1 / 52

Enesekontroll ja tuleohutusaruanne

Enesekontroll ja tuleohutusaruanne. Enesekontroll tuleohutuseseaduse tähenduses on isiku kohustus järgida tuleohutusnõudeid ning hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.

colleen
Télécharger la présentation

Enesekontroll ja tuleohutusaruanne

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Enesekontroll ja tuleohutusaruanne

  2. Enesekontroll tuleohutuseseaduse tähenduses on isiku kohustus järgida tuleohutusnõudeid ning hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. • Enesekontrolli eesmärk: enesekontrolli käigus kontrollib isik tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust eesmärgiga tagada isikute ohutus, tulekahjude ennetamine ja nende võimalike tagajärgede leevendamine. • Enesekontrolli kohustus kehtib mitmes valdkonnas, näiteks: • toiduseadus, • väetiseseadus, • taimede paljundamise ja sordikaitseseadus, • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. • Tuleohutuse valdkonnas on enesekontrolli süsteemi rakendatud Rootsis. • Rahvusvaheline juhis: • „European Guideline No 1:2002. Internal Fire Protection Control“

  3. Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 2 • Isik on kohustatud: kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. • Üldine isiku kohustus enesekontrolli teostamiseks ilma aruandluseta. • Isik vastutas ka varasemalt tuleohutusnõuete täitmise eest. • 2. Enesekontrolli aruandluse nõue ehk üks kord aastas tuleohutusaruande esitamise nõue. • Jõustub alates 01.01.2012.

  4. Tuleohutuse seadus § 4 • (1) Enesekontrolli tuleohutusaruanne (edaspidi tuleohutusaruanne) on dokument, mis peab sisaldama: • 1) andmeid ehitise kohta;2) andmeid ehitises toimuva tegevuse kohta;3) andmeid tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite korrashoiu kohta;4) ettevõtte või asutuse tuleohutuskorraldust;5) valmisolekut tulekahju korral;6) enesekontrolli käigus avastatud puudusi ja nende kõrvaldamise meetmeid;7) muud olulist informatsiooni.

  5. Tuleohutuse seadus § 4 (2) Ehitise valdaja koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. Tuleohutusaruanne koostatakse ehitise kohta, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele. (3) Tuleohutusaruanne tuleb esitada üks kord aastas asukohajärgsele päästekeskusele. Tuleohutusaruannet ja muid enesekontrolli andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. (4) Kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleohutusaruande koostamine on kohustuslik, samuti enesekontrollile ja tuleohutusaruandele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.

  6. Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid Siseministri 10.02.2011 määrus nr 1 § 5. Tuleohutusaruande koostamine ja esitamine (1) Ehitise valdaja koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, mis on nimetatud määruse lisas 2. (2) Kui ehitises on mitu valdajat, määrab ehitise omanik kirjalikult tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku, kes koostab ja esitab ehitise kohta ühise tuleohutusaruande. Ehitise valdajad on kohustatud esitama tuleohutusaruande koostamiseks vajalikke andmeid aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule. Tuleohutusaruande koostaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kui asutuse territooriumil on mitu ehitist, mis vastavad lisa 2 kriteeriumitele, siis esitatakse tuleohutusaruanne iga ehitise kohta eraldi. (4) Tuleohutusaruannet ei koostata eluhoonete ja -ruumide kohta. (5) Tuleohutusaruanne esitatakse kas elektroonselt või paberkandjal asukoha-järgsele päästekeskusele üks kord aastas vahemikus 1. jaanuarist 31. oktoobrini.

  7. Tuleohutusaruandes esitatavad andmed peavad olema asutuses või ettevõttes dokumenteeritud või olema muul viisil tõendatavad. Tuleohutuse seadus § 42 Enesekontrolli teostamata jätmine (1) Enesekontrolli teostamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (800 eur) (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Tuleohutuse seadus § 43 Enesekontrolli tuleohutusaruande esitamata jätmine ja selles valeandmete esitamine (1) Enesekontrolli tuleohutusaruande esitamata jätmise eest või selles valeandmete esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

  8. 1 Vastavalt siseministri 10.02.2011 määrusele nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutus-aruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ §- le 5 lõikele 4 ei koostata tuleohutusaruannet eluhoonete ja elu- ruumide kohta. Tuleohutusaruanne tuleb koostada, kui eluhoones on ehitusprojekti kohaselt ka muu kasutusviisiga ruume (nt kauplused, büroopinnad, toitlustus, majutus, garaažid jmt). Ehitised, kuspäästetöödesooritamine on ohtlikvõiraskendatud: 1.1 kümne- ja enamakorruselised hooned; 1.2 maa-alused garaažid, mille kogupind ületab 2000 m2.

  9. 2. Peetakse silmas hooneid, mille kohta on kehtestatud nõuded õigusaktidega. Kui hoonele tuleohutusnõudeid kehtestatud ei ole, võib haldusorganile esitada vastava taotluse enesekontrolli tuleohutusaruande esitamata jätmiseks ning haldusorgan otsustab, kas taotlus on põhjendatud. Hooned, kuspaiknevadelutähtsatvõikommunaal-teenustpakkuvadettevõttedvõiasutused, side- ja navigatsiooniasutused: 2.1 hooned elektri-, soojus-, telekommunikatsiooni-, vee- või kanalisatsioonivarustuse tagamiseks, mille kaudu teenindab ettevõte või asutus vähemalt 1000 inimest.

  10. 3. See kriteerium ei laiene hoonestusalale, kus majutuskohad (50 kohta) jagunevad erinevate hoonete vahel ja igas hoones on alla 50 majutuskoha või õpilaste ühiselamute ja laagrite puhul alla 25 toa. Majutushooned: 3.1 50 ja enama kohaga majutushooned; 3.2 õpilaste ühiselamud või laagrid, kui hoones on kohti enam kui 50 inimesele või kui seal on majutuseks enam kui 25 tuba.

  11. 4.1Hoolekandeasutuses on mõeldud, et nendes viibivad isikud vajavad igal ajahetkel kõrvalist abi. See tähendab, et kui hoones on kümne või enama hoolealuse koha, on asutus või ettevõte kohustatud esitama hoone kohta enesekontrolli aruande. Ööpäevaringselt kasutatavad hooned, kus viibivad hoolealused või muud isikud, kestulekahju korral ei saa iseseisvalt evakueeruda: 4.1 ravi- või hoolekandehooned, kus viibib püsivalt kümme või enam isikut, kes ei suuda iseseisvalt või ilma kõrvalise abita evakueeruda; 4.2 kümne ja enama kinnipeetava isikuga vanglad, arestimajad ja muud kinnised asutused, kus viibivad isikud, kelle liikumis-vabadus on piiratud pidevalt või teatud aja jooksul.

  12. 5. Kriteerium ei laiene lastehoiuteenust osutavale asutusele ega huvikoolidele, kui need ei paikne loetelus toodud hoonete ruumides (nt koolimajas). Seda vastavalt alltoodud seadustele. Koolieelse lasteasutuse seadus defineerib mõiste „koolieelne lasteasutus“: § 1 lg 1 Koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Eesti Vabariigi haridusseadus sätestab õppeasutuse mõiste: § 19 lg 1 Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale. Huvikooli seadus § 3 lg 1 sätestab huvikooli mõiste: Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Ehitised, kus paiknevad haridus- ja teadusasutused ja kus on alalisi viibimiskohti enamkui kümnele inimesele: 5.1. koolieelsed lasteasutused; 5.2. põhikoolid, gümnaasiumid; 5.3. kutseõppeasutused; 5.4. ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid.

  13. 6. Mõistete „püsivalt“ / “alaliselt“ all mõeldakse hoone või selle osa regulaarset kasutavate inimeste arvu. Seega ei ole antud juhul mõeldud olukorda, kus nt üks kord aastas on hoones üle 150 inimese. Ehk kui üle 150 inimese "kasutavad hoonet püsivalt", siis tähendab see seda, et regulaarselt on hoones mingil hetkel üle 150 inimese (tihedamini kui üks kord kuus). Kui tegemist on ehitusprojekti järgselt kogunemishoonega, siis arvestatakse inimeste arvu kogu hoones. Kui kogunemisruumid asuvad ainult teatud hoone osas, siis arvestatakse selles hoone osas viibivate inimeste arvu. Kogunemishoone mõiste on sisustatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruses nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus) lisas 1. Eelkõige peetakse silmas avalikus kasutuses olevaid hooneid või nende osasid. Ehitised, kus on võimalik suurte rahvahulkade kogunemine: 6.1. kogunemisruumid või -hooned, mida kasutavad püsivalt enam kui 150 inimest; 6.2. muud kogunemisruumid ja -hooned, millel on rohkem kui üks korrus ning kus on alalisi viibimiskohti enam kui 50 inimesele.

  14. 7.2Käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, on kemikaaliseaduse tähenduses ohtlik ettevõte. Käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte. Künniskogused on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord”. Tööstus- ja põllumajanduslikud hooned: 7.1. enam kui 1500 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned, kus hoiustatakse või töödeldakse peamiselt põlevmaterjali või plahvatusohtlikke aineid (põlemis-koormus üle 600 MJ/m2 kohta); 7.2. ehitised, milles paiknevad ettevõtted, mis tulenevalt kemikaaliseadusest kuuluvad ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kategooriasse.

  15. Enesekontrolli Tuleohutusaruanne NORDE CENTRUMI näitel

  16. 1.1 Isiku nimi, kes tuleohutusaruande koostab. Vastavalt siseministri 10.02.2011 määrusele nr 1 "Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid" § 5 lõigetele 1 ja 2 koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, mis on nimetatud määruse lisas 2, ehitise valdaja. Kui ehitises on mitu valdajat, määrab ehitise omanik kirjalikult tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku, kes koostab ja esitab ehitise kohta ühise tuleohutusaruande. Ehitise valdajad on kohustatud esitama tuleohutusaruande koostamiseks vajalikke andmeid aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule. Tuleohutusaruande koostaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. 1.2 Aruande koostanud isiku kontakttelefon. 1.3 Aruande koostanud isiku e-mail.

  17. 2.1 Omaniku andmed kajastuvad kinnistusraamatus, firma puhul lisada äriregistri number. Kui hoone omanik on füüsiline isik, siis isikukood. 2.2 Tänav, maja- ja korterinumber, väljaspool linnu, aleveid ja alevikke talu nimi, küla ja valla nimi, sihtnumber, linn või maakond. 2.3 Märgitakse hoone valmimisaasta. Kui hoone on valminud mitmes järgus, siis tehakse aruandesse (soovituslikult) vastavasisuline märge ("valminud mitmes ehitusetapis") ja märgitakse esimese ehitusetapi valmimisaasta. See on vajalik hindamaks tuleohutuspaigaldiste kasutusiga ning tehnilist seisukorda. 2.4 Loetakse maapealsete korruste arv- 1. maapealne korrus on korrus, mis paikneb üle poole ruumi kõrgusest ülevalpool maapinda. 2.5 Loetakse maa-aluste korruste arv- 1. maa-alune korrus on korrus, mis paikneb üle poole ruumi kõrgusest allpool maapinda.

  18. 2.6 Esimese aruande korral esitatakse esitamisele eelnenud 365 päeva kohta, järgmiste aruannete korral kahe aruande vahelise perioodi kohta. 2.7 Märgitakse ära, millises ehitise osas/osades ümberehitusi teostati. Vastavalt ehitusseadusele on ehitamine ehitise püstitamine; ehitise laiendamine (olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine); ehitise rekonstrueerimine; (ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine), ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; ehitise lammutamine. Seega ümberehituste all mõeldakse tegevusi, mis kajastuvad eeltoodud nimekirjas, nn sanitaarremont siia alla ei lähe. 2.8 Ehitusprojekti järgne maksimaalne kasutajate arv või aruande esitaja hinnanguline maksimaalne kasutajate arv koos töötajatega. Eraldi välja tuua töötajate arv.

  19. 2.9 Vastavalt siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ § 3 lõikele 3 kehtestatakse enesekontrolli kord asutuses või ettevõttes kirjalikult asutuse või ettevõtte tuleohutuskorraldusega. Asutuse või ettevõtte tuleohutuskorraldus peab sisaldama vähemalt tuleohutuse eest vastutavate isikute nimesid või ametikohti ning ülesandeid. Kui nõutav kokkulepe ehitise omaniku ja valdaja puhul on olemas, siis märkuste lahtrisse ära tuua, kes on kokkuleppe osapooled. 2.10 Kui skeemi ei ole, siis märkuste lahtrisse tuua selle kohta selgitus (nt puuduvad dokumendid, ei ole hoonesse tuletõkkesektsioone ette nähtud vms).

  20. 2.11 Vastavalt siseministri 01.09.2010 määrusele nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ on tulekahju korral tegutsemise plaani üheks osaks evakuatsiooni skemaatiline lahendus (skeem). Sama määruse § 11 lõike 1 kohaselt on skeem hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi. Skeem koostatakse iga hoone korruse või evakuatsiooniala kohta, kus töötavad ja võivad viibida inimesed. Tulekahju korral tegutsemise plaan koostatakse enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega ettevõttes või asutuses. Plaani koostamise tagab ehitise valdaja. Kui ei ole, siis märkustesse kirjutada vastavasisuline selgitus, miks skeem puudub.

  21. 2.12 Vastavalt tuleohutuse seaduse §-le 19 peab põlevmaterjali piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele. Tabeli ohtlike ainete ühtesobivuse kohta leiab siseministri 10.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ lisast 2. Kui kord on määratud, siis lisada märkus, millises dokumendis on ladustamine kajastatud. Kui korda ei ole, siis põhjendada selle puudumist. 2.13 Ehitise kasutusviisid ja kasutusotstarbed on ära toodud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruses nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" lisas 1. Siinkohal võib kirjeldada ka lihtsalt ettevõtte tegevust. 2.14 Rentniku nimetus, ärinimi 2.15 Näiteks I korrus, pindala 300 m2

  22. 3. Vastavalt tuleohutuse seaduse § 32 lõikele 1 tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Tuleohutuspaigaldise omanik peab: 1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse; 2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust; 3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.

  23. 3.15 Näiteks • tuletõrjeinfotabloo, tuletõrjepumbad, diiselgeneraator, tuletõrjelift, veekardinad, suitsutõkkekardinad, kütuseterminalides olevate tulekustutussüsteemide (paiksed tulekustutussüsteemid) - kontroll ja hooldus • mahutiparkide vallituse vaatlus • tuletõrjetugiposti varustuse kontroll ja hooldus • objektidel olevate päästeformeeringutega seotud küsimused (tuletõrjeautod, vahutreilerid, meeskond).

  24. 4.1 Tuleohutuse seadus: § 6 (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ §3. (2) Plaan koostatakse enesekontrolli tuleohutusaruande (edaspidi tuleohutusaruanne) esitamise kohustusega ettevõttes või asutuses. Plaani koostamise tagab ehitise valdaja. (3) Ettevõtte või asutuse juht kinnitab plaani ning teeb selle töötajatele teatavaks. (4) Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ning skeemidest (edaspidi skeem). (6) Mitme ettevõtte või asutuse paiknemisel ühes ehitises peavad koostatud plaanid olema omavahel kooskõlas tagamaks kiire ja ühtse tegutsemise tulekahju korral.

  25. 4.2 Siin mõeldakse töötajatele evakuatsiooniplaani tutvustamist. Töötajat tuleks informeerida kohe tööleasumisel, tuleohutusaruande esitamise kohustusega ettevõtetes on kohustuslik vähemalt kord aastas viia läbi tulekahjuõppus (TuOS § 6 lg 3 ja Siseministri 30.08.2010 määrus nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 15 lg 2) Kui vastavat plaani ei ole, siis tuleks põhjendada selle puudumist.

  26. 4.3 TuOS § 6 lg 1: Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 20 lg 4 Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Evakuatsiooniteede nõuetekohasuse kontroll teostatakse evakuatsiooniskeemide alusel. Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud ning evakuatsioonipääsud abivahendita (võtmeta) avatavad. Märkuste lahtrisse tuleks kirjutada ka kontrolli tulemus, kas on korras või mitte.

  27. 4.4 Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 20. (5) Evakuatsioonipääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitiste ruumides, mis ei ole avalikus kasutuses. Täpsemad märgistamise nõuded on toodud sotsiaalministri 30.11.1999 määruses nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“ https://www.riigiteataja.ee/akt/709136 Evakuatsiooniteede ja -pääsude nõuetekohasuse tähistuse kontroll teostatakse evakuatsiooniskeemide alusel. 4.5 Vastavalt TuOS § 19 lõikele 6 ei tohi põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd. Sisenemistee peab olema märgistatud.

  28. 4.6 Tuleohutusaruande esitamise kohustusega ettevõtetes on kohustuslik vähemalt kord aastas viia läbi tulekahjuõppus (TuOS § 6 lg 3 ja Siseministri 30.08.2010 määrus nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 15 lg 2) 4.7 Vastavalt tuleohutuse seaduse § 3 lõike 2 punktile 1 on asutuse või ettevõtte juhi ülesandeks muuhulgas ka korraldada töötajale või teenistujale (edaspidi töötaja) enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta, kui käesolev kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 6 lõikest 3 (st kui asutus peab esitama enesekontrolli tuleohutusaruande)

  29. 4.8 Siin mõeldakse asutuse töötajatele üleüldise tuleohutus-korralduse tutvustamist. 4.9 Isikutel on erinevad kohustused tulekahju korral. Tavatöötaja ülesanne on evakueeruda, evakueerumise eest vastutav isik omab rohkem ülesandeid (korraldab evakuatsiooni), seetõttu vajab ka põhjalikumat koolitust, juhendamist.

  30. 4.10 Reeglina automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, kuid võib olla lahendatud ka muul viisil (näiteks helindussüsteem).

  31. 5 Enesekontrolli käigus avastatud tuleohutust mõjutavad puudused, nende paiknemine hoones, kõrvaldamise eest vastutav isik ja tähtaeg, hiljemalt millal puudus kõrvaldatakse.

  32. 6. Tuuakse välja täiendavad andmed ehitises tegutseva asutuse või ettevõtte kohta, juhul kui antud asutus või ettevõte oma ruumide pindala, kasutajate arvu või tegevusega on nimetatud siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 "Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid" lisas 2. Näiteks kui kaubanduskeskus on mitu kauplust, siis tuleb välja tuua eraldi andmed nende kaupluste kohta, kus võib korraga olla rohkem kui 150 inimest. Kui kaubanduskeskuses on näiteks väike lillepood, siis nimetatakse selline lillepood ära käesoleva aruande 1. osa nimekirjas, kuid eraldi tabelis aruande osas 6 "Tegevused ehitises" enam kirjeldama ei pea. Kui samas kaubanduskeskuses on nt spordipood, kus võib korraga viibida rohkem kui 150 inimest, siis tuleb selle spordipoe kohta täita eraldi tabel aruande osas 6 "Tegevused ehitises".

  33. 6

  34. 6.12, 6.13 Kui ei ole, siis põhjendada miks 6.14 Vastavalt siseministri 01.09.2010 määruse nr 49 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ lisale 2 tuleb tulekahjuõppuse teoreetilise osa raames ühe teemana tutvustada ka esmaste tule-kustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamise põhimõtteid. Kui vastav tutvustus on jäetud teostamata, siis tuleks põhjendada miks.

More Related