1 / 16

Hariduse rahvusvahelistumise mõjud hariduse kvaliteedile ja tööjõu mobiilsusele Kalmar Kurs

Hariduse rahvusvahelistumise mõjud hariduse kvaliteedile ja tööjõu mobiilsusele Kalmar Kurs Avalike ja välissuhete osakonna juhataja Haridus- ja Teadusministeerium. Küsimused:

beau
Télécharger la présentation

Hariduse rahvusvahelistumise mõjud hariduse kvaliteedile ja tööjõu mobiilsusele Kalmar Kurs

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hariduse rahvusvahelistumise mõjud hariduse kvaliteedile ja tööjõu mobiilsusele Kalmar Kurs Avalike ja välissuhete osakonna juhataja Haridus- ja Teadusministeerium

  2. Küsimused: • Millist kasu näeb Eesti rahvusvahelistumisest hariduse kvaliteedile ja kuidas see mõjutab tööjõu mobiilsust täna ja tulevikus? • Kas üldse ja milliseid riske kätkeb hariduse rahvusvahelistumine? • Mida peaksime lähiaastatel silmas pidama, kõneldes sisejulgeoleku alase hariduse rahvusvahelistumisest?

  3. Põhjust aru pidada: • Europeanisation and Globalisation: Complementary or Contradictory Trends? (Helen Wallace, New Political Economy 2000) • The World in 2025 (European Commission) • Higher Education to 2030: Globalisation (OECD)

  4. Euroopastumine ja rahvusvahelistumine - mõju tööjõu mobiilsusele: teatud erialade spetsialiste on vajaka igal pool “Eksperdid: IT-spetsialistide puudus pidurdab (Eesti) majanduse arengut” (Vikerraadio 13.08.2010) “Saksa autotööstust ähvardab inseneride nappus” (Postimees 27.09.2010)

  5. Euroopa Liidu kontekst (1): • EL-is on hariduskoostöö ja ühise haridus- ning teadusruumi areng ja toimimine väga olulisel kohal ja põhjalikum kui kunagi varem. EL 2020 strateegia: ühisturu loomine, digitaalturu arendamine, teaduse ja innovatsiooni ning kõrgharidusruumi toimimine, “ajude äravool” “ajude ringluseks”, suurem tööjõu liikuvus ning õppurite ja teadurite mobiilsus ELi sees.

  6. Euroopa Liidu kontekst (2): • Haridus- ja teaduskoosöö ja programmid on olnud ELi arengus laiema koostöö arendajad ja teiste valdkondade eelkäija (The History of European Cooperation in Education and Training, 2010) • Uute, post 2014 programmide laienemine (Idapartnerluse riigid, Euroopa Liit-Aasia koostöö suund).

  7. Eesti riigi suunad (1): • Kõrgharidusstrateegia 2006-2015 • Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2015 • Teaduse ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 “Teadmistepõhine Eesti” • Eesti võõrkeelte arendamise strateegia 2009-2015

  8. Eesti riigi suunad (2): • Arengufondi arendustegevused • Eesti teaduse infrastruktuuri teekaart • Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” (eelnõu) • Teaduse rahvusvahelistumise programm (eelnõu) • Aasia strateegia väljatöötamine

  9. Rahvusvahelistumise mõju? Positiivne, sest kuigi niikuinii peame arendama ja toetama kvaliteeti, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri, rahastamist ja inimesi. Rahvusvaheline konkurents ja võrdlus aitab kaasa ning tõukab tagant siseriiklikke arenguid, näiteks 01.10.2010 jõustunud muudatused Välismaalaste seaduses.

  10. Rahvusvahelistumise mõju Eesti üldhariduskoolidele: Uusimmigrantide laste hariduse direktiiv Rahvusvaheliste võõrkeelsete õppekavade rakendamine Eestis

  11. Eesti kontekst ja riskid (1): Eesti rahvas on väikseim omakeelse kõrgkultuuriga rahvas maailma mandritel (Rein Taagepera, Eesti Päevaleht 14.08.2009) Eesti kui üks väikseimaid mittesaarelisi omakeelse kõrgkultuuriga riike maailmas on unikaalne ja vajab mõtestatud ja perspektiivitundega süsteemset arendamist (Raivo Vare, Postimees 12.12.2009)

  12. Eesti kontekst ja riskid (2): Vahetusüliõpilaste tasakaalu näitel (Erasmus programm) ja rahvusvahelise uuringu I-graduate andmetel oleme võrdlemisi edukad. Uuring: välistudengid peavad Eestit paremaks elamis- ja õpikohaks kui Euroopat keskmiselt (SA Archimedes, 27.11.2009)

  13. Eesti kontekst ja riskid (3): • Põhiõppes on välisriikides 4500 Eesti päritolu tudengit (2008), (Soome, Ühendkuningriigid, Venemaa, Saksamaa jt) (OECD Education at a Glance 2010)

  14. Eesti arengud: Ülevaade Eesti kõrghariduspoliitika arengutest 2006-2009. Aruanne Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015 rakendusplaani 2008-2010 alusel toimunud tegevustest (Vabariigi Valitsus 16.09.2010)

  15. Sisejulgeoleku alase haridus- ja teaduskoostöö rahvusvahelistumine ei ole risk vaid kohustus, näiteks ELi toimimise lepingu art 83 (võitlus piiriülese kuritegevusega). Rahvusvahelise koostöö ja võimekuse (võõrkeelte õpe jm), õppekavaarendus ning välisõppejõudude ja üliõpilaste osaluse suurendamine.

  16. Tänan tähelepanu eest! Edu rahvusvahelise ühisõppe töötoa aruteludeks! kalmar.kurs@hm.ee

More Related