1 / 56

ÜPP reform

ÜPP reform. Põllumajandusministeerium. Ettekande struktuur. Miks ÜPP reform Reformikava väljatöötamise korraldus Reformikava põhielemendid Hetkeolukord. Miks ÜPP reform. Miks ÜPP reform. Tarbijate ja maksumaksjate huvid WTO uus läbirääkimisvoor EL eelarve EL laienemine

kaiya
Télécharger la présentation

ÜPP reform

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ÜPP reform Põllumajandusministeerium

  2. Ettekande struktuur • Miks ÜPP reform • Reformikava väljatöötamise korraldus • Reformikava põhielemendid • Hetkeolukord

  3. Miks ÜPP reform

  4. Miks ÜPP reform • Tarbijate ja maksumaksjate huvid • WTO uus läbirääkimisvoor • EL eelarve • EL laienemine • Konkurentsivõime

  5. Tarbijate ja maksumaksjate huvid • Probleemid toiduohutuse ja kvaliteediga on olnud viimasel aastakümnel olnud mitmel korral avalikkuse tähelepanu all • On järjest kasvanud avalikkuse surve keskkonnasõbralikkuse suunas

  6. WTO uus läbirääkimisvoor • Surve eksporditoetuste vähendamiseks • Surve tootmisega otseselt seotud toetuste vähendamiseks • Surve turgude edasiseks avamiseks

  7. EL eelarve • EL põllumajanduseelarve “külmutatud” • Pidev surve põllumajanduseelarve kasutamise arusaadavamaks põhjendamiseks

  8. Euroopa Liidu laienemine • Põllumajanduse osakaalu suhteline kasv seoses laienemisega • Surve põllumajanduseelarvele

  9. Reformikava väljatöötamise korraldus

  10. Reformikava väljatöötamise korraldus • Aluseks AGENDA 2000 raames EL komisjonile tehtud ülesanne nn AGENDA 2000 rakendamise vahearuande koostamiseks 2002 • Komisjoni vahearuanne läks aga tunduvalt kaugemale, kuna lisaks perioodile 2004-2006 (AGENDA 2000 finantsperiood), tehti rida ettepanekuid CAP reformimiseks järgmise finantsperioodi raames (2007-2013)

  11. Reformikava väljatöötamise korraldus 2 • Euroopa Komisjon sai volituse Euroopa Nõukogult töötada välja seadusandluse eelnõud CAP reformiideede rakendamiseks

  12. Reformikava väljatöötamise korraldus 3

  13. Liikmes- ja kandidaatriigidversusEuroopa Komisjon • ÜPP reformi arutelul on kandidaatriigid ja EL praegused liikmesriigid arutamas koos EK ettepanekut ÜPP reformi osas. Kandidaatriikidel on alati võimalus oma seisukohti väljendada, kuid nad ei osale hääletustel • Arvestades Eesti häälte arvu, on meie praegune võime oma arvamust väljendada praktiliselt võrdne liitumisjärgse perioodiga, st pigem mõjub meie võimalike seisukohtade argumenteeritus, kui häälte arv

  14. Reformikava väljatöötamise korraldus 4 • Eestit esindavad nõukogu töögruppides põllumajandusministeeriumi vastava osakonna spetsialistid (praegu ca 20 inimest) • Eelmisel nädalal oli näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, fütosanitaaria ja kalanduse osas kokku 31 istungit • Kokku peaksid ministeeriumi ametnikud osalema ca 1000 tööpäeva erineval komitee või töögrupi istungil

  15. Reformikava väljatöötamise korraldus 5

  16. Reformikava põhielemendid

  17. Seadusandlik baas • ÜPP reformi põhiliseks seadusandlikuks formuleeringuks on Euroopa Nõukogu määruse, millega luuakse ühised reeglid ÜPP raames makstavateks otsemakseteks ning toetusskeemideks teatavate kultuuride tootjatele, eelnõu • Lisaks täiendatakse ka 1257 (st maaeluarengu määrust) ja mõningaid CMO määrusi (teravili, piim jne)

  18. NB! NB! NB! • Alljärgnev kokkuvõte vastavast määrusest EI OLE LÕPLIK MÄÄRUSE TEKST VAID EELNÕU; MIS ON PRAEGU ARUTELUL

  19. Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur • ÜLDISED MÄÄRATLUSED • Cross Compliance – ehk nõuetele vastavus • Degressioon ja modulatsioon • Põllumajanduse nõustamissüsteem • Integreeritud Administratsiooni ja Kontrollisüsteem (IAKS)

  20. Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur • Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem • Other Aid Schemes - muud otsemaksete skeemid • ülemineku- ja rakendusreeglid

  21. Cross Compliance – ehk nõuetele vastavus • Põllumajandustootja, kes saab otsetoetusi on kohustatud järgima kohustuslikke majandamisnõudeid ning rakendama häid põllumajandustingimusi • Kui eelnimetatut ei täideta vähendatakse otsemakseid (teatud tingimustel kuni 100%) • Otsemaksete vähendamine rakendub, kui nõuetele mittevastavus avaldub • põllumajandustootmises • põllumajandusmaa kastutamises • tööjõukasutuses

  22. Degressioon • Degressioon tähendab, et kõiki põllumajandustootjale antavaid otsetoetusi vähendatakse kuni aastani 2012 alljärgnevalt: • 1% 2006 • 4% 2007 • 12% 2008 • 14% 2009 • 16% 2010 • 18% 2011 • 19% 2012

  23. Degressioon 2 • Degressiooni ei rakendata põllumajandustootjatele, kelle otsetoetuste aastane maht jääb alla 5000 € • Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht jääb vahemikku 5000 – 50 000€ rakendatakse osalist (50% määrast) degressiooni • Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht ületab 50 000 € rakendatakse täismäära

  24. Modulatsioon • Degressiooni kaudu otsemaksetest “vabanev” finantsressurss suunatakse EAGGF tagatisfondi maaelu arengu meetmete (1257/1999) finantseerimiseks järgmiselt • 1% 2006 • 2% 2007 • 3% 2008 • 4% 2009 • 5% 2010 • 6% 2011 • 6% 2012

  25. Modulatsioon • Modulatsiooni ressurss jagatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest • põllumajandusmaa • põllumajanduse tööhõive • GDP ostujõus

  26. Põllumajanduse nõuandesüsteem (PNS) • Aastaks 2006 peavad liikmesriigid kindlustama põllumajanduse nõuandesüsteemi rakendumise nõustamaks põllumajandustootjaid maa ja ettevõtte majandamisel (kas era- või riiklik nõustamissüsteem) • PNS peab katma vähemalt nn nõuetele vastavuse meetmed • Põllumajandustootjatele on PNS kasutamine vabatahtlik

  27. Põllumajanduse nõuandesüsteem 2 • Alates 1.jaanuarist 2007 peavad liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjad, kes saavad rohkem kui 15 000€ otsemakseid aastas või kelle aasta käive ületab 100 000€ peavad osalema PNS-is vähemalt kord 5 aasta jooksul • Kui PNS on erasüsteem peavad liikmesriigid nimetama institutsiooni, milline vastutab vastava(te) süsteemi(de) tunnustamise ja järelvalve eest

  28. Integreeritud Administratsiooni ja KontrolliSüsteem • Iga liikmesriigi kohustus on luua IAKS mille elementideks on • Elektrooniline andmebaas • Põllumassiivide identifitseerimissüsteem • Toetuste ja toetusõiguste registreerimissüsteem • Toetustaotlused • Integreeritud kontrollisüsteem • Kõik IAKS-I elemendid peavad olema seotud konkreetse põllumajandustootja taotlusega

  29. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem

  30. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem • Põllumajandustootja on õigustatud saama otsemakseid kui: • ta on saanud toetusõiguse (payment entitlement) vastavalt referentsperioodil 2000 – 2002 saadus otsemaksetele (ei laiene kandidaatriikidele, kelle osas praegu ettepanek referentsperioodi kohta puudub) • ta on saanud põllumajandusettevõtte pärandina põllumajandustootjalt kellele on viidatud eelmises lõikes • ta on saanud toetusõiguse riiklikust reservist või ülekandena

  31. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 2 • Võimalikud kaks toetusõiguse määramise alust • lähtudes konkreetse põllumajandustootja toetustasemest • TULEMUS: tekib iga tootja kohane hektarimakse • lähtudes konkreetse riigi-, regiooni koguotsemaksete tasemest, mis jagatakse põllumajandusmaa hektarite vahel • TULEMUS: tekib riigile-, regioonile ühetaoline nn hektarimakse

  32. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 3 • On defineeritud ka täpsed reeglid toetusõiguste üleandmiseks, rentimiseks jne jne

  33. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 4 • Ühendatud otsemaksete süsteem asendab: • põllukultuuride toetusskeemi, lina ja kanepi toetusskeemi • veise ja lambaliha toetusskeemid koos peamiste lisamaksetega • kuivsööda toetusskeemi • piima toetusskeemi • seemnete toetusskeemi

  34. MILLAL? • Praeguse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt aastast 2004, tõenäoliselt siiski hiljem (st näiteks 2007). • Selle süsteemi sisseviimine on administratiivselt aeganõudev ja samuti kulukas

  35. Other Aid Schemes - Muud otsemaksete skeemid Määruse eelnõu katab ka muudatused durum-nisu, kartulitärklise, riisi, teatud proteiinikultuuride, energiakultuuride osas

  36. Teatud liblikõieliste otsemakse • Toetusmäär 55,57€ • Maksimaalne garanteeritud pindala 1 400 000 ha

  37. Otsetoetus energiakultuuridele • Toetusmäär 45€/ha • Energiakultuurideks loetakse kultuure mida toetatakse • bioetanooli, biodiisli, biogaasi, biometanooli, biodimetüüleetri, bioõli, bioetüültertiobutüüleetri tootmiseks. Samuti elektri ja soojusenergia tootmiseks kasvatatavale biomassile • Maksimaalne garanteeritud toetatav pindala on 1 500 000 ha • Nõutav on tootja leping vastava tooraine sihipärase kasutajaga

  38. Kartulitärklis • Toetatakse kartulitärklise tootmise eesmärgil kasvatatavat kartulit 55,27€ ühe tonni kartulitärklise tootmiseks vajaliku kartulikoguse kohta • Nõutav on ümbertöötlemisleping

  39. Ülemineku ja rakendusreeglid

  40. Otsemaksete juhtimiskomitee • Luuakse otsemaksete korralduskomitee (managing committee), mille eesistuja on EK esindaja

  41. Volitused EK rakendusmäärusteks • Põllumajanduse nõustamissüsteemi rakendusmäärus • Määruse alusel makstavate toetuste rakendusmäärused (sh toetuskõlblikkuse kriteeriumid, taotluste esitamise tähtajad jne)

  42. Piim

  43. Piimakvoot • Praegune ettepanek komisjoni poolt on pikendada kvoodisüsteemi aastani 2015 • On ka ettepanek teatud perioodil tõsta kvoote kuni 1,5% aastas

  44. Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005 • piima taotlushind 1000 kg 3,7% rasvasisaldusega piimale • - 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005 4820 EEK/tonn • - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006 4550 EEK/tonn • - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007 4270 EEK/tonn • - alates juulist 2007 400 EEK/100 l

  45. Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005 • Interventsioonihind 100 kg-le lõssipulbrile • - 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005 3200 EEK • - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006 3034 EEK • - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007 2880 EEK • - alates juulist 2007 2718 EEK

  46. Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005 • Otsetoetuste rakendamine piimatootjatele kompenseerimaks hinnalangust • 2005 – 90 EEK kvoodi tonni kohta • 2006 - 180 EEK kvoodi tonni kohta • 2007 – 270 EEK kvoodi tonni kohta • Lisaks sellele riigil täiendav “ümbrik” mida on võimalik kasutada kas lihtsa lisamaksena või pindalapõhise maksena

  47. Määruse 1257/99 muutmise määruse eelnõu

  48. Määruse muudatuse eesmärk • Aidata kaasa põllumajandussektori kohanemisele uute nõuetega (standarditega) • Toetada nõuandeteenistuse kasutamist • Kompenseerida täiendavad kulud seoses nõutavast kõrgemate loomade heaolu nõuete rakendamisega • Toetada põllumajandustootjate osalemist toidukvaliteedi programmides • Toetada põllumajandustootjate poolt läbiviidavaid tegevusi tarbijate teadlikkuse tõstmise osas

  49. Uued meetmed (EAGGF garantii) • Standarditega kohanemine (Meeting Standards) • Põllumajanduskeskkond ja loomade heaolu • Toidukvaliteet (Food Quality) • Kõik need uued meetmed on finantseeritavad Maaelu Arengu Kava raames

  50. Standarditega kohanemine (Meeting Standards) • Kompenseeritakse kulusid, mis on tingitud uute EL või rahvuslike nõuete täitmisest. • Kompensatsioon nõuete kehtestamisest 5 aasta jooksul lineaarselt väheneva maksena • Kompensatsioon ei kata investeeringukulutusi • Võib katta ka põllumajandusnõustamise kulutusi, mis on tingitud kohustuslike majandamisnõuete täitmiseks ostetud nõuandest, kuid mitte rohkem kui 80% tehtud kulutustest ja mitte rohkem kui 1500€

More Related