1 / 13

ATH ja teised hariduslikud erivajadused: Kuidas aidata neil õpilastel edu saavutada

ATH ja teised hariduslikud erivajadused: Kuidas aidata neil õpilastel edu saavutada. Aspergeri sündroom               Autism                    Õpiraskused                  Aeglased õppijad. Suzanne M. Roy. ATH koos hüperaktiivsusega. Need lapsed nihelevad ja siplevad.

zeno
Télécharger la présentation

ATH ja teised hariduslikud erivajadused: Kuidas aidata neil õpilastel edu saavutada

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ATH ja teised hariduslikud erivajadused: Kuidas aidata neil õpilastel edu saavutada Aspergeri sündroom               Autism                    Õpiraskused                  Aeglased õppijad Suzanne M. Roy

  2. ATH koos hüperaktiivsusega Need lapsed nihelevad ja siplevad. Neil on raske oma järge oodata. Nad kipuvad olema korratud. ATH ilma hüperaktiivsuseta Need lapsed paistavad hajevil ja äraolevad. Paistab, et nad töötlevad infot aeglaselt ja neil võib olla õpiraskusi, ärevus või depressioon.

  3. Pärilikkus: Ilmneb perekondlikku eelsoodumust, aga konkreetset geeni pole tuvastatud. Meditsiinilised põhjused – mõnikord avastatakse kõrvalekalded aju normaalsest arengust. Keskkonnamõjud – Mürkained nagu tina või alkohol, toitainetepuudus.

  4. Ta paistab kogu aeg unelevat. Miks mu laps ei suuda rahulikult olla? Ma saatsin ta oma tuppa ja kümme minutit hiljem leidsin ta särgiväel mängimas. Näib, et mu laps suudab hästi läbi saada ainult ühe sõbraga korraga. Mu laps jookseb inimestele otsa ja kukub ning saab tihti vigastusi.

  5. KOHALKÄIMINE Kooli tuleb minna iga päev, kui lapsel pole just palavikku või iiveldust.

  6. Kooli tuleb jõuda õigeks ajaks Pane paika hommikune rutiin ja ole järjekindel. Lase lapsel vastutada äratuskella eest (õhtul helisema seada) ja erguta teda helina peale kohe voodist välja tulema ja riidesse panema. Kui laps jääb kooli hiljaks, segab see kogu klassi, aga veel hullem on, et lapse päeva algus on häiritud.

  7. Magamaminekueelne rutiin Pese end. Sea järgmise päeva kooliasjad valmis. Vali riided ja pane valmis. Sea äratuskell helisema. Püüa igal õhtul samal ajal voodisse jõuda. Hommikurutiin Ära käivita hommikul televiisorit. Ära käivita hommikul arvutit. Söö hommikust.

  8. Rutiin + struktureeritus = edu • Tuleb luua rutiinid ja muuta need oma eluviisi osaks. • Ennustatav päevakava loob lastes turva- ja kindlustunde. • Rutiin aitab igapäevaste tegevustega toime tulla, andes lapsele võimaluse keskenduda ühele asjale korraga.

  9. Lapsevanemad ja õpetajad peavad koostööd tegema Vaja on tihedat kokkupuudet ja regulaarset tagasisidet. Õpetajad veedavad lastega suure osa päevast. Lapse kohta tuleb tihti tagasisidet anda ja see peaks olema põhiliselt positiivne.

  10. Parent Advocacy Coalition for Educational Rights, PACER (vanemate ühendus hariduslike õiguste propageerimiseks) – www.pacer.org Alustuseks tuleb läbi suruda seadused, mis kohustaksid riiki pakkuma teenuseid, mis aitavad lastel edukalt õppida. Vanematel on võim süsteemi muuta. Võta ühendust oma seaduseloojatega. Kõigil lastel on õigus haridusele. Seadusandjad peavad seda haridust rahastama hakkama.

  11. INTERNETIALLIKAD www.helpguide.org National Association of School Psychologists American Academy of Pediatrics aap.org/healthychildren.org ADDitude Magazine Additudemag.com

  12. Kui sulle hakkab tunduma, et sinu lapsel on rohkem kasvuraskusi kui teistel temavanustel, määra niipea kui võimalik kohtumine lastearsti, õpetaja ja nõustajaga, et lapse olukorda hinnata. Ükskõik, kas sinu lapsel on diagnoositud ATH või mitte, käitumise parandamiseks on olemas mitmed kodused meetmed. Võta need kasutusele ja suhtle lapse õpetajaga, et te saaksite teha koostööd lapse edu heaks.

  13. Mark Bertin MD Thomas W. Phelan PH.D Michael I. Reiff, MD

More Related