Koljuluude paksus T üüpilised murrujooned koljul K oljuluude osteogenees

1. KoljuluudepaksusTüüpilisedmurrujoonedkoljulKoljuluudeosteogeneesKoljuluudepaksusTüüpilisedmurrujoonedkoljulKoljuluudeosteogenees NataljaKomlova rühm 4

2. Koljuluude paksusest • Koljuluude paksus täiskasvanutel varieerub 0,5 kuni 1 cm-ni • Kõige paksem luu on os occipitalis piirkonnas • Luu õhem arterite kulgemiskohtades • Kolju sisemisel pinnal on nõgusad vaod, leiduvad ka avaused, mille kaudu kulgevad veresooned ja närvid • Lastel on koljuluu õhem, esimese eluaasta jookusl suureneb paksuses 3 korda

3. Murrud • Tavaliselt eristatakse 3 tüüpi: Lineaarsed Impressioonimurrud Killumurrud • Röntgenil kergemini diagnoositakse 2 viimast, lineaarne murd vajab täiendavat uurimist • Murrud põhjustavad koljusisese hematoomi teket • Umbes 1/3 juhtudestlõpeb surmaga

4. Murrud koljupõhimikul • Tekkivad erinevate traumade tagajärjel (autoavariid, kukkumine jne), tihti surmaga lõppevad • Sümptomideks võivad olla: verejooks ja liikvori väljumine kõrvadest, ninast, silmakoopa hematoomid, üldised aju häire sümptomid, tugevpeavalu, teadvuse kadu. • Kõige tavalisem sümptom on “prillide sündroom” – hematoomid silma ümbruses

5. Murrud koljupõhimikul Eesmise koljukoopa murd • Eesmises koljukoopas on lamina cribrosa, kust lähevad haistmisnärvid. Otsmiku või näopiirkonna löögi korral võib tekkida murd. Traumaga võib kaasnedaka kelmete kahjustus, mille tõttu on oht, et liikvor voolab ninast välja – rhinorrhea. Lamina cribrosa murd + rhinorrhea – võib põhjustada meningiidi. Keskmise koljukoopa murd • Keskmises koljukoopas asuvad sfenoidaalsiinused. Siinuste või os sphenoidale vigastuse korral tekivad prillhematoomid. Keskmise koljukoopa vigastuse korral võib kaasneda ka keskkõrva vigastus. Kelmete vigastuse korral võib samuti liikvor joosta ninast välja või välimisest kuulmekäigust välja - otorrhea. Tagumise koljukoopa murd • Tagumise koljukoopa vigastuse korral tekivad tursed või hematoomid, võib kaasneda foramen magnum’i kompressioon ja piklikaju tegevuse lakkamine. Järgneb hingamisseiskus ja surm. Tagumise koljukoopa murru korral tekivad hematoomid 2-3 päeva pärast traumat kaelale. Diagnoos toimub röntgenülesvõttest, kui ei piisa, siis kompuutertomograafia

6. Murrudkoljupõhimikul. Trauma kukkumisest. • Kolju välimine pind. Kolju sisemine pind. Kukkumisest tingitud trauma Radiaalsed murrud koljupõhimikul Diam 6 cm. Radiaalsed murrud

7. Murrud – impressiooni murrud • Ravitakse operatiivselt, aga ei ole nii ohtlik kui lineaarne murd • Samuti põhjustab hematoomide teket ja lokaalset rõhku aju struktuurile • Sageli avatud haav puudub • Sümptomidest: pea pind on muutunud, somaatilised muutused • Impressiooni murrude vastupidised on ekspressiooni murrud

8. Osteogenees e. ossifikatsioon • On luude formeerumise protsess • Primitiivse sidekoe alusel, eristatakse 2 osteogeneesi tüüpi – mesenhümaalne ja kõhreline. • Ehk endesmaalne ossifikatsioon (otsene osteogenees) ja enkondraalne ossifikatsioon. Olulised järgmised osteogeneesi aspektid: 1. Algab esimese embrüonaalkuu jooksul esiteks mesenhüümist 2. Skeleti osteogenees toimub suunaga ülevalt alla 3. Näokolju hakkab ossifitseeruma varem kui ajukolju 4. Jäsemetes osteogenees toimib distaalses suunas • Teise kuu jooksul arenevad kõhrerakud • Luu areng algab 2. kuul ja lõpeb 25. nda eluaastaks

9. Luude formeerumise protsess • Tekkib luustumispunkt – nn. punctum ossificationis. • Ossifikatsioon ehk luustumine alati toimib perifeeria suunas. • Osteoblastide aktiivsuse tagajärjel formeerub uus luukude • Uus luukude kasvab peale juba olemasolevale luupinnale. • Koljulae luud, näokolju luud, rangluu – desmogeensed luud, ei läbi kõhrelist staadiumi. Alluvad endesmaalse ossifikatsiooni staadiumile. • Koljupõhimiku, kere, jäsemete luud – kondrogeensed luud, luukude moodustub perikondraalselt, enkondraalselt. Läbivad enkondraalset ossifikatsiooni staadiumi

10. Tänan tähelepanu eest!