1 / 11

Sotsiaalsete probleemidega laps koolis

Miks on probleem?. Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole petajat ette valmistatud- ei ole pedagoogiline probleem.Seda, mis toimub kodus, on koolil raske mjutada, kuid kodune olukord mjutab lapse kitumist ka koolis.Me ei saa krvaldada phjust, me peame toime tulema tagajrgedega

hayes
Télécharger la présentation

Sotsiaalsete probleemidega laps koolis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Sotsiaalsete probleemidega laps koolis Kohtla-Jrve Jrve Gmnaasiumi pshholoog Ene Jemgi Inimesepetus ja pshholoogia > Inimese areng ja kasvamine > Sotsiaalne kitumine Sihtgrupp: petajad Koolitaja: Tarmo Khr

    2. Miks on probleem? Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole petajat ette valmistatud- ei ole pedagoogiline probleem. Seda, mis toimub kodus, on koolil raske mjutada, kuid kodune olukord mjutab lapse kitumist ka koolis. Me ei saa krvaldada phjust, me peame toime tulema tagajrgedega.

    3. Sotsiaalsete probleemidega laps:mida see thendab? Laps, kelle vanematel pole oma lapse jaoks aega, vimalusi: ttud, alkohoolikud, tga lekoormatud. Laps, kellel ei ole tielikku perekonda: lahutatud, ksikema, kasuvanemad. Alavrsuskompleks, hirmud,agressiivsus; Puudumine, sagedased terviseprobleemid; Stunne, rollikitumise hired,hirituse tunne; Hulkumine, valetamine,varastamine

    4. Kuidas eristada sotsiaalne probleem pedagoogilisest? kski laps ei snni halvana - ta muutub halvaks asjaolude mjul; Laps ei saa ise aru, mis temaga toimub-petaja lesanne on see kindlaks teha; Phikoolis ei ole peamine lesanne aine petamine vaid isiksuse kui terviku arendamine.

    5. Eristuslik klg: Sotsiaalne: ?asjaolud ?olukorrad ?suhtumised ?vrtused ?knepruuk ?kitumine Pedagoogiline: ?asjaolude arvestamine ?olukordade hindamine ?suhtumiste muutmine ?vrtuste kujundamine ?knepruugi arendamine ?kitumise muutmine, ennetamine, suunamine

    6. Asjaolude arvestamine: T tuleb organiseerida asjaolusid arvestades: N:laps tuleb kooli musta ja haisvana, tal puuduvad ppevahendid jne. Laps kitub kummaliselt, mitte talle omaselt - uurige, mis on juhtunud enne kui hakkate karistama.

    7. Olukordade hindamine: Phimte - laps ei pea jma olukorra ohvriks! Mida on vimalik muuta, mida mitte? Kui ei ole vimalik muuta, siis kas on vimalik leppida sellega? Keda kaasata endale ja lapsele appi? rge vtke kike enda peale!

    8. Suhtumiste muutmine: Suhe on alati vastastikune; Alusta enda suhtumise muutmisest; Kujunda teiste laste suhtumist; Tekita olukordi, kus laps tunnetab teiste poolehoidu.

    9. Vrtuste kujundamine: Ei saa muuta hiskonna vtusi! Saame muuta seda, mida me enda mber vrtustame! Teie vrtused ei pea saama laste vrtusteks! Vrtusta ka lapse vrt vrtus!

    10. Knepruugi arendamine: Laps kasutab sna ja ei tea, mida see thendab. Juurdunud knepruuk - sest ta kuuleb seda pevast-peva. Murdeea iserasus - kompensatoorne tegevus. Emotsioonide verbaalne kontrollimatus.

    11. Kitumise ennetamine, suunamine,muutmine: Kitumine on tegelikult harjunud reaktsioon millelegi - oluline on phjus! Karistamine on vheefektiivne - kiida, tunnusta seda, mis lapses on hea! Loo vimalusi alternatiivseks kitumiseks. Ole kannatlik, suhtu huumoriga!

    12. Kokkuvtteks:

More Related