. • Impordi osakaal tagasihoidliku tarbimisprognoosi korral 131+810=941 MW • Impordi osakaal mõõduka tarbimisprognoosi korral 388+810=1198 MW

6. Elektrituru mõju tootmisele • NPS hinnaprognoos 50 EUR/MWh CO2 hinna 25 EUR/t juures • Keevkihtplokkide ja filtritega plokkide omahind > 60 EUR/MWh • Subsideeritud uute plokkide omahind 50-55 EUR/MWh • Taastuvate kütuste kasutajad subsideeritud ja saavad pakkuda turuhinnale vastavat hinda.

7. Elektrituru mõju tootmisele (2) • Import Venemaalt alati alla NPS hinna. • Energiabilanss normaalolukorras tagasihoidliku tarbimise korral 1645 MW=300 MW(koostootmine )+ 1345 MW(import) • Läbilaskevõime ühendustel 1000 MW(Soome)+800 MW(Venemaa+Läti) • Energiabilanss N-1 olukorras (Estlink2 650 MW avarii) ideaaltingimustel kui teised ühendused on piiranguteta (tagasihoidlik tarbimise prognoos). 300+350+800=1450 MW . Puudu olev võimsus 1645-1450=195 MW. • Puudu olev võimsus mõõduka tarbimise stsenaariumi korral 1878-1450=398 MW.

8. Piirangud ühendustele naabersüsteemidega • SH Elering OÜ planeerib osta reguleerimise teenust turult,mis vähendab läskevõimet naabersüsteemidega. • Eestis teenuse osutajaid täna ei ole. • Tuuleenergia kasvuga kasvab reguleerimise vajadus. • Reguleerimise maht 10% tootmisvõimsustest. e.160 MW

9. Alternatiivid PHAJ-le • Suruõhusalvesti Huntorfi GTEJ 340000 m3 5-7 Mpa 800 m Omahind 3 EUR/kWh • Akumulaatorid Väike eluiga, suur investeering. • Gaasiturbiinid Muutuvkulu suur. Gaasihind kõrge ja tarnekindlus madal. CO2 emiteerimine.

10. Järeldused • Eesti jääb elektrit importivaks maaks. • Puudujääv võimsus optimistliku tootmisstsenaariumi ja tagasihoidliku tarbimise korral on 131 MW. • Sama mõõduka tarbimise korral on 388 MW • pessimistliku tootmisstsenaariumi korral on puudujääk 941MW tagasihoidliku tarbimise korral ja 1198 MW mõõduka tarbimise korral. • Avariiolukorras on oodata tarbimise piiramist 195 MW ulatuses tagasihoidliku tarbimise korral ja 398 MW mõõduka tarbimise korral. • Eestis on mõistlik ehitada tipuvõimsust, avariireservi ja reguleerimisteenust pakkuv elektrijaam. • Sobivaim variant on PHAJ.

11. Tänan kuulamast! Küsimused ja kommentaarid