1 / 43

Kalade ehitus ja mitmekesisus

Kalade ehitus ja mitmekesisus. Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006. Kala siseehitus. Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs , kus asuvad siseorganid.  . Kala siseehitus. Kala välisehitus. Kala skelett. Lesta areng. Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega.

blaise
Télécharger la présentation

Kalade ehitus ja mitmekesisus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006

  2. Kala siseehitus • Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. 

  3. Kala siseehitus

  4. Kala välisehitus

  5. Kala skelett

  6. Lesta areng • Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. • Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks.

  7. Kala areng Kala vastne Viljastatud kalamari Kala maim • Kala areng toimub moondega.

  8. Kala vereringe • Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. • Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. • Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. • Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse.

  9. Kala vereringe • Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. • Erepunane arteriaalne veri rikastub järk-järgult süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks.

  10. Kala vereringe • Venoosne veri voolab veenide kaudu südamekotta. • Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud  • Kalade kehades ringleb segaveri ja nad ei suuda hoida oma kehatemperatuuri püsivana.  • Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist - nad on kõigusoojased.

  11. Kalade hingamine • Kalad hingavad vees lahustunud hapnikku. • Kui vees on liiga vähe hapnikku, tõusevad kalad pinnale õhku ahmima. • Hingamisel neelab kala vett. • Suuõõnest väljub vesi lõpusepilude kaudu. • Veri saab hapnikku läbi lõpuselehtede õhukeste seinte ja samal ajal antakse verest vette süsihappegaas.

  12. Viljastatud ahvenamari • Kaladel on kehaväline viljastumine. • Viljastatud marjatera vajab oma arenguks hapnikurikast vett ja teatud hulga soojust. • Peale koorumist peab vastne suutma tõusta veekogu pinnale ja saama ühe sõõmu õhku, millega toimub ujupõie esmatäitmine.

  13. Kudemine • Kalade suguproduktide heitmist ja marja viljastamist nimetatakse kudemiseks. • Enamik meie vete kalu koevad kevadel.

  14. Kalade liigitus

  15. Kalamehejutt • Kõige suuremad kalad lähevad ikka ära …

  16. Kalapüük

  17. Õige valik

  18. Kalamehejutt • Sageli ei piisa käte laialisirutamisest unistustekala kirjeldamiseks.

  19. Ahvenlased • Meie veekogudes elavad ahven, kiisk ja koha

  20. Atlandi tuur • Harudlane juhukülaline meie vetes.

  21. Valgeamuur • Kaug – Ida päritolu taimetoiduline kala. • Kasvatatakse üksikutes kalamajandis karpkalatiikides lisakalana.

  22. Gorbuša • Kaug- Ida lõhe, kelle pulmateekond võib olla tuhandeid kilomeetreid pikk.

  23. Jõeforell, lepamaim ja ebapärlikarp Kahe kala ja veeselgrootu vahel esineb väga omapärased vastastikused suhted.

  24. Haug • Haug on meie veekogude peamine biomelioraator.

  25. Angerjas • Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes.

  26. Kala välisehitus • lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. • Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist • Uimed – võimaldavad liikuda soovitud suunas • Küljejoon – meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi • Lima – vähendab hõõrdumist vees • Varjevärvus – pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga.

  27. Forellikasvatus • Eestis on juba 19. sajandi lõpust alates kasvatatud kalu tiigimajandites, • Fotol on Aravuse forellikasvandus Lääne – Virumaal.

  28. Vikerforell • Selline ilus vikerforell ei ole kalakasvandustes sugugi harudlane.

  29. Karpkalakasvandused • Lõuna- Eesti soojaveelised järved ja tiigid sobivad rohkem karpkalakasvandustele. Ilmatsalu kalamajand Tartumaal.

  30. Karplased • Tiigis kasvatataval karpkalal on looduses palju sugulasi.

  31. Harjus • Harjus on Eestis täieliku kaitse all ja kantud Punasesse raamatusse.

  32. Forellimarja inkubeerimine • Lõhilaste mari peab olema inkubeerimise ajal paigal. Inkubaator Põlula forellimajandis.

  33. Kalakasvandused • Looduslike veekogude kalastikust ei piisa juba ammugi inimkonna toitmiseks ja seetõttu on hakatud kalu kasvatama.

  34. Sumpkalakasvandused • Odavaimaks ja lihtsamaks kalakasvatuse viisiks on sumpkalakasvandus. Sumpkalakasvandus Salmistu lähedal.

  35. Angerjakasvandus • As Triiton angerjakasvandus Tartumaal.

  36. Rannapüük • Rannakalurid rõõmustavad hea räimesaagi üle.

  37. Traalpüük • Kalapüük avamerel toimub suurte traallaevadega.

  38. Weissi inkubaator • Sellistes pudelites toimub karpkala, haugi, siia jpt. kalade marja inkubeerimine.

  39. Kalade koelmu • Ogalik ehitab pesa. Kuhu koetakse mari. • Lõhe kaevab veekogu põhja kruusa sisse kraavi, kuhu peidetakse koetud mari.

  40. Veekogude rikastamine • Säilitamaks kalastiku hulka ja liigilist koostist on vajalik veekogude rikastamine asustusmaterjaliga.

  41. Haugimaimud • Haugimaimud on soovitav enne veekogudesse laskmist kasvatada veidi suuremaks.

  42. Kuldkala • Akvaariumites ja tiikides kasvatatav kuldkala on aretatud inimese poolt hõbekogrest.

  43. Tänan tähelepanu eest! anmet@ryg 2006

More Related