Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2011 kevad PowerPoint Presentation
Download Presentation
Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2011 kevad

Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2011 kevad

237 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2011 kevad

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2011 kevad • Leidaiseseisvaltükskultuurigeograafilineteaduslikuurimus (soovitavaltartikkelandmebaasist Thomson Reuters Web of Knowledge, agavõib ka mujalt). Tehasellestkokkuvõtejalisadalühidaltomapoolnehinnanguuringule (mismeeldis, miseimeeldinud, misjäiartiklissegaseks, midaolekstulnudpõhjalikumaltkäsitledajne.). Samutiselgitadamõnelausega, millistmetoodikat on antuduurimuseskasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne, ülevaateartikkelvms.) Teksteitohi olla pikemkuikaks A4 lk. • Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid • ISI Web of Knowledge • JSTOR (vanemad ajakirjad) • Google Scholar • jne • Töö esitamise tähtaeg on 1. mai 2012 aadressile pae@ut.ee (paberil pole vaja esitada) • Esitatudtööpuhulpeabolemaselgeltarusaada, millistuurimust on kasutatud.

  2. Loeng 2Rahvused Eestis ja mujal

  3. Kus rahvad elavad ja miks just seal?

  4. Riik • On ruum, millel on kindel maa- ja veeala inimesed koos neile omaste tegevuste ja asutustega ning riigivõimuorganid. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi – maad, vett ja teatud ulatuses ka õhku (riigi õhuruum) – ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruum, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. • Etnos • Ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asustus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning ema- ehk põhietnosest maa-alaliselt eraldatud etnilised rühmad, samuti emaetnosest teatud kultuuritunnuste (subkultuuri) poolest erinevad etnograafilised rühmad. • Etniline vähemus • Rahvusvähemus • Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist • Riigita etnos • Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiooni • Etniline vähemus (ruumiliselt) • Riigi äärealadel • Saarekestena riigi sisemuses • Hajusalt rändlevana kogu riigi maa-alal • Rahvus • On etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. 

  5. Marid 245 Udmurdid 241 Bulgaarlased 204 Ungarlased 172 Korealased 169 Baškiirid 152 Kreeklased 150 Komid 138 USA ameeriklased 133 Usbekid 132 Kasahhid 127 Lesgid 121 Osseedid 116 Rumeenlased 77 Isurid 62 Hindud 55 Inglased 55 Tšetšeenid 48 Vepslased 43 Taanlased 38 Türkmeenid 36 Tadžikid 35 Gagauusid 32 Avaarid 30 • Eestis elavad rahvused seisuga 31. märts 2000 • Rahvused kokku 1 370 052 • Eestlased 930 219 • Venelased 351 178 • Ukrainlased 29 012 • Valgevenelased 17 241 • Soomlased 11 837 • Tatarlased 2 582 • Lätlased 2 330 • Poolakad 2 193 • Juudid 2 145 • Leedulased 2 116 • Sakslased 1 870 • Armeenlased 1 444 • Aserbaidžaanid 880 • Moldovlased 645 • Mordvalased 562 • Mustlased 542 • Tšuvašid 495 • Grusiinid 430 • Karjalased 430 • Ingerisoomlased 358 • Rootslased 300

  6. Tšerkessid 14 • Abhaasid 13 • Kumõkid 10 • Nogaid 10 • Karatšaid 9 • Pakistanlased 9 • Vadjalased 9 • Vietnamlased 9 • Iirlased 8 • Ingušid 8 • Serblased 8 • Šotlased 8 • Šveitslased 8 • Peruulased 7 • Uiguurid 7 • Hakassid 6 • Jaapanlased 6 • Karaiimid 6 • Kongod 6 • Talõšid 6 • Hollandlased 28 • Hiinlased 27 • Itaallased 27 • Dargid 26 • Kirgiisid 26 • Prantslased 26 • Türklased 24 • Tšehhid 21 • Permikomid 20 • Araablased 19 • Norralased 19 • Kanadalased 18 • Austerlased 17 • Kalmõkid 17 • Burjaadid 16 • Hispaanlased 16 • Jakuudid 15 • Kurdid 15 • Lakid 15 • Kabardid 14 • Pärslased 14

  7. Šoorid 2 • Tabassaraanid 2 • Uruguaylased 2 • Uusmeremaalased • (ingliskeelsed) 2 • Abasiinid 1 • Adõgeed 1 • Asteegid 1 • Berberid 1 • Boliivlased 1 • Bretoonid 1 • Eveenid 1 • Evengid 1 • Gudzaratid 1 • Hausad 1 • Honduraslased 1 • Ibod 1 • Ketšuad 1 • Kõmrid 1 • Makedoonlased 1 • Mansid 1 • Montenegrolased 1 • Saintvincentlased 1 • Suulud 1 • Temned 1 • Tšuktšid 1 • Tõvalased 1 • Ukwuanid 1 • Rahvus teadmata 7 919 • Brasiillased 5 • Kuubalased 5 • Liivlased 5 • Neenetsid 5 • Austraallased (ingliskeelsed) 4 • Jugoslaavlased 4 • Korjakid 4 • Mongolid 4 • Saamid 4 • Slovakid 4 • Taatlased 4 • Valloonid 4 • Altailased 3 • Handid 3 • Horvaadid 3 • Indoneeslased 3 • Jorubad 3 • Mehhiklased 3 • Nanaid 3 • Puštud 3 • Rutulid 3 • Albaanlased 2 • Amharid 2 • Assüürlased 2 • Bengalid 2 • Ecuadorlased 2 • Guatemalalased 2 • Nepallased 2 • Singalid 2

  8. Venelased • Ajalooline kokkupuude piirialadel • 17.-18. sajandil vanausulised Peipsi järve läänerannikule • Alutaguse – segaasustusega ala (polovernikud) • 18. sajandist hakkas kasvama venelaste hulk eelkõige läbi linnade (sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). • 1782. moodustasid venelased umbes 2% Eesti ala elanikest • 19. sajand venelaste osatähtsus Eesti linnades kasvas • Tartu Ülikool, vene seltsid • 1897. aastal moodustasid venelased 4,5 % Eesti ala elanikkonnast • 19/20 sajandivahetus venestamine • Iseseisvas Eestis 1922. elas 91 109 venelast (u 20 000 olid põgenikud Venemaalt) Enim venelasi elas piiriäärsetes valdades • 1934 elas Eestis 92 656 venelast (8,2 %) • Pärast II maailmasõda rahvusrühma kiire kasv • 1941 72 848 • 1959 240 227 • 1970 334 620 • 1979 408 778 • 1989 474 834 • 2000 351 178 • 2012 340 750 Pühtitsa klooster

  9. Ukrainlased • Kiievi suurvürst Jaroslav Tark vallutas Tartu 1030 • Siiski pole aktiivset ja suurt ukrainlaste rahvusrühma Eestis ajalooliselt eksisteerinud • Praegune suur ukrainlaste arv on II maailmasõjale järgnenud rahvastikuprotsesside tulemus • 1897 504 • 1922 ? • 1934 2 • 1959 15 769 • 1970 28 086 • 1979 36 044 • 1989 48 271 neist emakeelseid 44,2% • 2000 29 012neist emakeelseid 41,1% • Valgevenelased • Valgevenelaste arv Eestis samuti seotud peamiselt II maailmasõjale järgnenud protsesseidega • 1897 272 • 1922 ? • 1934 ? • 1959 10 930 • 1970 19 086 • 1979 24 461 • 1989 27 711 neist emakeelseid 31,9% • 2000 17 241neist emakeelseid 28,7%

  10. Soomlased 11 837 • Ajalooliselt tihedad sidemed, kuid asustust pole olnud (sõbrakaubandus) • Saame jagada ingerisoomlasteks ja “tava”-soomlasteks • Enamik Eesti soomlastest on päritolult ingerisoomlased • Ala kahel pool Neeva jõe suuet. Ingerimaa soomlased asustasid selle ala 17. sajandil pms. Ida-Soomest. • Repressioonid enne II maailmasõda. Hiljem valisid paljud ingerisoomlased elukohaks Eesti (kultuuriline ja usuline lähedus) • 1980. aastate lõpust paljud siirdunud Soome. • Emakeelsus 2000. aasta rahvaloenduse järgi • 4554 soome, 3701 eesti, 3534 vene keel Sõbrakaubandus Mahu rannas 20. sajandi alguses. Tartu Ingerisoomlaste Seltsi maja

  11. Juudid 2 145 • Eestis kujunes juudi kogukond välja 19. sajandi I poolel • Esimesed juudid saabusid illegaalselt Vene tsaaririigi läänealadelt, kus nad võisid elada (a-st 1791, see kehtis kuni 1865. aastani) • Juutide põhiosa moodustasid Poola, Leedu ja Kuramaa aladelt pärit külakaupmehed ja käsitöölised • Juudi koguduste rajajaks said nn “Nikolai sõdurid” ehk kantonistid. Need on 1805-1856 sündinud juudist soldatite pojad, kes määrati vene sõjaväkke. Pärast sõjaväge (reeglina teenistus 25 aastat, sõjaväkke määrati 12. aastaselt) asuti elama ka Eesti aladele. • Juutide kogukond tekkis kõigisse Eesti n.-ö. vanadesse linnadesse. • Iseseisvumine eraldas Eesti juudi kogukonna juudid Venamaa ja Läti keskustest. • 1926 kultuurautonoomia • Rängalt tabas Eesti juudi kogukonda II maailmasõda • Praegune juudi kogukond pärineb paljuski Vene aladelt pärast II maailmasõda siia elama asunud juutidest • Paljud liikunud edasi Iisraeli • Keeleline assimileerumine pigem vene keele poole • Jidišit vallatakse vähe • Emakeelsus 2000 rahvaloenduse järgi • 124 jidiš, 248 eesti, 1728 vene Juudi sünagoog Tallinnas

  12. Juudi sünagoog Tartus Turu tänaval, hävis 1944 Tartu juudi sünagoog, hävis II maailmasõjas

  13. Sakslased 1 870 • Baltisakslased (Deutschbalten) – eestlaste ja lätlaste asualal elanud sakslased, kes olid kuni 19. sajandi lõpuni kõige arvukam etniline vähemus Eestis. • Asustuse algus Eestis 13. sajandi algus, lõpp 1939-41. • Oli sajandeid valitsev rahvas, kahesugune mõtteviis: kurnajad vs. kultuuritoojad • Arv • 1881 46 779 (5,3%) • 1897 33 362 (3,5%) • 1922 18 319 (1,7%) • 1934 16 346 (1,5%) • 1960. aastatel hakkas Eestisse saabuma ohtramalt sakslasi Venamaalt nn volgasakslasi, kellest enamik kasutas Eestit vahepeatusena Saksamaa LV-i ümberasumisel. • Volgasakslased olid asunud Katariina II ajal elama Volga jõe alamjooksu piirkonda. Väikemaid sakslaste kogukondi oli ka mujal. • II maailmasõja ajal küüditati paljud Siberisse ja Kasahhi. • 1955 osaliselt rehabiliteeriti 1974. aastast hakati lubama Saksamaale • Paljud sakslased räägivad emakeelena vene keelt (2000. a. 1870-st 1219)

  14. Mustlased ehk romad 542 • Rahvuse esivanemad pärit tõenäoliselt Loode, kesk- ja arvatavasti ka Kirde-Indiast • Eesti alal esimesed mustlased tõenäoliselt Liivi sõja ajal. • Eesti mustlased saab ajalooliselt jagada kolmeks • Laiuse mustlased (tulnud Rootsist ja Soomest) • Läti mustlased (peamiselt Lõuna-Eesti) • Vene mustlased (peamiselt Põhja-Eesti • Enamik enne II maailmasõda Eestis rännelnud mustlasi pärinesid Lätist ja Eestis räägitakse ülekaalukalt Läti mustlasmurret. Laiusel räägiti Soome mustlasmurret (Raaduvere). • 1841 koondati kõik mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja • 1941 loendati 743 paikset mustlast • II maailmasõda säästis vaid 10% mustlastest • Pärast II maailmasõda tulid n.-ö uued mustlased kõik Venemaalt • 542-st 2000. aastal elanud mustlasest oli emakeeleks mustlaskeel 426-l

  15. Rootslased 300 • Eesti mõistes räägitakse valdavalt rannarootslastest või siis eestirootslastest • Lääne- ja Loode-Eestis, suuremad asualad Ruhnu, Noarootsi, Pakrid, Osmussaar, Naissaar, Vormsi, Hiiumaa • Ilmselt asustasid Eesti ala 13.-14. sajandil • Sajandeid eriseisuses, ei tunnistanud end pärisorjadena • Hiiurootslased – 1781 tüli mõisaomanikuga ja umbes tuhat rootslast küüditati Reigi piirkonnast Lõuna-Venemaale (täna Ida-Ukraina) • 1934. aastal elas kokku 7641 rootslast • Asustus lõppes II maailmasõjaga • 1970 435 • 1979 254 • 1989 297 • 2000 300 Ruhnu kirikud

  16. Lätlased 2 330 • Ajalooliselt olnud segaasustusega alasid ja nii on piiri jagamisel jäänud eestlasi Läti poolele ja lätlasi Eesti poolele. • Siiski ühtegi suuremat lätlaste asuala tänasel Eestist pole olnud (küll räägime nt. Korneti eestlastest). Lätlaste kolooniast saame siiski rääkida Petserimaa Laura ümbruses. • Piiritüli 1919-20 • 1897 elas Eestis 9793 lätlast, 1922 umbes 6000 (arve ei saa hästi võrrelda) • 1989 elas Eestis 3135 lätlast (emakeelsus 57,2%) • 2000 elas Eestis 2330 lätlast, neist Läti keel oli emakeel 1242-l ja vene keel 859-l. Eesti keel oli emakeeleks 208-l.

  17. Jüri Viikberg, 1999. Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja –killud.Tammaru, T.; Kulu, H. 2003. The ethnic minorities of Estonia: Changing size, location, and composition. Eurasian Geography and Economics, 44(2), 105 - 120.

  18. Eestlased väljaspool Eestit • Hill Kulu (1993) magistritöö • 19. sajand Venemaa • 20. sajandi algus ka Põhja-Ameerika • II maailmasõda • Euroopa Liit • ???

  19. Eestlased Venemaal 1897