E-teenuste arendamise strateegiad ja rollid

1. E-teenuste arendamise strateegiad ja rollid Ants SildITL Juhatuse liigeE-governance AcademyBaltic Computer Systems ants.sild@bcs.ee

2. Mobiilsus Uus telekommuni-katsiooni maailm Telekommunikatsiooni-tööstus Internet PC-LAN PC Infoühiskond Desk-top arvutid Arvutitööstus main frames Elektroonne reklaam ja meelelahutus Meediatoostus KonvergentsVahend vs eesmärk?

3. Eesti konkurentsivõime? • -Tehnoloogia? - Jah, mõnes nishis • Sisu? Võimalik • Rakendused: sisu + IKT? Jah, kindlasti! SISU+IKT IKT SISU

4. IT on vahend! “We need to move away from the rhetoric about “Internet industries”, “e-business strategies” and “new economy” and see the Internet for what it is: an enabling technology – a powerful set of tools that can be used, wisely or unwisely, in almost any industry and as part of almost any strategy” Michael E. Porter, HBR, märts 2001

5. IKT muutub kulust tuluks alles siis, kui ta võimaldab luua pikaajalise strateegilise konkurentsieelise (tootes, hinnas, kvaliteedis, kliendikesksuses vms)

6. Postulaadid: • IKT reeglina vähendab konkurentsivõimet: väga kerge kopeerida, klientide nõuded aina kasvavad, vaja järjest uusi ja suuremaid investeeringuid • IKT projekti eesmärk EI TOHI olla infosüsteem, vaid konkurentsivõime • IKT eesmärk: vähim võimalik skoop, et tagada eesmärgi saavutamine • “Ainult esimesed võidavad” – ei ole õige

7. Sisu e. e-teenuste arengunivood TITI: • Info levitamine (Transmission) - Tänane seis: palju, aga kas ka õige ja asjakohane? • Suhtlemine (Interaction) - natuke, aga kas ametnikel on vastavad oskused • Koostöö (Transaction) - väga vähe, digitaalallkiri on selle eelduseks • Teenuste integratsioon (Integration) - praktiliselt puudub

8. Ühtne keskkond kõigile teenuste tarbijatele, pakkujatele ja vahendajatele Keskvalitsus - ministeeriumid - muud asutused Elanikud Keskvalitsuse teenused Personaal- arvuti Pihu- arvuti Maavalitsus Mobiil Ettevõtted KOV teenused Teenuste kesk- kond Internetis Infopunkt Kohalik omavalitsus Info-telefon Organi- satsioonid Era- ja III-sektori teenused Post Ettevõtted Teenindaja Riigi- asutused ? Kolmas sektor

9. Ametkonnad on loonud palju sisemisi back office süsteeme, tehes selleks suuri investeeringuid • Juba tehtud investeeringuid saab avalikkuse jaoks väärtustada, kui lisada back office-le avalik front office • Front office odavaks lisamiseks on valminud mitu projekti (xTee, eKodanik) Asutus infosüsteem avalik liides Kodanikud (Allikas: Tanel Tammet) Väikesed kulud Võit avalikkuse silmis Suured senised kulud

10. E-kodanik • Eesmärgid: • Info lihtsam leidmine riigiga seotud asjades • Võrgus täidetavad avaldused ja muud dokumendid • Asjaajamise lihtsustamine • Kaks osa: • Avalik teabeportaal üldise info hankimiseks • Privaatne kodanikuportaal avalduste ja taotluste saatmiseks, isiklike päringute tegemiseks, dokumentide allkirjastamiseks (Allikas: Tanel Tammet)

11. Kuidas projektidest kasu saada • xTee: • Oma andmekogudele lisada avalik liides, panna viit oma kodulehele, tutvustada avalikkusele • Tiheda andmeinfo-vahetuse korral teise asutusega teha kahepoolne otseseos xTee kaudu (odavam, kui ise teha või failide kaudu transportida) • Teabeportaal: • Asutus saab regulaarselt uut olulist infot ise ühtsesse teabeportaali sisestada • Oma asutuse lehelt saab sobivatele teemadele viidata: pole vaja kõike oma võrgusüsteemis publitseerida (Allikas: Tanel Tammet)

12. Kuidas projektidest kasu saada • Kodanikuportaal: vormid • Võimaldada kodanikel avalduste, taotluste ja infopäringute tegemist arvuti kaudu • Oma asutuses ei ole vaja luua mingit uut infosüsteemi: tsentraalne süsteem on kõigi jaoks kasutatav • Vaja on korraldada avalduste jms vastuvõtmine portaalist: vormid, vastutav ametnik, registreerimine • Kodanikuportaal: dokumendid • Ametlike dokumentide allkirjastamine kahe- või mitmepoolselt, asutustevaheliseks ja asutusesiseseks tööks (alternatiiv: Sert.keskuse digidoc)

13. Riigi, teenuseomanike ja IKT firmade rollid • Riik (s.o. keskne koordinatsioonistruktuur): • koordinatsioon • infrastruktuur • teavitamine! • Teenuseomanikud (ministeeriumid, ametid jt sisutootjad): • kliendikeskne sisu • infrastruktuuri maksimaalne ära kasutamine • võimaluste tundmine • IKT firmad (vahendajad, tehniliste lahenduste loojad): • vahendid realiseerimiseks • info võimalustest NB! Initsiatiiv reeglina on tulnud siit!

14. Teiste maade kogemused ? Reeglina väga tsentraliseeritud projektid nii vertikaalis kui horisontaalis ? Mastaapsed investeeringud käivitusperioodil Kulud teenusekasutaja kohta väga kõrged + Baasiks tugev tehnoloogia-valdkonna know-how + Kasutajate kasutussuutlikkus (oskused + valmisolek) kriitilise tähtsusega

15. 40 miljardit krooni Reaalia –Eesti riigieelarve

16. 1% ehk 400 miljonit krooni 0,5‰ ehk 20 miljonit krooni Reaalia – Eesti IT eelarve

17. Reaalia • Riik on kasin – teha saab vaid hädavajalikku, kui sedagi? • Infopoliitika, kui teavitus- ja koolitusvahend • reaalsuses toimub ikka raha “väljalöömine”? st. vastutustunne terviku eest vs. oma idee eest võitlemine “lõpuni” • valikud on väga keerukad: Mida eelistada? Näide: Kunstimuuseum vs raamatukogude internetiseerimine?

18. Eesti mudel? • Pehme koordinatsioon • otsustamine tegijale ja kliendile maksimaalselt lähedal • tihe koostöö, ühtsed põhimõtted ja infrastruktuur riigi, era- ja kolmanda sektori jaoks • hajutatud arendustegevus nii vertikaalis kui horisontaalis • valdkonnaprojektide detsentraliseeritud rahastamine ja teostamine • ühise infrastruktuuri (ka “sisu-infrastruktuuri”) tsentraalne arendamine • koolitus ja teavitamine Ustus Aguri nimeline stipendium!