1 / 17

September 2010

Elektrisüsteemi toimimisest. September 2010. Eesti elektrisüsteem. Eesti elektrisüsteem koosneb: elektritootjad elektri ülekandja ja jaotajad tarbijad s.h ülekandja ja jaotajad on oma võrgukadudega suurtarbijad (÷ 15%) ühendused naabersüsteemidega. Eesti elektrisüsteemi kaart.

akio
Télécharger la présentation

September 2010

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Elektrisüsteemi toimimisest September 2010

  2. Eesti elektrisüsteem Eesti elektrisüsteem koosneb: • elektritootjad • elektri ülekandja ja jaotajad • tarbijad s.h ülekandja ja jaotajad on oma võrgukadudega suurtarbijad (÷ 15%) • ühendused naabersüsteemidega

  3. Eesti elektrisüsteemi kaart

  4. Elektrituru osalised • süsteemihaldur • bilansihaldurid • elektribörsi korraldaja (NPS) • tootja • tarbija • müüja • võrguettevõtja • kaupleja

  5. Elektrituru toimimise skeem Import Eksport Kaubandus Konkurents Kahepoolsed lepingud Börsikorraldaja Elektrimüüjad Energia-kaubandus-ettevõtted Tootjad Tarbijad Põhivõrk ja süsteemihaldur Jaotusvõrk Transport Monopol Avatud tarne ahel

  6. Paralleeltöö teiste elektrisüsteemidega Eesti elektrisüsteem on paralleeltöös Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu energia süsteemidega (BRELL). Paralleeltöö eest vastutab süsteemihaldur Elering OÜ. Paralleeltöö põhitingimused: • transiit on lubatud (Vene pool arvutab) • lubatud ebabilanss ±30 MW • seni tsentraalne sageduse reguleerimine • koos arvutatakse lühi- ja pikaajalised elektrilised režiimid BRELL-i elektriringis

  7. BRELL-i elektriline skeem Balti ja naaberriikide elektrisüsteemid 2009. a ning planeeritavad uued ühendused (punktiirjoonega)

  8. Tootmise ja tarbimise tasakaal 50 49 51 Tootmine ja tarbimine peavad igal ajahetkel sageduse hoimiseks 50 Hz olema tasakaalus. Hz TARBIMINE TOOTMINE

  9. Eesti elektrisüsteemi tootmisvõimuste piisavuse aruanne http://www.elering.ee

  10. Tänased tootmisvõimsused Täna kasutusel olevad tootmisvõimused, mida saab arvestada võimsusbilanssi

  11. Teadaolevad muutused tootmisseadmete võimsustes • VKG +30 MW 2011. a • Pärnu SEJ +24 MW 2011. a • Narva uus põlevkivijaam +300 MW 2016. a • Narva EJ kahe ploki konserveerimine -302 MW 2010. a • Narva EJ nelja ploki võimsuse vähenemine -22 MW 2010 -2015. a • Narva EJ 6 ploki sulgemine -948 MW 2016. a

  12. Avariireservide vajadus • Avariireserv peab katma suurima süsteemielemendi väljakukkumise (N-1 kriteerium) • Vastavalt paralleeltöö leppele peab Eesti hoidma avariireserve 100 MW. Täna on leping Läti Energiaga, kuna avariireservi teenust pakkuvaid jaamu ei ole. • Estlink 2 valmimisega suureneb avariireservi vajadus 650 MW-ni. • Elering OÜ ehitab gaasiturbiinide baasil avariireserv-elektrijaama 100+150 MW 2012. ja 2014. a

  13. Reguleerjaamade vajadus • Võimsuse reguleerimise teenust saavad pakkuda: • - kondensatsioonrežiimil töötavad elektrijaamad • piiratud ulatuses; • - hüdroelektrijaamad (s.h pumphüdroelektrijaamad); • - kiirelt käivituvad gaasiturbiinid (pakuvad ainult üles- • poole reguleerimisteenust). • Reguleerimist on vaja: • - tarbmise kiirete muutuste katteks; • -tootmise prognoosivigade katteks.

  14. ...Reguleerjaamade vajadus • Reguleervõimsuste vajadus on 10 – 20% tootmis- • võimsusest ja sõltub milline on tootmise koosseis. • Seoses tuuleenergeetika ja tuumaenergeetika arenguga suureneb reguleervõimsuste vajadus ja väheneb pakkujate arv kondensatsioonrežiimil töötavate jaamade mittetöötamisega.

  15. Seni astutud sammud • Elektriturseadus §2 alusel Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, kus on ette nähtud: • - tuuleparke tasakaalustavad e reguleerjaamad 900 MW; • - tipukoormuse reservjaamad 300 MW; • - avariireservjaamad 600 MW • Elektrituru seadus § 4 (4´) • Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste ehitamiseks, kui tootmisvõimsuste piisavuse aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks nõutud varust.

  16. Kuidas edasi? • Vajalik täpsustada Elektrimajanduse arengu kavandamiseks erinevate osapoolte rollid. • Oluline on määrata töökindluse eest vastutaja pikemaks ajaperioodiks. • Korraldada avalikud hanked puuduvate tootmisvõimsuste ehitamiseks. • Üle vaadata kõik seni seaduses sätestatud subsiidiumid.

  17. Küsimused ja arutelu

More Related