Eesti perinataalstatistika 1992–2001 meditsiinilise sünniregistri andmetel

1. Eesti perinataalstatistika 1992–2001 meditsiinilise sünniregistri andmetel Alvi Tellmann Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut

2. Eesti Meditsiiniline Sünniregister ja selle pidamise eesmärk • Register töötab alates 1992. aastast. Registri omanik ehk vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Registri pidaja ehk volitatud töötleja on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Registrit peetakse eelnimetatud ministeeriumi ja instituudi vahel sõlmitud lepingu alusel. • Registri pidamise eesmärk on kõikide Eesti territooriumil toimunud laste sündide (nii elus- kui surnultsündide) registreerimine ning vastsündinu ja tema vanemate, raseduse ja sünnituse kohta käivate andmete töötlemine Sotsiaalministeeriumile rahvatervise seaduse ja teiste õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. • Registri objektikson andmed lapse sünni kohta Eesti territooriumil. • Registri andmete kogumise vorm ehk andmete alusdokument on sünnikaart.

3. Sünnikaardile kantakse: • haigla andmed (haigla nimi ja sünnitusloo number); • vanemate isikuandmed (ema ja isa nimi, isikukood, elukoht, rahvus, haridus, tegevusala, amet, ema perekonnaseis, abielu registreerimise või vabaabielu alustamise aeg); • andmed ema varasemate raseduste ja sünnituste kohta (varasemate sünnituste arv, nende lõppemine elus- või surnultsünniga, eelmise sünnituse kuupäev, varasemate abortlõppega raseduste arv abordi liigi järgi, elus olevate ja esimesel elunädalal surnud laste arv); • andmed käesoleva raseduse kulu kohta (külastuste arv naistearsti, perearsti ja ämmaemanda juurde, raseduskestus esimesel külastusel, suitsetamine raseduse ajal, rasedusaegsed toimingud, riskitegurid ja tüsistused); • sünnituse andmed (raseduskestus sünnitushetkel, sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid, sünnitamisviis, valutustamine, muud toimingud sünnitusel, sünnituse ning väljutusperioodi kestus, peresünnituse olemasolu); • vastsündinu andmed (isikukood, sündimise kellaaeg, sugu, sündinud laste arv, mitmikute puhul ka sündimise järjekord, sündimine elusalt või surnult, sünnikaal ja -pikkus, 1. ja 5. minuti Apgari indeks, sünnikoht, diagnoosid ning toimingud, lapse asukoht seitsme päeva vanuseks saamisel); • sünnikaardi vastutava täitja andmed (nimi, arstikood ja allkiri). Surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse puhul kantakse kaardile ka surmapõhjused koos diagnoosi koodidega. Registrisse andmeesitajadon kõik Eestis sünnitusabi osutavad tervishoiusutused. Andmed esitatakse sünnikaardil. Kaart täidetakse lapse seitsme päeva vanuseks saamisel või enne seda, kui laps kirjutatakse koju või sureb.

4. Registritöökorraldus • Eesti Meditsiiniline Sünniregister asub käesoleval ajal Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi juures (Hiiu 42, Tallinn). • Juba 1994. aastast on meditsiinilist sünniregistrit peetud koos abordiregistriga (praegune nimetus raseduskatkestusandmekogu). • Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna koosseisus on nende andmekogude pidamiseks moodustatud sünni- ja abordiregistri töörühm. Töörühmas on neli töötajat: töörühma juhataja, andmebaasi administraator ja 2 andmesisestajat. • Meditsiinilise sünniregistri pidamiseks on arvestatud 2,6 ametikohta. • Registri pidamist finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu (käesoleval aastal eraldati registri pidamiseks 281 000 krooni). • Meditsiinilises sünniregistris on käesoleval ajal andmeid ca144 000 sünni kohta. • Registris andmed: 1) kontrollitakse ja täpsustatakse, 2) kodeeritakse (elukoht, rahvus ja amet), 3) sisestatakse arvutisse, 4) standardtöödeldakse ja töödeldakse päringute alusel, 5) säilitatakse ja paberdokumendid arhiveeritakse. • Meditsiinilises sünniregistris jälgitakse delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid (registril on nende andmete töötlemise luba).

5. Andmete väljastamine Registril on andmete töötlemisel ja väljastamisel kindlad ülesanded: • koostada standardtabelid eelmise aasta sünnikaartidel olevate andmete põhjal ja esitada need Sotsiaalministeeriumile, maakonnaarstidele ning sünnitusabi osutavatele haiglatele (tähtaeg 1. mai); • esitada Statistikaametile andmed nende sünnilehtede andmebaasi täiendamiseks (esitatakse väljavõte registri kirjetest teatud tunnuste osas vastavalt riiklikule statistilisele vaatlusele “Sünnid”); • esitada korrastatud sünnistatistika Sotsiaalministeeriumi meditsiinistatistika büroole nende aastaraamatu ja veebilehe jaoks; • kord aastas koostada lühikogumik; • vastata päringutele.Meditsiinilisele sünniregistrile laekub umbes kolm päringut kuus. Meditsiinilisest sünniregistrist andmete saamiseks tuleb alati pöörduda kõigepealt registri poole (kuigi isikuandmete väljastamise otsustab Sotsiaalministeerium). .

6. Sündide arv ja sündimuskordajad, 1992, 1997–2001

7. Perinataalne suremus, 1992, 1997–2001

9. Sünnitajate vanus (aastates), 1992, 1997–2001

10. Sünnitajate perekonnaseis, 1992–2001

11. Raseduskestus esimese antenataalse külastuse ajal nädalates, 1992–2001

12. Raseduse ajal teostatud uuringud ja toimingud, 1992, 1997–2001

13. Rasedusaegsed riskitegurid ja tüsistused, 1992, 1997–2001

14. Raseduskestus sünnitushetkel (täisnädalates), 1992, 1997–2001

15. Sünnitamisviis, 1992–2001

16. Muud toimingud sünnitusel, 1992, 1997–2001

17. Sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid, 1992, 1997–2001

18. Peresünnitused, 1992–2001

19. Vastsündinute sünnikoht, 1992, 1997–2001

20. Sünnikaal (grammides), 1992, 1997–2001

21. Vastsündinute diagnoosid esimesel elunädalal, 1992, 1997–2001

22. Laps 7 päeva vanuselt, 1992–2001

23. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri kontaktandmed aadress: Sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut Hiiu 42, 11619 Tallinn telefonid Tallinnas: 6 514 347 või 6 514 356 e-post: alvi@ekmi.ee