1 / 60

Putukate m rgid

Puugid. Puugid kuuluvad ?mblikulaadsete hulka ning on seet?ttu sugulased ?mblike ja skorpionidega. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud v?sapuuk (Ixodes ricinus, pildil) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). V?sapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leid

deidra
Télécharger la présentation

Putukate m rgid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Putukate mrgid Anti Kalda

    2. Puugid

    3. Puugid

    4. Puukentsefaliit

    5. Puukentsefaliit

    6. Puukentsefaliidi proflaktika

    7. Puukborellioos e. Lyme tbi

    8. Puukborellioos antibiootikumravi Lymei tve varases staadiumis on valikantibiootikumideks suukaudselt dokstskliin, amoksitsilliin, tetratskliin, tsefuroksiimaksetiil vi ertromtsiin sltuvalt ravile allumisest. Vib kasutada fenoksmetlpenitsilliini, kuid ei ole testatud selle eeliseid amoksitsilliini ees. Tetratskliini ega dokstskliini ei tohi kasutada rasedatel vi alla 9- aastastel lastel. Lastel on valikravimiks amoksitsilliin.

    9. Skorpionilised

    10. Skorpionilised

    11. Skorpionilised

    12. Skorpionilised

    13. mblikud Peaaegu kik mblikud on mrgised. nneks on enamus liikide suised liiga lhikesed ja rnad, et lbida inimese nahk. Eestis mrgistusi phjustavaid mblikke ei ole. Lisaks kohalikele mblikele vivad inimesed kokku puutuda ka liikidega, mis satuvad riiki puu- ja juurviljadega jt. materjalidega. Ainult ksikute mblike mrke on uuritud phjalikult. Need mrgid on kompleksed, sisaldades ensme jt. valke, mis phjustavad mitmeid reaktsioone organismis.

    14. Leskmblik (Latrodectus) Meditsiiniliselt kige olulisem mblike grupp, levinud le kogu maailma. Mitmed erinevad liigid on tuntud kui must leskmblik, samuti esineb palju lokaalseid nimesi: karakurt Luna Venemaa steppides, malmingnatto Itaalias, punaselg mblik Austraalias jne Nende hammustus phjutab iseloomuliku kliinilise pildi, mida nimetatakse latrodektismiks. mblike nimetus tuleneb sellest, et peale viljastamist sb emane mblik isase ra.

    15. Karakurt (Latrodectus tredecimguttatus)

    16. Must leskmblik (Latrodectus mactans)

    17. Lesk mblikud (Latrodectus)

    18. Lesk mblikud (Latrodectus)

    19. Lesk mblikud (Latrodectus)

    20. Lesk mblikud (Latrodectus)

    21. Nekrootiline arahnidism (Necrotic arachnidism)

    22. Erakmblikud (Loxosceles)

    23. Erakmblikud (Loxosceles)

    24. Erakmblikud (Loxosceles)

    25. Erakmblikud (Loxosceles)

    26. Erakmblikud (Loxosceles)

    27. Tarantlid (Lycosa)

    28. Sadajalgsed (Scolopenderae)

    29. Mesilased, herilased ja vapsikud

    30. Mesilased, herilased ja vapsikud

    31. Kliiniline smptomaatika

    32. Loomsed mrgid

    33. Meduusid Karpmeduus e. meriherilane (Chironex fleckeri)

    34. Meduusid Karpmeduus e. meriherilane (Chironex fleckeri)

    35. Astelrai (Dasynatis pastinaca)

    36. Astelrai (Dasynatis pastinaca)

    37. Fugu ehk tetrodotoksiini mrgistus

    38. Fugu ehk tetrodotoksiini mrgistus

    39. Fugu ehk tetrodotoksiini mrgistus

    40. Histamiini mrgistus Scombroid poisoning Mrgistus on phjustatud peale pdmist kalades tekkivast lemrasest histamiinist, mille teket soodustavad bakterid. Sageli tekib mrgistus tuuna ja makrelliga. Kala vib maitsta piprase vi mruna. Kiiresti tekib no hpereemia, iiveldus, oksendamine, khuvalu ja urtikaaria. Smptomid tlgendatakse sageli allergilisereaktsioonina kalale. Ravi: H1 ja H2 blokaatorid.

    41. Noolemrgi konn

    42. Noolemrgi konn

    43. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    44. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    45. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    46. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    47. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    48. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    49. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    51. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    52. Rstik (Vipera berus)

    53. Rstik (Vipera berus)

    54. Rstik (Vipera berus)

    56. Mrknastiklased (kobrad, korallmaod, kaunismaod, mambad)

    57. Merimaod

    58. Mrgised sisalikud

    59. Mrgised sisalikud

    60. Pitohui ( Pitohui sp )

    61. Nokkloom (Ornithorhynchus anatinus)

More Related