1 / 28

Ångströmi koefitsiendid Tõraveres 2002–2004, mõõtmised ja mudelid H. Ohvril 1 , H. Teral 1 ,

Ångströmi koefitsiendid Tõraveres 2002–2004, mõõtmised ja mudelid H. Ohvril 1 , H. Teral 1 , E. Jakobson 1 , M. Uustare 1 ,M. Kannel 1 , V. Russak 2 , A. Kallis 2,3 , O. Okulov 2,3 1 Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut 2 Tartu Observatoorium

ankti
Télécharger la présentation

Ångströmi koefitsiendid Tõraveres 2002–2004, mõõtmised ja mudelid H. Ohvril 1 , H. Teral 1 ,

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ångströmi koefitsiendid Tõraveres 2002–2004, mõõtmised ja mudelid H. Ohvril 1, H. Teral 1, E. Jakobson 1, M. Uustare 1,M. Kannel 1, V. Russak 2, A. Kallis 2,3 , O. Okulov 2,3 1 Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut 2 Tartu Observatoorium 3 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

  2. Eesmärgid • Kasutades Tõraveres töötava NASA AERONET fotomeetri andmeid aastatest 2002-2004, uurida: • Ångströmi valemi kehtivust • Ångströmi koefitsientide muutlikkust • sesoonne muutlikkus • seosed Tõraveresse saabuva õhu päritoluga • Spektraalse AOT (Aerosol Optical Thickness) avaldamist • aktinomeetria ja meteoroloogia suuruste kaudu • (atmosfääri integraalne läbipaistvuskoefitsient, õhusamba • veeaurusisaldus)

  3. Selgitused (1) • Atmosfäärisambas sisalduvate aerosooliosakeste optiliste omaduste modelleerimiseks jagatakse atmosfäär mõtteliselt kolmeks kihiks: • ideaaalne ehk puhas ja kuiv atmosfäär • CDA - Clean and Dry Atmosphere • veeaur (sadestatav veeaur, precipitable water, W, W1 ) • aerosooliosakesed - aerosol 1) kiht CDA - hajutab (-4) ja neelab (O3, NO2 , jne) 2) kihtprecipitable water, W - neelab 3) kihtaerosol particles - hajutab ja neelab

  4. Selgitused (2) AERONET = AErosol RObotic NETwork http://aeronet.gsfc.nasa.gov/ NASA Goddard Space Flight Center Cimel CE 318-1 sunphotometer ( 350 round the world) 340, 380, 440, 500, 670 (675), 870, 1020 nm Tõravere (5815, 2627, 70 ASL) Level 1.0 – unscreened data Level 1.5 – automatically screened Level 2.0 – quality assured (postinstallation field calibration, manual inspection) Operates at Tõravere, Estonia, from June 6, 2002.

  5. Ångströmi valem Anders Ångström (1888–1981), 1929, 1930 koefitsiendid  ja  kirjeldavad AOT - Aerosol Optical Thickness ehk AOD - Aerosol Optical Depth spektraalset muutumist: AOT()=  ()–  NB! Selles valemis  mõõtühik m füüsikaliselt korrektsem on normaliseerida lainepikkust  lainepikkusega 0; Ångström’i järgi 0 = 1 m = 1000 nm (Shifrin, 1995):

  6. Koefitsient  on atmosfäärisamba aerosooliosakeste optiline paksus lainepikkusel 0:  – Ångströmi sumedustegur( turbidity coefficient)  – Ångströmi lainepikkuse astendaja (wavelength exponent) Seotud osakeste suurusjaotusega sfääriliste osakeste ja Junge suurusjaotuse korral Ångströmi valemi saab teoreetiliselt [Junge, 1955; Ångström, 1964]

  7. max  = 4, molekulaarne ehk Rayleigh hajumine aerosooliosakesed puuduvad  = 1.0–1.5, Ångström ise järeldas (1929)  = 0.5–0.7, Ångströmi näide 1912. a. suve kohta vulkaan Mt Katmai  = 1.3 ± 0.2, “under average conditions, at a rather variety of stations” [Ångström, 1961]

  8. Selle ettekande jaoks kasutasimeaarvutamisekskõiki 7 täpset lainepikkust vahemikust 340-1020 nm: 340, 380, 440, 500, 675, 870, 1020 nm. Arvutatud on aastad 2002, 2003, 2004. AERONET valib 3-4 lainepikkust lühematest lainepikkuse vahemikest: 1) 340, 380, 440, 2) 380, 440, 500, 3) 440, 500, 675, 870, 4) 500, 675, 870. Lainepikkust 1020 nm AERONET ei kasuta.

  9. Retrotrajectories, 500 m: 8 very clear and 8 turbid days in 2002 at Tõravere.

  10. NB!

  11. Retrotrajectories 1.0–15 km, 120 h, 13-Aug-2002, very turbid,  = 0.21–0.60; max = 0.60 (GMT06:50).

  12. Retrotrajectories 1.0–15 km, 120 h, 18-Jun-2002, very clear,  = 0.016–0.024; min = 0.016 (GMT07:45).

  13. AEROSOOLI SPEKTRAALNE OPTILINE PAKSUS PÄIKESE INTEGRAALSEST OTSEKIIRGUSEST Aluseks on võetud Moskva Ülikoolis loodud mudel (13 valemit) (Tarassova & Jarho, 1991) a, Sm , h, W  AOT(550)  AOT(l) On koostatud üks valem (Martin Kannel, 2005) a, p2 , W  AOT(500)  AOT(l) eo kaudu

  14. PROBLEEMID: • a arvutamine, milliste lainepikkuste järgi? • AODl modelleerimine ja sobivus teiste • aastaaegadega ja teiste aastatega? Tänud: AERONET, EMHI, O’Kärner, M. Sulev + seminari korraldajaid

More Related