P LANEERIMISE TEOORIA OLEMUS JA VAJALIKKUS (P. Allmendiger) .

1. PLANEERIMISE TEOORIA OLEMUS JA VAJALIKKUS (P. Allmendiger). • Teooria on üldistatud vahend, meetod avastamaks universaalset tõde kuidas maailm funktsioneerib • Liiga teoreetiline! versussellel pole teoreetilist alust!! • Reaalsuse “tuuma” seletamine • EI OLE OLEMAS UNIVERSAALSET TÕDE – subjektiivne teadmine ja miljoneid võimalusi kirjeldamiseks. Arusaamise laiendus, tõekspidamiste kollektsioon • Erinevatest nurkadest maailma vaatlemine. Koolkonnad. A. Giddensi järgi ei saa sotsiaalteadustel kunagi olema universaalset seadust nagu loodusteadustel. • Teaduse paradigmad tervikuna mõjutavad teadusharusid • Teooria on võimu, väärtuste ja diskursuse mõjutuste tulemus • Ka teooriaid saab kasutada erineval viisil. Teooria muutub ajas ja ruumis. Iga korüfee muudab teooriat.

2. PLANEERIMISE PARADIGMADE MUUTUS Väärtused PLANEERIMINE Teadmised Õppimine Kuidas ühismõtlemine muutub ja muudab?

3. TEOORIATE TÜPOLOGISEERIMINE • Tüpoloogia loob “raami” või ühtse arusaama teemat puudutavatest meetoditest, keelest, ideede arengu ajaloost. • Tüpoloogiafunktsioonid: • korrigeerib segaduse omavahel seotud ideede ja kontseptsioonide süstemaatilisel klassifitseerimisel, • kogub teadmised määratledes selgelt antud teema parameetrid, • hõlbustab teooriate tegemise piiritledes peamised üksteisest erinevate omadustega allosad ja fokusseerides edaspidistele uuringutele.

4. TEOORIATE LIIGID • EKSOGEENNE (exogenous, planeerimisest väline) demokraatia, ruum,keskuskoha teooria, reźiim, kognit. psühholoogia, natsionalism, rakendusteooria, • RAAMIV TEOORIA (framing theory). On diskreetne ja unikaalne teooria vorm, mis püüab kujundada, suunata ja piirata arusaama planeerimisest. Kompleks, ruumi üldine idee, empiirika. • ÜHISKONNATEOORIA (social theory) on arenenud sotsioloogiast üldiselt ja seob omavahel diskreetset ühiskonnapeegelduste ja arusaamade hulka: • ülalt all struktuurne lähenemine, mis uurib struktuurseid jõude indiviidi tasandil (strukturalism, funktsionalism, marksism) • alt üles interpreteeritav lähenemine, mis rõhutab indiviidi peegeldavale loomusele ja suutlikkusele valida (sümboolne interaktsionism, etnometodoloogia, fenomenoloogia) • kahe lähenemise duaalsus • SOTSIAALTEADUSLIK-FILOSOOFILINE TEOORIA (social scientific philosophical understanding). Positivism, realism, idealism jne.

5. TEOORIATE LIIGID • INDIGEENNE PLANEERIMISE TEOORIA (indigenous planning theory). Planeerimiskeskne teooria. Näiteks marksism, „uus kord“, süsteemid, esinduslik, kollaboratiivne ja neopragmaatiline teooria. Aeg, ruum, institutsiooniline ja valitsuslik kontekst. • EMPIIRILINE – reaalsuse seletamine, seoste andmine, nii nagu on ilma subjektiivsuseta • MUDELITEL PÕHINEV – reaalsuse lihtsustatud kajastused • NORMATIIVNE – kuidas maailm peaks olema organiseeritud ja kuidas seda saavutada (marksism, kollaboratiivne, osalev plan.) • MÄÄRAV – kuidas parimal viisil saavutada soovitut (kulu-kasumi analüüs) • KONTSEPTUAALNE RAAMISTIK – situatsiooni, objekti õppimise sõnastamise või vaatlemise viis (lingvistiline analüüs) • SOTSIAALNE (social) – sotsioloogia, strukturalism, alt-üles, Giddens, Habermas • Teooria kui DISKURSUS: keelekasutus, suhtlemine (sõnad, stiil, rõhuasetused, sotsiaalsed suhted)- ideoloogia ja arvamus • Teooria kui planeerija mõtlemise (tegutsemise) alus • Teooria ja praktika vastuolu, postpositivism

6. Üldine planeerimise teooria Protsessi teooriad Filosoofiad Sotsiaalteooriad Olemuslikud (substantive) teooriad

7. MIS ON PLANEERIMISE TEOORIA • Planeerimisteooriat on raske defineerida: • Planeerimise fundamentaalküsimused on paljus seotud laiemate riigi, sotsiaalsete ja ruumiliste muutustega. Kattub kõikide sotsiaalteaduste teooriatega (teg. ka põhineb nendel). • Planeerijad ei ole erilised, planeerimisega tegelevad ka teised • Planeerimine on nii objekti, ruumi põhine, kui ka protsessi, otsusetegemise põhine (Scott Campbell, Susan S. Fainstein) • Planeerijad tavaliselt ei huvitu planeerimisteooriatest kuna need on liiga laialvalguvad. Kuid...

8. PLANEERIMISE TEOORIA TÄHTSUS • Planeerimise tähtsus järjest kasvab, kuna pidepunkte kiires määramatus segases maailmas kasvab (lisakulud, vead, väliskeskkonna suur mõju) • Planeerimine peab nägema ette otsuste mõjusid ning üldistama kogemustest • Me peame mõistma, miks planeerimine on selliselt üles ehitatud, miks on üks või teine tegevus planeerimises vajalik ja mida toovad kaasa (valed) planeerimisotsused. • Perfektset plaani ei ole olemas. Kas planeerimisotsus on õige või vale, saab öelda hiljem, kuid seda võib ka eelnevalt ennustada toetudes kogemusele, aga ka teooriale. • Teooria annab raamistiku asjade mõistmiseks ja planeeringuprotsessi paremaks läbiviimiseks • PLANEERIMINE ON VÕIMAS VAHEND ÜHISKONNA ARENGUS, SEEGA TEOORIA PEAB OLEMA HäSTI DEFINEERITUD, KASUTATUD ja ka HÄSTI TUNTUD

9. PLANEERIMISE TEOORIA TÄHTSUS

10. PLANEERIMISTEOORIADPlaneerimismaatriks. Parameetrid tüpoloogiale: I Erahuvid versus avalikud huvid. Riigi huvid? Huvigrupid II Spetsialistid (teaduslikkus) versuselanikud, (tegelikkus), nende vajadused III Ideaalne versus ökonoomne planeerimine IV Funktsionaalne versuskunstiline (disain, ilu) planeerimine V Inimesed versus loodus VI Planeerimine versusmitteplaneerimine (turu nähtamatu käsi, riik on kasulik äridele)

11. PLANEERIMISTEOORIADPlaneerimistüpoloogiad I RATSIONAALNE PLANEERIMINE (kõikehõlmav, comprehensive) 20.saj alguses. Plaani tegemine Mehaaniline, struktuur, loogiline kontroll, analüüs, poliitika-väline, tegevused, lihtsus, probleemide lahendamine. Probleem: ebademokraatlik, kellele mõeldud? II KOHANDUV (INCREMENTAL) PLANEERIMINE (pidev, kasvav, osade summa, tükeldamine): "the science of muddling through" 60-ndatel, Charles Lindblom - “eraldatudvastastikune kohandumine. Tähenduse ja väärtuste otsimine Pluraristlik, huvigrupid mõjutavad poliitikat, irratsionaalne, poliitiline protsess, osalus, väärtused, väikesed muudatused. Probleem – ühed huvigrupid on tugevamad kui teised, väikesed alternatiivid

12. PLANEERIMISTEOORIADPlaneerimistüpoloogiad I Olemuslik-protseduuriline tüpoloogia (substantive-procedural distinction). Nii tulemus (süsteem) kui protsessid pidid olema planeerimise ja planeerijate põhitegevus. Asi iseeneses. A. Faludi 70-dad II Sotsiaalne ja esinduslik planeerimine III Sotsioloogilised (empiirilisusel põhinevad) ja filosoofilised küsimused (ideoloogiatel ja normatiividel põhinevad. Nigel Taylor IV Oren Yiftachel`i tüpoloogia: 1) analüütiline arutluse (mis on linnaplaneerimine?) 2) linliku vormi arutelu (mis on hea linnaplaan?) 3) protseduuriline arutelu (mis on hea planeerimisprotsess?)

13. PLANEERIMISTEOORIADPlaneerimistüpoloogiad POSTPOSITIVISM Postpositivistlike põhimõtete kohaselt on: Kõik teooriad on suuremal või vähemal määral normatiivsed; väärtustest ülevoolavad ja ühiskondlikus ja ajaloolises kontekstis kinnistunud,  teooria on vahendatud läbi aja ja ruumi võttes arvesse selle erinevad formulatsioone, interpretatsioone ja avaldumisvorme,  ei ole mingit eristamist substantiivse ja protseduurilise lähenemise vahel, vaid tegemist on kompleksse ideede ja tegevuste suhtega.

14. PLANEERIMISE (TEOORIATE) AJALUGU ? HUVIGRUPPIDEGA ARVESTAMINE PLURALISM POLIITILINE KAUPLEMINE POSTMODERNISM LIBERALISM “Pilla-palla” planeerimine STRUKTURALISM Arhitektuurne lähenemine Le Corbusier – Radiant City – vertikaalne linn POSITIVISM SÜSTEEMIANALÜÜS Ebenezer Howard – the Garden City – aedlinn “ILUS LINN” Daniel Burham Ratsionaalne planeerimine 1850 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020

15. PLANEERIMISTEOORIA tüpoloogiad (paradigmad)(P. Allmendinger 2002) • Positivistlik (moderne) planeerimine: • Süsteemne planeerimine • Ratsionaalne planeerimine • Marksism (strukturaalne planeerimine) ja “kriitiline teooria” • Uus parempoolne planeerimine (liberaalne & konservatiivne) • Pragmatism • “Esindav” planeerimine (advocasy) ja pluralism • Postmoderne planeerimine • Kollaboratiivne (osalus-) planeerimine Integreeriv planeerimine

16. 1. SÜSTEEMNE PLANEERIMINE (positivism) • Kuidas teadusliku meetodiga asju teha asju teha. Protseduuriline – ühiskonna korraldamine. Vastand kunstile. • Positivistlikud, süsteemsed ja ratsionaalsed teooriad kerkisid esile 60-70ndatel (arvutite tulek). Tõde on absoluutne mitte suhteline. Ja tõde saab mõõta ja täpselt kirjeldada. Modelleerimine. • Süsteemsed teooriad. Sbr – Brian McLoughlin ja George Chadwick. Linnad ja regioonid on kompleksed süsteemid. Loodusest tulenev ökosüsteem. “Planeerimine kui aiandus ja planeerija kui sordiaretaja”. • Goldratti piirangute teooria. 1975.a., Eliyahu M. Goldratt. Piirangute Teooria baseerub loogilisel mõtlemisel, põhjus-tagajärg seostel. Füüsika, süsteemide funktsioneerimine. • Mõtlemisprotsessid (Thinking Processes): põhjus-tagajärg seostel põhinevad meetodid probleemide süstemaatiliseks lahendamiseks. Nende abil saab anda vastuseid ettevõtte arenguprotsessi kolmele põhiküsimusele: Mida muuta? Millises suunas muuta? Kuidas muutust läbi viia? • Väljatöötatud lahendused ettevõtte erinevate valdkondade (tootmine, logistika, marketing ja müük, projektijuhtimine, inimeste juhtimine, strateegiline juhtimine jne.) jaoks.

17. 1. SÜSTEEMNE PLANEERIMINE (2) Võimaluste ja piirangute vahel leida parimad lahendused • Matemaatika ja modelleerimine • Plaan kui täpne osade kirjeldus aastate lõikes. Kvantitatiivne (süsteemi) analüüs Ennustamine, modelleerimine,. Regulatsioon ja kontroll. Liiklusanalüüs, keskkonnamõjuanalüüs. Aktuaalne ka tänapäeval? Kindlus, raamid? • Kriitika: Andreas Faludi. Kunagi ei saa täpselt asju ette näha. Liiga keeruline. “Süstemaatikutel ei ulatu jalad põhja või pea pinnale” • Ei vastanud enam aja vajadustele (tehniline ja mittetäidetav, olukord on liiga kompleksne ja poliitiline) • Eesti kontekst: Aktuaalne ka tänapäeval, eriti 90-ndatel. Kuid sellega ei tohi üle pingutada; teha seda valivalt. Ressursianalüüs. • Ida-Viru taristu

18. 2. RATSIONAALSED PLANEERIMISE (positivistlikud) TEOORIAD • Mõistlikkus • Antiik-kreeka. Moodne ratsionalism – Rene Descartes. K. Popper, Spinoza, Russell. • Chicago koolkond . • Max Weber: 1) Formaalne ratsionalism (vahendid ja efektiivsus) 2) sisuline ratsionalism (põhjused ja tulemused). Hoidu väärtushinnangutest. • Karl Mannheim: irratsionaalsuse ratsionaalne valitsemine • Chicago koolkonna järgi oli planeerimine üldmõiste, s.t. ta hõlmab erinevaid võtteid, mida saab korduvalt erinevates olukordades rakendada. „Politics, Planning and the Public Interest“. Ratsionaalse planeerija põhimõtted: • Otsustaja kaalub kõiki alternatiive, s.o. leiab kõik võimalikud variandid, mida teha. • Ta selgitab välja kõik võimalikud tagajärjed ja võrdleb neid omavahel. • Ta valib sellise tee, mille tagajärjed on kõige soodsamad.

19. 2. RATSIONAALSED PLANEERIMISE (positivistlikud) TEOORIAD (2) • Andreas Faludi “Planeerimise teooria”. Planeerimine kui närvisüsteemi toimimine organismis. Edgar Kant ja Tartu linn • Põhjus-tagajärg, loogika, selged eesmärgid, analüüs • Faktid ja teaduslikkus. Mitmed distsipliinid ja alternatiivid • KRIITIKA.Ratsionaalsed “teaduslikud” meetodid on osaliselt kasutuses, kuid tervikuna tähtsuse minetanud. Kuhu jääb poliitika? Ühiskond on ju kui üksikinimeste kogum • Eesti kontekst: Faktid ja loogika vananevad, kuid lähtuda võiks ühtse organismi ideest.