1 / 34

Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring Märts 2008

Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring Märts 2008. Gerda Sapelson TNS Emori projektijuht. Saateks.

jethro
Télécharger la présentation

Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring Märts 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring Märts 2008 Gerda Sapelson TNS Emori projektijuht

  2. Saateks • Uuringu üldiseks eesmärgiks oli teada saada Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Töökohapõhise õppevormi rakendamine kutseharidussüsteemis” rakenduse mõju projektis osalenud kutseõppeasutustele ja ettevõtetele. • Uuringu tulemused katavad järgmisi teemasid: • Projekti mõju projekti osapoolte hinnangul • Hinnangud projekti rakendamisele • Hinnangud koostööle • Edasised rakendamisplaanid • Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena ettevõtete seas ning süvaintervjuudena projektis osalenud kutseõppeasutuste direktoritega. • Uuringu raames küsitleti kokku 101 ettevõtte juhtkonda kuuluvat inimest või personalijuhti . Süvaintervjuud viidi läbi kõikide projektis osalenud 16 kutseõppeasutuse direktoriga või nende poolt suunatud inimestega.

  3. Uuringus osalenud ettevõtete kirjeldus% kõikidest vastajatest, n=101

  4. Enim praktikakohti pakuti puidutöötlemise ja ehituse erialadel% kõikidest vastajatest, n=101

  5. Õpipoisi koolituse puhul on tegemist individuaalõppega: ühes ettevõttes lõpetas ligi pooltel juhtudel kuni 3 õpipoissi % kõikidest vastajatest, n=101

  6. Projektis osalemise kogemus

  7. Õpipoisi projekt lahendab mitme osapoole vajadusedtänases tööturusituatsioonis • Tänane tööjõuturusituatsioon “sunnib” haridusasutusi, sh kutseõppeasutusi olema • paindlik • tihedas kontaktis tööandjatega • järjest avatum ja leidlikum õppurite leidmisel • paindlik uute õppevormide ja –viiside rakendamisel • Teisalt peab ka tööandja olema: • paindlik • tihedas kontaktis haridusasutustega • järjest avatum ja leidlikum töökäte leidmisel • senisest efektiivsem ettevõtte tegevuses ja töö korraldamisel Saime mitu uut asja: organisatsioonis toimus oluline mõtteviisi muutus, seni oldi harjutud vana õppeviisi ja -vormiga. Nüüd pidid selle kõik ümber vaatama, et on ka teisi võimalusi. Teine asi see, et oluliselt muutusid paremuse suunas meie kontaktid erinevate tööandjatega. /Paide Kutsekeskkool/

  8. Koolid hindavad projektis osalemise kogemust ja vajalikkust organisatsiooni jaoks veidi kõrgemalt kui ettevõtted

  9. Projektis osalemise kogemusega on rahuolevaimad väike-ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  10. Ka projekti vajalikkust ettevõtte jaoks hindavad enim väikeettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  11. Takistused kooli ja õpetajate tasandil • Kooli suurim väljakutse: õppevormi sulandumine üldisesse õppekorraldusse • õppetegevuse planeerimine nii projektipõhise kui põhiõppe tasandil • jooksvad tegevused: tunniplaani ümber vaatamine, logistilised probleemid jms. • Mitmed koolid seisid silmitsi ka õpetajatepoolse vastuseisuga: • sissetuleku muutumine osaliselt ebastabiilseks • uute õpetamismeetodite leidmine või olemasolevate kohandamine • suhteliselt raske ja heterogeense sihtgrupiga arvestamine • Jagatud mure on pool muret: • takistusi aitab ületada nii tihe kooli-sisene kui ka koolidevaheline kommunikatsioon ja kogemuste jagamine.

  12. Takistused õpipoiste tasandil • Õpipoiste näol suuresti tegemist probleemsete inimestega: • keerulise sotsiaalse taustaga noored, aga ka täiskasvanud, töötud, ilma põhihariduse ja õpi- ning tööharjumuseta inimesed, kelle enese mina-pilt on küllaltki madal Väljalangevuse põhjused: raske kontingent, tööandjal ütles kannatus üles, ja ütles, et tema ei saa sotsiaaltööd teha. Raske oli küll. /Tallinna Ehituskool/ • Ettevõtte poolt saadetud või leitud õpipoistega ja täiskasvanutega ei tekkinud üldjuhul probleeme. Kasutati ka nn garantiilepingut edasise töösuhte fikseerimiseks. • Oluline on ettevõtte roll: • ettevõtte peab mõistma enda vastutust antud õppevormi rakendamisel.

  13. Õpipoisi koolituse rakendussüsteemi osas vajab parendamist… • Pearaha süsteem • arvestama peab, et õpipoisi koolituse näol on tegemist individuaalõppega • Stipendiumite süsteem • paljud õpipoisid vajavad ka õppetöö ajal stabiilset sissetulekut • Ettevõtete akrediteerimine • kas kool on sõltumatu osapool ettevõtete hindamiseks? • kas alternatiiv oleks enesehindamise süsteem? • Ühtsed praktikajuhendajate koolituspõhimõtted • millised on juhendajatele esitatavad nõuded õpetamisoskuste ja juhendamismetoodikate osas?

  14. Projekti mõju

  15. Projekti mõjud kutseõppeasutustes • Olulisim muutus: • õpipoisi õppevormi rakendamine laiendamine ja muutumine õppevormi loomulikuks osaks. • Kokkuvõttes õnnestus koolidel: • laiendada pakutavaid õppevorme; • muutuda atraktiivseks koolituskohaks ka neis sihtgruppides, mis seni nende tegevushaardest välja oli jäänud (täiskasvanud, nende enda koolist väljalangenud); • muutuda üldiselt paindlikumaks, avatumaks ja arvestavamaks tööturu situatsiooniga; • suurendada koostööd nii ettevõtete kui teiste kutsekoolidega; • rakendada õpipoisi õppevormi printsiipe ka teistes valdkondades, nt tavaõppe praktikabaasi kvaliteedi tõstmine; • osadel juhtudel kinnitati uus kutsestandard ja anti välja uus kutsetunnistus; • muuta õpetajate seniseid õpetamisharjumusi, • tõsta õpetajate sallivust ja tolerantsust “teistsuguste” asjade suhtes. Oluline on õpetajate harjumine sellega, et erinevaid sihtgruppe on järjest enam. Natuke avaram maailmavaade ja vaade erinevatest õppevormidest /Tartu Kutsehariduskeskus/.

  16. Projekti mõjud ettevõtetes% kõikidest vastajatest, n=101

  17. Energeetikaga tegelevad ettevõtted on veidi enam laiendanud tootmist või tegevusvaldkonda % kõikidest vastajatest, n=101

  18. Uusi töötajaid on enam leidnud majutuse/ toitlustuse ja põllumajanduse tegelevad ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  19. Oma töötajate kvalifikatsiooni on enam tõstnud Põhja-Eesti ning saarte ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  20. Efektiivsuse tõusu märgivad saarte ja Tallinna ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  21. Töötajate motiveerimisele on enam tähelepanu pööranud ehituse ning majutuse/ toitlustuseettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  22. Koostöö suurenemist kutseõppeasutustega näevad enam 2-aastase õpipoisi kogemusega ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

  23. Projekti mõjuna mainiti enim kvalifitseeritud tööjõu suurendamist% kõigist vastajatest, n=101 Muu mõjuna mainiti • kogemuse saamist, • ettevõtte maine tõusu, • teadlikkuse kasvu ning • noorte inimeste aitamise võimalust.

  24. Õpipoisi koolituses on ettevõtete jaoks nõrgim lüli õpipoiste motiveeritus ja panus ettevõtte arengusse% kõikidest vastajatest, n=101

  25. Hinnangud koostööle

  26. Nii koolid ja ettevõtted on vastastikuse koostööga projekti erinevates etappides võrdselt rahuolevad% kõikidest vastajatest, n=101 Rahuolu koostööga ….

  27. Tõhus koostöö ettevõtetega: õpipoisi koolitusprojekti õnnestumise võti • Oluline saada kohe alguses vedama: • ühise eesmärgi mõistmine aitab vältida olulisi ebaõnnestumisi hiljem • raskeim osa uute ettevõtete motiveerimine ja valdkondade leidmine • kaasa aitab valdkondliku kutsetunnistuse nõue • oluline ka kontakt ettevõtte ja kooli juhtkonna tasandil • ettevõttele otsese “kasu” näitamine: positiivsed edulood, koolituskulude optimeerimine jms • tulemusi andis muutumine ettevõtte-põhiseks • ettevõtete akrediteerimine: kontroll ettevõtte senise tegevuse õle või ettevõtte valmisolekus veendumine? • eellepingute sõlmimine ettevõtetega? • Koostööd tõhustab • vastastikuna õpetamine: õpetajate stažeerimisvõimalus ettevõttes ning juhendaja koolitus koolis • regionaalne “lähendus” ettevõtte ja kooli vahel • Ettevõtte roll õpipoiste leidmisel määrava tähtsusega • olemasolevate töötajate saatmine koolitusele • uute töötajate värbamine ja ühtlasi erialase koolituse pakkumine

  28. Edasised rakendamisplaanid ja soovitused algajale koolile

  29. Kõik koolid ja enamik ettevõtteid on suure tõenäosusega valmis õpipoisi õppevormi kasutama ka edaspidi % kõikidest vastajatest, n=101 Mitteosalemise põhjusena mainiti distsipliiniprobleeme õpipoistega ning olemasoleva tööjõu piisavust.

  30. Valmisolekut õpipoisi õppevormi ka edaspidi rakendada mõjutab enim koostöö kutseõppeasutustega II I III IV kindlasti mitte kindlasti

  31. Iga kümnes ettevõtte kasutas võimalust ettepanekute tegemiseks õpipoisi koolituse parendamiseks% kõikidest vastajatest, n=101 • Rahuolevad ettevõtted nimetasid • programmi väga head läbimõeldust • head koostööd kutsekoolidega • koolitus oli ettevõtte töötajatele väga hea ja vajalik kogemus. • Ettepanekutena toodi välja • tõhusama teavitustöö vajadust, sh ka noorte seas • õppe- ja praktikaosa tasakaalustamist • soovitati praktika juhendajate tasu viimist vastavusse turu kehtivate tasumääradega ja • viia koolitus 2-aastaseks. • Rahuolematud ettevõtted puutusid kokku alamotiveeritud õpipoistega, kellel puudus töö tegemise harjumus. Projektis osalemist nimetati pigem heategevuseks ning selles osalemine ei täitnud ettevõtte ootusi.

  32. Kokkuvõtteks • Projektis osalemise kogemust hinnatakse enamjaolt positiivseks ja ettevõtte ning kooli jaoks vajalikuks: • koolide jaoks on õpipoisi õppevormi eeliseks eelkõige tööturu situatsiooniga kaasaskäimine ja organisatsiooni arenemist paindlikuks ja avatumaks • ettevõtted hindavad kvalifitseeritud tööjõu suurendamiste võimalust. • Projekti suurimaks mõjuks peavad • koolid õpipoisi õppevormi rakendamist, laiendamist ja muutumist õppevormi loomulikuks osaks • ettevõtted muutumist ressursside kasutamises efektiivsemaks ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamist. Samuti hakati senisest enam tähelepanu pöörama töötajate koolitamisele ja motiveerimisele. • Kõik projektis osalenud koolid ja enamik ettevõtteid plaanivad õpipoisi õppevormi ka edaspidi rakendada. • NB! Ettevõtete otsust õpipoisi koolitust ka edaspidi rakendada mõjutab enim koostöö kooliga • Suurimateks takistusteks peetakse • õpipoisi pearaha süsteemi • uut ettevõtete akrediteerimise korda ja • ühtset praktikajuhendajate koolituse sisu ja õppekava puudumist

  33. Kokkuvõtteks: mõtle enne õpipoisi koolituse algust läbi • Kes on sinu sihtgrupp: • õpipoiste tasandil: mis seda sihtgruppi iseloomustab, milliste eluviiside ja käitumisega see kontingent on silma hakanud? • ettevõtte tasandil: millises valdkonnas on koolitust enim vaja, millised on kohalike ettevõtete vajadused? • Mis on regiooni põletavaim probleem: • kes on need töötud, kellega tuleks regiooni arendamise seiskohalt esmajoones tegeleda? • kontakteeru erialaliitudega, kohalike omavalitsuste ja tööturuameti büroodega sihtgrupi leidmiseks. Tutvu Sotsiaalministeeriumi kaudu teiste analoogsete erialaprogrammide ja kohanemiskoolitustega, kus potentsiaalne õpipoiss võiks olla. • Leia projektijuhiks sobiv inimene: • millised on tema projektijuhi võimed ja kogemus õpipoisi õppevormi rakendamise alal? • Leia sihtgrupile sobivaim õppevorm: • millised on Sinu ja piirkonna teiste koolide võimalused, õppekavade ja sobivate õpetajate olemasolu?

  34. TÄNAN JA SOOVIN EDU! Lisainfo Projektijuht: Gerda Sapelson Telefon: 6268529 E-mail: gerda.sapelson@emor.ee

More Related