Muukeelsete tudengite toimetulek eestikeelses õppes: tudengite ja aineõppejõudude hinnangud

1. Muukeelsete tudengite toimetulek eestikeelses õppes: tudengite ja aineõppejõudude hinnangud Helena MetslangTallinna Ülikool, Tartu Ülikool Erialase võõrkeele õpetamine ja õppimine: uudseidlähenemisviise IV 22. jaanuar 2013, Kohtla-Järve

2. Teemad • Uuringu eesmärgid • Taustast • Muukeelsete tudengite olukord ja vajadused • Keeleline tugi • Motivatsioonist • Kokkuvõtted ja soovitused • Erialakeele kogumik (www.cs.tlu.ee/erialakeel)

3. Projekt „Erialakeeleõppe arendamisvajaduse uuring“ Mai 2011 – aprill 2012 Eesmärk • aidata seostada kursuste sisu üliõpilaste vajadustega • toetada paremini muukeelsete üliõpilaste toimetulekut eestikeelses hariduskeskkonnas.

4. Uuring “Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“

5. Töörühm • Helena Metslang • Anastassia Šmõreitšik • Ingrid Krall (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut)

6. Uuringuküsimused • EEE tudengite raskuste määr • Millised raskused? • Kellel ja kus? • Milline on tudengite ja õppejõudude K2 õppe motivatsioon? • Keeletugi

7. Taust Eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumilõpetajad (HTM, analüüsiosakond aprill 2012)

9. Meetod TLÜs Piloteerimine (laiendatud küsimustikud) Fookusgrupiintervjuud • 2 õppejõududega • 2 üliõpilastega Eri ülikoolid Küsitlused • aineõppejõududele (191 vastajat) • üliõpilastele (887 vastajat)

10. Osalenud ülikoolid (vastajate %)

11. Uuringus osalenud tudengite ja õppejõudude jaotus erialati, %

12. Küsimustikule vastanud muukeelsete tudengite õppeaasta ja õppeaste, %.

13. Muukeelsete tudengite olulisi keelevajadusi

14. Loengud, seminarid, praktikumid, uurimistööd loengute kuulamine funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles oma arvamuse avaldamine uurimistöö kirjutamine seminaridiskussioonis sõnasaamise vilumus korrektne kirjalik väljendusoskus

15. Tulemused

16. 1. Kui suurel osal teie EEE tudengitest tuleb ette probleeme ainesisust arusaamisega, nõuete täitmisega?Aineõppejõudude vastused (n=191)

17. 1. Mil määral on EEE tudengitel raskusi eesti keeles õppides?Tudengite vastused, %

18. Üliõpilaste hinnang oma toimetulekule. Vastused väga hea, hea, rahuldav (%).

19. 2. Kellel ja kus raskused avalduvad?Aineõppejõud (n=191), %:

20. 2. Kellel ja kus raskused avalduvad?Aineõppejõud (n=191), %:

21. 2. Kellel ja kus raskused avalduvad?Aineõppejõud (n=191), %:

22. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Aineõppejõud (n=191): • Pole probleemi, pole vaja toetada • Räägin nendega vene/inglise keeles • Annan kirjanduse vene keeles • Kõik materjalid on elektrooniliselt kättesaadavad • Individuaalsed konsultatsioonid • Eestikeelsed tudengid vaatavad nende kirjalikud tööd üle • Ei arvesta grammatikavigu kirjalikes töödes, eestikeelsetel mõjutab see hinnet • Välja on töötatud väga konkreetsed õpiväljundid • Probleemi ignoreerimine • Enam tugimeetmeid venekeelsete gruppide õpetamisel.

23. 3. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Aineõppejõud (n=191): Põhilähenemised: • Tõlkimine. • Tänapäevased aktiivsemad õpetusvõtted (kasu ka emakeeles õppijatele). • Tudengite (erialase) keeleoskuse arendamine vs. lihtsalt abistamine ainekursuse nõuete täitmisel.

24. Õppejõudude kommentaarid pakutava keeletoe kohta (= tudengite raskused eesti keele kasutamisel erialakursustel)

25. Keeletoe pakkumise negatiivseid aspekte • Töömahukus • Mõjutab loengu kulgu emakeelsete tudengite jaoks • Ei arenda muukeelsete tudengite keeleoskust (nt tõlkimine)

26. 3. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Tudengid (n=320): Kas teil on võimalik märgata tänu ülikooli eesti keele kursustele oma arengut nendes valdkondades? Pakutud kursused on suures osas vastanud tudengite vajadustele.

27. 3. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Tudengid (n=320): Kõige enam on kursused aidanud arendada: • grammatikatundmist* • 3 kirjalikku suhtluse oskust • hea kirjalik väljendusoskus • lühikeste tekstide kirjutamise oskus* • tekstide lugemise ja kasutamise oskus • oma arvamuse avaldamist

28. 3. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Tudengid (n=320): Kõige vähem on keelekursused aidanud arendada: • erialase eesti keele tundmist • 2 suulise suhtluse oskust • diskussioonides osalemise oskus • ettekannete tegemine • 1 kirjaliku suhtluse oskus • uurimistöö kirjutamine • toimetulekut praktikal

29. Kas ja kuidas peaks EEE tudengite keeletuge arendama?Tudengid (soovid keelekursustele): • Üks osa tudengeid eelistab suuliste ning teine kirjalike oskuste arendamist. • Tahaksin rohkem suhelda kaastudengitega, osaleda diskussioonides ja loengutes, aga kõike seda segab keelebarjäär.

31. 3. Õppejõudude ja tudengite motivatsioonist seoses teisekeelse õppega

32. Aineõppejõud tudengite kohta: Motivatsioon on: • väga tähtis toimetuleku mõjur. • üliõpilastel äärmiselt erinev. Õpimotivatsiooni mõjurid: • tudengi karjääriplaanid • inglise keele tähtsuse kasv kõrghariduses • enesekindluse puudumine eesti keele kasutamisel • hirm vigade ees • eestikeelsest ainest mittearusaamine • (osaliselt) venekeelsel õppekaval õppimine.

33. Vähemabistavad toimimisviisid • passiivsus kursusel osalemisel • tööde esitamine vene või inglise keeles • õppetöölt puudumine • eesti keele kasutamise vältimine • keeleaspektist lähtuvalt oma kursusevalikute kitsendamine • tähtaegade ületamine • mittearusaamise varjamine • möönduste nõudmine ja õigustav suhtumine

34. Erialaainetes toimetulekuks vajavad tudengid spetsiifilisemat keeleoskust, kui keelekursustel saab pakkuda.

35. 4. Kas ja kuidas peaks EEE tudengite keeletuge arendama? • Kas aineõppejõud peaksid spetsiaalselt kasutama võtteid, mis toetaks toimetulekut?

36. 4. Kas ja kuidas peaks EEE tudengite keeletuge arendama?Aineõppejõud (erialakursuste kohta, n=191): Mured õppejõu ajapiirangute üle, hariduskvaliteedi ning tudengi enda vastutuse üle.

37. Kokkuvõtteid uuringust • EEE tudengite toimetulek eestikeelses õppes on pigem hea. • Olukordon siiski heterogeenne ja kasvuruumi veel palju. • Suur osa õppejõude suhtuvadkeeleprobleemiga EEE tudengite abistamissetoetavalt ja püüabki seda aktiivselt teha.

38. Uuringu ettepanekud • Täiendada õppejõudude teadmisi spetsiaalselt väljatöötatud meetodite osas teises keeles õpetamiseks (LAK). • Õppejõudude laiem teadlikkus neist võtetest tõstaks ka nende suutlikkust pakkuda paremal tasemel haridust ingliskeelsetel õppekavadel õppivatele tudengitele (kellest enamik ei ole inglise emakeelega).

39. Ettepanekud • Pöörata tähelepanu aineõppejõudude muredele ja eelarvamustele seoses LAKi kasutamisega. • Kohandada metoodika Eesti kõrghariduse oludega. • Administratiivsed meetmed? • Õppija autonoomiaarendamise metoodika ja õppevahendid • Muukeelsed tudengid kui sidusühm

40. Materjalid

42. www.cs.tlu.ee/erialakeel

45. Keeleõppejõududele

47. näited

50. Loengusalvestised keeleõppejõududele • Salasõna: keele7kogu