Mis, milleks, kellele, kes

1.  Eesti haridusstrateegia 2012-2020. Projekt Viive-Riina Ruus TL� emeriitprofessor 20. jaan 2012

2. Mis, milleks, kellele, kes? Milleks? HTM-l olemas erinevate haridusvaldkondade arengukavad ja dokument �Tark ja tegus rahvas�. Ent: millised on prioriteedid ja seosed �hiskonna teiste valdkondadega 2012-2020? Formaat? Maksimaalselt l�hike (7+/-2 p�him�te). Kellele? V�imudele/poliitikutele ja rahvale. Staatus: V�tta l�hte�lesande aluseks har-strat koostamisel (m��dikud, rakenduskava jms) Kuidas tehti? Suurte kontseptuaalsete raskustega. Juhtfiguurid: M. Heidmets, M. Lauristin, O. Aarna, M. Sutrop

3. Eesti probleemvaldkonnad � v�ljakutse haridusele 1) demograafilised: v�ike rahvaarv, elanikkonna vananemine, paiknemise eba�htlus, paljurahvuselisus 2) EL kontekstis suhteline vaesus, rikkuse kultus 3) �leilmastumine, globaalsed ja EL standardid, eesti ja rahvusv�hemuste kultuur tagaplaanil 4) perekonnat��bi muutus 5) sotsiaalne kihistumine (sooline, varanduslik, hariduslik, regionaalne, rahvuslik) 6) uus suhtluskeskkond ja -viis(sotsiaalmeedia, multimediaalsus, keele k�simused 7) hariduse passiivsus, n�rk seos �hiskonnaga

4. Kuidas m�istame haridust? Haridus loob seose 1) kultuuri (keel, teadus-, kunsti-, suhtlemis-, tuleviku kavandamise, keha, tehnoloogiline kultuur, k�itumiskultuur ja praktikad) 2) �hiskonna (majandus, sh t��turg, politiitilise ja vaimuelu ning neid esindavate institutsioonide) 3) indiviidi (erinevad kalduvused ja anded, p�ritolu ja perekond) vahel

5. Haridusstrateegia objektid 1) P�hiprotsessid: �ppimine ja �petamine 2) P�hitegijad: �petaja (kui professionaal �ppimise k�simustes) ja �ppija (resp �pilane) 3) Struktuurid (�ppeasutused, nende paiknemine, �ppekavad, �pikud ja �ppematerjalid) 4) Valitsemine (otsustamine, juhtimine, monitooring ja j�relevalve, hindamine ja kvaliteedikindlustamine, koordineerimine, reguleerimine, korraldamine, finantseerimine) TASANDID: mikro-, meso- (kool, KOV), makro- (riik &�hiskond), mega- (EL, globaal-) tasand.

6. HS 2012-2020 sisu struktuur: v��rtused on l�bivad, 3. m��de-valitsemine

7. Isiksuse �navigeerimine� hariduss�steems: erinevad �pistiilid ja -strateegiad Big Five personality traits: ca 50% kultiveeritav. 1) avatus kogemusele: uudishimu, seiklusjanu, ebatavalised ideed, emotsionaalsus, kunstilembus 2) ektravertsus: energilisus, seltsivus, positiivsus 3) meelekindlus/sihikindlus: enesedistsipliin, organiseeritus, orienteeritus saavutustele, ettekavandatud tegevused 4) sotsiaalsus: s�bralikkus, osav�tlikkus, koost��valmidus 5) neurootilisus: haavatavus, n�rvilisus, �revus

8. M�rgid kultuurimuutustest A. kaasaegne lastefolkloor: kuidas copy`d, n�nda paste�id, julge hundi rind on haavleid t�is; t�nasida toimetusi �ra viska homse varna, sest homme v�ivad hambad juba varnas olla; kanda j�uab, aga lugeda ei j�ua (kohustuslik kirjandus) B. muutused kunstides: postmateriaalsus, objekti kadumine, r�huasetus protsessil (n performance), vaataja kui kaasautor, �hisautorsus, interaktiivsus, multimediaalsus (s�na- visuaal-heli), postmodernism ja uussiirus C. globaalne kommunikatsiooniv�li ja digikultuur (lokaalne vs globaalne, virtuaalne vs reaalne, sotsiaalmeedia, suhtlusv�rgustikud)

9. �leilmastumine kui kultuurimuutus vabaturg, k�ik on kaup, �petaja kui klienditeenindaja polariseerunud maailm; rikkad ja vaesed USA kui uus impeerium ja amerikaniseerumine Mcdonaldiseerumine ja standardiseerimine h�bridiseerumine (n kolonistid ja koloniseeritud kujundavad �ksteist vastastikku) uus maailmakord: suured korporatsioonid, rahvusvahelised organ-d jt m�jurid (dilemma: kas v��rtustel v�i poliitilisel realismil p�hinev maailmakord (vrd dalai laama k�lask�ik) eksterritoriaalse kosmopoliitilise inimkoosluse teke

10. Kultuuriplahvatus (J. Lotman) 1. kommunikatsiooniviisi muutused t�hendavad muutusi m�ttelaadis (Goody, 2005) 2. Tsitaadid J. Lotmanilt (1989) �Oleme tunnistajaks �he pika ajalooperioodi l�pulej�udmisele..., ... edasine ajalooprotsess v�tab massiauditooriumi p�rast peetava v�itluse ilme�, ... �sotsiaalne peataolek�, esemete k�rgenenud s�mboolsus: toredusem��t vs loodusl�hedus 3. t�henduste tagurpidi keeramine (Breiviki juhtum kui kangelasm��di ebardlik �mberp��ramine), patoloogia normaliseerimine (Vikerkaar 2011, sept.) 4. p�lvkondade l�he: p�rasts�jaaegsete p�lvkondade leplikkus ja kohusetruudus, noorim p�lvkond - hedonistlik, ennast eksponeeriv (superstaar kui kangelane), koost��aldis, sageli �lehooldatud 5. segaduste ajal �lit�htis: kaaluda strateegilisi alternatiive (Lotman, 1989)

11. HS vastus: eesti kultuuriruum ja digikultuur Infokirjaoskus Virtuaal�ppekeskkonnad Interdistsiplinaarsed innovatsioonikeskused Elektrooniline pedagoogikavaramu �hus Identiteetide problemaatika: kuidas olla eestlane, eestivenelane, eurooplane, EV ja maailmakodanik Territoriaalsus vs eksterritoriaalsus: kohatunne vs juurtetus

12. �hiskonna/majanduse v�ljakutsed haridusele Olukord: Eesti v�ga k�rge inimareng (Eesti inimarengu aruanne 2010/2011): majanduse uus arengufaas: innovatsiooni- ja teadmusp�hisus, muutuv t��turg (Terk ja Reid, IA, 2011) uued julgeolekuprobleemid: k�berr�nnakute p�siv v�imalikkus, latentne terrorioht, v�imalik massiline sisser�nne V�ljakutsed Eestist on saanud ajaloo subjekt: enam lihtsalt ei saa j�rgida eesk�ijaid v�i t�ita mehhaaniliselt EL n�udeid, vaja ise alternatiive kaaluda, lahendusi v�lja pakkuda, omada mitmikidentiteeti Kohastumiseks vajalik loovus, paindlikkus, kiire reaktsioon, �ppimis- ja koost��v�ime,

13. HS vastused T��turu tulevikuvajaduste anal��s, seire T��andjad, vision��rid �ppekava arendusse Praktika t��kohal paremaks Sotsiaalsed oskused, muutuste juhtimine Liidriv�imekus M��ramatuse talumine

14. Osalus: olukord Alusharidus: ca 90 % Keskharidus: 82,2%, sh kutseharidus 26-30% Alaharitud ehk vara koolist lahkujad: 18-24, kes ei �pi ega pole omandanud (kutse)keskharidust 12%-14% �pingute katkestajad kutsehariduses: 18, 22% K�rgharidusega 2000-2008 (vanuser�hm 30-34): 30-34% (aga Soome: 40-45%) Elukestvas �ppes osalemine 2008 neljan�dalasel perioodil - 10% (Soome �le 20%, Rootsi �le 30%) )

15. HS vastused Haridusprobleemide varane m�rkamine N�ustamine ja karj��riteenused Individualiseeritud �pe Tasuta k�rgharidus Vajadusp�hised �ppetoetused K�rgharidusmaastiku korrastamine

16. �petaja: p�hikooli �petaja TALIS 2009 madalapalgaline staa�ikas (70% MLT �petajaid l�petanud k�rgkooli enne 1991!) k�rgelt haritud feminiinne kohusetruu, suudab hoida tunnikorda jahedad suhted �pilastega, moodsad ped uskumused traditsioonilised �petamispraktikad v�hene eneset�husus �pihimuline rahulolematu: v�ike palk, v�he tunnustust, heitlik hariduspoliitika jm

17. HS vastused �petajale rohkem ruumi eksperimenteerimiseks �petamine pluss uurimine pluss looming Tunnustamine Palk suurem, siduda lahti tunnikoormusest Vaba poolaasta iga 5 aasta j�rel, seotud pedagoogilise loominguga �petajakutse avatud elukutseks �petajakoolitus �likool peab v��rtustama ka �petamist, mitte ainult teadust��d

18. �pitulemused ja �ppimine PISA 2009 intensiivne internetilugemine v�hene vabatahtsi lugemine ja lugemism�nu sidustamata ja asjalike tekstide eelislugemine v�hene ilukirjanduse lugemine tippsooritajate v�ike osakaal Kooli l�vel lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskused v�ga head, 3. kl l�puks ei ole m�tlemis- ja probleemide lahendamise oskused matemaatikas tipptasemel, tekstidest arusaamise suutlikkus kehvem kui Soome samaealistel (E. Kikas, 2011).

19. HS vastus (1): isiksus on k�ige alus Kohanemine �ppijate isikup�rale, erinevate andekuset��pide, �pistiilide ja -strateegiate. Perekondliku tagap�hja jne arvessev�tmine Adaptiivsete kompetentside (n kriitiline m�tlemine, pingetaluvus, koost��- ja eestvedamisoskus jpt) kujundamine ja kultiveerimine. Kasvatus ja V��RTUSED! N�ustamine, toetamine, koolikultuur Koolijuht ja klassijuhataja �petaja tugis�steem

20. HS vastus: uued �ppimismudelid (1) E. Wengeri (2009) sotsiaalse �ppimise teooria: �ppimine on �HEKORRAGA: koostegemine/praktika (jagatud ressursid, sh ajalooline kogemus, (tegevus)normid, standardid) kuuluvus/kogukond (osalus kogukonna ettev�tmistes) kogemus/t�hendus ( individuaalset ja kollektiivset elu tajutakse t�henduslikuna) kujunemine/identiteet (personaalsed lood oma kujunemisest kogukonnas) Probleem: kuidas avardada kogukonna PIIRE

21. Uued �ppimismudelid 2 Y. Engestr�mi ekspansiivse, PIIRE �letava �ppimise mudel: 1) olemasoleva praktika k�sim�rgistamine 2) �piiriobjekti�konstrueerimine/soovitava tuleviku modelleerimine (eeldab jagatud arusaama v��rtustest!) 3) soovitava tulevikumudeli kirjeldus ja anal��s, 4) mudeli testimine (protot��bi katsetamine), 5) mudeli rakendamine 6) mudeli hindamine. Kui uuenduse kirjeldus talletada, seda levitada ja v�imaldada selle edasiarendamist, v�ib tulemuseks olla kultuurimuutus � teadmiste, v��rtuste, normide, suhtluse jne ja subjekti (�petaja, �pilane, lapsevanem) ARENG = v�ljumine senistest piiridest

22. Uued pedagoogikad: standardid ja loovus Kirjaoskus (lugemine, matemaatika, info, k�itumine) kui standarditega m��ratletud p�hi (NB: mis muutub!). Struktureeritud �petus v�ib tulla kasuks. Loovus ja �ppimine individuaalse ja kollektiivse kogemuse ja tegevuse l�bi. N: a) probleemip�hine, uurimuslik �pe b) projektip�hine �pe, sh �ppe disainimine c) teenindus�pe (service learning) d) kohap�hine �pe (place-based learning)

23. Uus paradigma �ppimise k�sitamisel �ppimisteadused (learning sciences): kognitiiv-, info-, kompuuter-, neuroteadused, sotsioloogia, disainiuuringud/�ppimise disainimine jt + ped ps�hh ja kasvatus/haridusteadused Konverents �The Future of Learning� 2012 Muutus teadusliku uurimise k�situses: a) fundamentaalteadused, b) uuringud t�endusp�histe poliitiliste otsuste vastuv�tmiseks; c) innovatsioonidele orienteeritud disaini -uuringud (design research), kvaliteedikriteerimuks viljakus (fruitfulness)

24. Valitsemine:olukord ja HS vastus P�hiprobleem: valitsemises puudub terviklikkus, standardid ja seadused pole omavahel koosk�las, koost�� ja dialoogi puudulikkus. HS: 1) uuendada haridusseadustik, loobuda koolip�hisusest, 2) alusharidus igale lapsele, kodul�hedased p�hioolid v kool-lasteaiad, 3) uus finantseerimismudel, ka �ppijatel vastutus, 4) korrigeerida riigieksamite ja v�lishindamise s�steemi, 5) pilootkoolide v�rgustik, 6) haridusotsused uuringute ja t�endusp�histeks, 7) tagada olemasolevate seaduste t�itmine.