1 / 14

Suur või väike?

Suur või väike?. Nii neid nimetatakse. Hochwild/Niederwild Suuruluk/(Väike)uluk Big game/Small game Suurriista/Pienriista. Algne tähendus ja selle muutumine. Suuruluk (Hochwild) – uluk, keda tohtis küttida kõrgaadlik Väikeuluk (Niederwild)m- uluk, keda tohtis küttida madalam aadlik

bell-roberson
Télécharger la présentation

Suur või väike?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Suur või väike?

  2. Nii neid nimetatakse • Hochwild/Niederwild • Suuruluk/(Väike)uluk • Big game/Small game • Suurriista/Pienriista

  3. Algne tähendus ja selle muutumine • Suuruluk (Hochwild) – uluk, keda tohtis küttida kõrgaadlik • Väikeuluk (Niederwild)m- uluk, keda tohtis küttida madalam aadlik • 1789 a. Prantsusmaal (ja Rootsis), 1848 a. Saksamaal: jahiõigus seostati maaomandiga (Siinmail sai jahiõigus seostatud maaomandiga alles 1934 a. jahiseaduses). • Mõisted “suuruluk” ja “väikeuluk” omandasid uue sisu, mis pole igal pool ja alati üheselt defineeritav • Mõned näited: Saksamaa, Soome, Rootsi, Holland

  4. Suurulukid (Hochwild) Saksamaal • Piison • Põder • Punahirv • Kabehirv • Tähnikhirv • Mägikits • Kaljukits • Muflon • Metssiga • Kaljukotkas • Merikotkas • Metsis

  5. Mis teeb suurulukid “suureks”? • Nad on inimesele majanduslikult tähtsamad, olgu siis positiivses või negatiivses mõttes • Sellest tõdemusest tuleneb omakorda, et • nende arvukust, populatsiooni struktuuri, paiknemist jne. on vaja võimalikult täpselt reguleerida • see nõuab täpsemaid “mängreegleid” asurkondade ohjamisel, mis omakorda eeldab täpsemat asjakohast infot

  6. Võib küttida alal, mille minimaalne pindala 5000 ha Kehtestatud küttimislimiit Küttimisluba ühe konkreetse isendi laskmiseks. Enamasti määratud ka isendi sugu ja vanuseklass Vajame täpsemat teavet arvukuse, soolise ja vanuselise jaotumuse kohta Võib küttida maavaldusel, mille vähim pindala 20 ha Küttimismaht limiteerimata Küttimisluba väljastatakse kogu jahihooajaks. Loal pole märgitud liiki, rääkimata soost ja vanuseklassist Piisab teabest arvukuse muutuse suuna kohta Suurulukid/Väikeulukid

  7. Suur või väike?

  8. Metskitse kodupiirkond on suhteliselt väike, suurusjärgus 20-100 ha. Seega ei pea metskitseasurkonna nn. majandamisüksus olema palju suurem Inimese (olgu ta jahimees, metsaomanik või kes tahes) võimekus sekkuda metskitse arvukuse regulatsiooni on suhteliselt väike. Suurusjärgu võrra enam mõjutavad metskitseasurkonda looduslikud tegurid. Miks peaks olema erinevate liikide nn majandamisüksused (ehk jahipiirkonnad) olema erineva suurusega? Võimekus sekkuda on küll väike, aga mitte olematu. Selleks, et metskitse- (metssea-) asurkonda mõjutada, peaks toimima koordineeritult On põhjust arvata, et suhtudes metskitse kui väikeulukisse, kütitakse enam isasloomi Küttimisinfo (?) Poolt ja vastu

  9. Üks olulisemaid põhjusi, miks nimetatud liike mitte maaomanike suva järgi reguleeritavaiks/väikeulukeiks nimetada on asjaolu, et nad on suurkiskjate põhilisteks saakloomadeks. Kui suurkiskjate arvukuse teatud kindlal tasemel hoidmise eest vastutab Eesti riik kui EU liige, siis peab ta vastutama ka kiskjate toidubaasi eest.

  10. Kokkuvõtteks võib öelda, et metskitse ja metssea n.ö. majandamisotsuseid ei peaks küll tegema riigi tasemel (nagu suurkiskjate, põdra ja küllap ka hirve puhul), aga kindlasti mitte ka iga üksiku maaomaniku tasemel. Seda enam, et 20 ha künnis vist kaob, mis iseenesest arukas lahendus. Mõistlik oleks metskitse- ja metsseajahi korraldust puudutavad otsused langetada jahiseltside ja maakondlike jahinõukogude koostöös.

  11. Täname tähelepanu eest

More Related