1 / 26

Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul?

Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul?. Prof Raul Eamets Tartu ülikool Seminar “Inimesed muutuvas ühiskonnas” Domus Dorpatensis. Eesti tööturg siirdeperioodil. ÜLDISED TRENDID TÖÖTURUL: 1990-2000 HÕIVE VÄHENENUD Töötuse kasv Mitteaktiivsuse suurenemine

ash
Télécharger la présentation

Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul? Prof Raul Eamets Tartu ülikool Seminar “Inimesed muutuvas ühiskonnas” Domus Dorpatensis

  2. Eesti tööturg siirdeperioodil ÜLDISED TRENDID TÖÖTURUL: 1990-2000 • HÕIVE VÄHENENUD • Töötuse kasv • Mitteaktiivsuse suurenemine • Rahvastiku üldine vähenemine, negatiivne migratsioonisaldo ALATES 2000 OLUKORD STABILISEERUNUD, HÕIVE MÕÕDUKAS KASV, TÖÖTUSE TEATAV LANGUS TÖÖTURU KIIRE (ÜLEMINEKUŠOKI JÄRGNE) ÜMBERSTRUKTUREERUMINE LÕPPENUD… SAMAS VAJA UUT ÜMBERSTRUKTUREERUMIST, ET TÖÖJÕU MAHUKALT TOOTMISE STRUKTUURILT ÜLE MINNA TEADMISTE PÕHISELE MAJANDUSELE TÖÖPUUDUSE MADALAIM TASE 2007, MAJANDUSE JAHENEDES HAKKAS TÖÖTUS KIIRESTI KASVAMA

  3. Tööturg

  4. Muudatused tööturul on olnud suured

  5. Tööturg: tööpuudus

  6. Töötus

  7. hõivatud, tuhat 60.0 ..töötud, tuhat 19,5 Mitteaktiivsed, tuhat 116,9 Noorte töötus, I kv 2009 Töötuse määr = Noortest mitteaktiivseid ca 60% Järelikult töötuse arvutamisel läheb arvesse 40%

  8. Tööjõud • Eesti tööjõud suhteliselt haritud • Tööjõu lahkumine Eestist marginaalne (vähemalt naabritega võrreldes) Samas.. • Rahvastik vananeb • Sinikraed domineerivad • Nominaalne palga kasv ca 25% aastas (2005-2007) viinud tööjõukulude kiire kallinemiseni

  9. Ametite jaotus Valgekraed Sinikraed Eesti 44,8% Eesti 55,2% EL(15) 51,2% EL(15) 48,8%

  10. Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP per capita, 2007. *Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

  11. Töötleva tööstuse töötaja tootlikkus lisandväärtuse alusel, 2003, Eesti =1

  12. Palgad ja tootlikkus • Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta • Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas… … tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest • Põhjused: • Madal lisandväärtus, majanduse struktuur • Tehnoloogia • Tootmise korralduslik pool • Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv

  13. Reaalpalga kasv ja tootlikkus http://www.arengufond.ee

  14. Allikas: Äripäev, 15.10.2004

  15. Probleemsed tegevusalad Tegevusalad kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv kasmulikkus vähenes ja hõive langes (2000-2006) • Tekstiilitööstus • Riietusesemete tootmine • Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine • Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine • Paberi- ja pabertoodete tootmine • Transpordivahendite tootmine • Veondus, laondus ja side • Kummi- ja plasttoodete tootmine • Ehitus • Ehitusmaterjalide tootmine

  16. Tööhõive probleemsetes valdkondades , kokku Märkus: % kõigist hõivatutest

  17. Võimalikud lahendused • Vertikaalne integratsioon, terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni (Baltika näide). Tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine • Erilise nišši leidmine, näiteks jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele, eeldab tehnoloogilisi uuendusi, võib liiga kallis olla. • Lüüa mastaabiga, kasvada regiooni kõige suuremaks ja tugevamaks (Balti Laevaremonditehas), neelata konkurendid alla. • Panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu (automatiseerimine), samuti küsimus maksumuses. • Valdkonna muutmine, hakata tegema midagi muud.

  18. Haridus ja inimkapital Eesti majanduse võtmetegur • Probleemid • Haridussüsteemi ja tööturu vastavus • Hariduse kvaliteet • Struktuurne töötus eeldab suuremat rõhuasetust täiendkoolitusele • OLEMSOLEVA (AMETIALASE) HARIDUSÜSTEEMIGA ME KINNISTAME TÄNAST MAJANDUSSTRUKTUURI

  19. Haridus ja tööturg

  20. Jaapani duaalne majandus - erinevate majandussektorite suhteline tootlikkuse tase USA-ga võrreldes ning nendes sektorites hõivatute osakaal koguhõivest (Lewis, 2004)

  21. Combining high technologies with traditional industries and services • Traditional industries Services ICT Biotehnologies It requires motivation from both side, adequate knowledge base needed Instruments of innovation policy also play a role

  22. Soome kui teadmistepõhise majandusega riigi kujunemine World Bank Review Seminar, 16 May 2005, P.Ylä-Anttila and ETLA team

  23. Kokkuvõte • Üldiselt tööjõu haridustase OK • Kutseharidus täna veel murelaps • Peamine probleem on tööstuse struktuur  • Kas me teeme haridusinvesteeringuid lähtudes tuleviku strateegilistest plaanidest või olemasoleva olukorra fikseerimisest ?

  24. Hariduspoliitika valikud Kõrgharidus • Kontsentreerumine, rahvusvahelistumine Kutseharidus • Kutsekõrgharidus • Lühiajaline koolitus lihtsate ametite tarbeks Kas meil on vaja põhikooli järgset kutseharidust?

  25. Lõpetuseks Märksõnadeks on • Koostöö ühiskonna erinevate huvigruppide vahel • Pikaajaline tulevikuvisioon - et tuleviku-strateegiad kestaks üle valimisperioodi • Mitmekesine majanduspoliitika, paradigma muutmine

More Related