1 / 22

HARIDUSKONVERENTS 2004 KOOSTÖÖ VÕI KONKURENTS

HARIDUSKONVERENTS 2004 KOOSTÖÖ VÕI KONKURENTS. IVAR DEMBOVSKI ETTEVÕTJA. METSATÖÖSTUSETTEVÕTTED AS Rait; AS Aegviidu Puit; AS Viiratsi Saeveski; OÜ Parkwood Industries – juhatuse liige EESTI METSATÖÖSTUSE LIIT liige alates 1996, juhatuse esimees 2002 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

afya
Télécharger la présentation

HARIDUSKONVERENTS 2004 KOOSTÖÖ VÕI KONKURENTS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HARIDUSKONVERENTS 2004 KOOSTÖÖ VÕI KONKURENTS IVAR DEMBOVSKI ETTEVÕTJA

  2. METSATÖÖSTUSETTEVÕTTED AS Rait; AS Aegviidu Puit; AS Viiratsi Saeveski; OÜ Parkwood Industries – juhatuse liige EESTI METSATÖÖSTUSE LIIT liige alates 1996, juhatuse esimees 2002 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS nõukogu liige EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA liige alates 1997

  3. EESTI ETTEVÕTETE OOTUSED KUTSE- JA KÕRGHARIDUSELE

  4. SISU /TEEMAD ETTEVÕTJA OOTUSED HARIDUSASUTUSTE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE ETTEVÕTTE JA HARIDUSASUTUSE KOOSTÖÖ

  5. “MA VAJAN TÖÖKÄSI, AGA SAAN KAASA INIMESE.” HENRY FORD

  6. Ülesanne “meistri” töölevõtuintervjuult 8 tunnise tööpäeva jooksul on kaks 15 min kohvipausi ja 30 min lõuna; pausidele minnakse 5 min varem ja tullakse 5 min hiljem Kui suur osa tööpäevast läheb kaduma? (5+5)x3/(8x60)=30/480, s.o. 6,25% 40 kandidaadist 4 lõppvoorus, kõigil kõrgharidus, õigeid vastuseid 2 On seda vähe või palju? Palju! Võrrelge näiteks majanduskasvu näitajatega selle vastuse andis ainult 1 neljast

  7. ETTEVÕTTE OOTUSED

  8. ETTEVÕTTE OOTUSED

  9. ETTEVÕTJA OOTUSED HARIDUSASUTUSTE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE ETTEVÕTTE JA HARIDUSASUTUSE KOOSTÖÖ

  10. Mille eest pliitasiteritajale palka maksta?Kas pliiatsiteritamise eest või teravate pliiatsite eest? Kuidas mõõdad nõnda teen

  11. TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE HARIDUSASUTUSED ENNE KUTSE- JA KÕRGHARIDUST Mõõtma peaks: erinevate võimekuste väärtustamiseks tehtu tulemusi ja nende arenguks loodud võimalusi sotsiaalsete oskuste õpetamise taset kutsesuunitluse alaste tegevuste sisu

  12. VÕIMEKUSED Faktuaalne - nn. ringijalutav entsüklopeedia Analüütiline - suur analüüsi ja üldistusvõime Keeleline - polüglott Ruumiline - näeb asjades mudeleid Muusikaline – hea rütmi- ja harmooniataju Praktiline - anne hakkama saada, teadmata teooriat Kehaline - mõistuse ja musklite koordineerimise anne Intuitiivne - anne tajuda asju, mida pole näha Interpersonaalne - anne suhelda ja mõjutada teisi inimesi

  13. ETTEVÕTJA OOTUSED HARIDUSASUTUSTE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE ETTEVÕTTE JA HARIDUSASUTUSE KOOSTÖÖ

  14. HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE Riiklike hariduskulude kavandamisel on vaja ühtlustada sama vanusegrupiga tegelevate koolide rahastamise alused ja põhimõtted Erinevate koolitüüpide arengukavad, koolivõrgu ümberkorraldused ja õppekohtade planeerimine peavad olema omavahel kooskõlas

  15. HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE KUTSE- JA KÕRGHARIDUS Koolituskohtasid tuleks kavandada majandussektori põhiselt ja haridustasemeid läbivalt Õigusruum peaks looma võimalused paindlike õppimisvõimaluste pakkumiseks ning liikumiseks kutseõppest kõrgkooli

  16. ETTEVÕTJA OOTUSED HARIDUSASUTUSTE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE ETTEVÕTTE JA HARIDUSASUTUSE KOOSTÖÖ

  17. KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE Ühe õppekoha maksumuse suhe üldhariduse ja kutseõppe vahel peaks olema pigem 1:1,8 kui 1,8:1 (Eestis kutseharidus 3...4 x alarahastatud vrd Soomega) Eriala koefitsiendid peaksid kajastama tegelikke ressursivajadusi ning olema võrreldavad valdkondade lõikes erinevatel haridustasemetel Kutsekeskharidus ei tohi olla tupiktee

  18. KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE Vajadus: Põhikooli järgselt kutseõppe suunal jätkavate noorte osakaal peaks olema vähemalt 40% vanuserühmast Tuleviku stsenaariumid: Riiklik tellimus gümnaasiumi õppekohtadele Kõrgharidusega noorte “ümberõpe” kutseõppes Tööjõu sissevedu

  19. ETTEVÕTJA OOTUSED HARIDUSASUTUSTE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE HARIDUSSÜSTEEMI TERVIKLIK SUUNAMINE KUTSEÕPPE LIGITÕMBAVAKS MUUTMINE ETTEVÕTTE JA HARIDUSASUTUSE KOOSTÖÖ

  20. ETTEVÕTTE JA HARIDUSASUTUSE KOOSTÖÖ Kutsesuunitlus põhikoolis – ettevõtte külastused. Ettevõtte praktikaga seonduvad õigussuhted, vastutus ja ülesanded erinevate osapoolte vahel on vaja selgeks rääkida ja kokku leppida. Kutseõpetajad on ettevõttes teretulnud! Üks EAS-i ettevõtlustoetustest peaks olema ettevõtte praktikajuhendaja toetus.

More Related