1. Leonguslaidid 2

2. Rahvastiku kasv • Maailma rahvastiku iseloomustab dünaamilisus (muutlikus) • Ajalooliselt on rahvaarv olnud suhteliselt stabiilne. Kõikumised seotud peamiselt haiguste ja sõdadega. • Alates 16. Saj tööstuslikust revolutsioonist alanud suurem kasv • Tänapäeval kasvab rahvastik üha kiirenevas tempos

3. Rahvastiku kasv • Tänasel päeval elab Maal üle kuue Miljardi inimese. • Aastaks 2025 prognoositakse rahvaarvuks ligikaudu 8,3 miljardit • Rahvastik kasvab peamiselt arengumaades, kus valitseb traditsiooniline perekonnamudel. (Lapsed pere rikkus ning tulevased vanemate toitjad) • Sellised riigid: India (rahvastik üle ühe miljardi), Indoneesia, Pakistan, Aafrika maad

4. Rahvastiku kasv • Erandlik Hiina, kus viimasel kümnekonnal aastal saavutatud erinevate regulatsioonidega iibe tasakaal • Hiina: teine riik Maal, kus elab üle ühe miljardi inimese • Seega - rahvaarv kasvab maades, kus valitseb traditsiooniline peremudel ning majanduslik olukord halb

7. Rahvastiku kasv • Erandlikud arenenud riigid (Euroopa, USA, Austraalia jne) • Nendes riikides iive negatiivne või neutraalne • Selliseid riike iseloomustab rahvastiku vananemine • Rahvastiku vananemine – suureneb vanemate inimeste osakaal kogu rahvastikus • Seda põhjustab inimeste üha kõrgem eluiga ning madal sündivus

8. Rahvastiku kasv Eestis • Eestis rahvaarv pidevas vähenemises. • Iive 10 aastat negatiivne. Tänapäeval neutraliseerumas. Sünnid surmad tasakaalus. • Tulevikus rahvastiku vananemine • Seoses rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid (tööealiste inimeste osakaal võrreldes pensioniealistega tasakaalsut väljas, maksud suurenevad, et vananevat ühiskonda üleval pidada)

9. Rahvastiku Struktuur

10. Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid • Rohkem rahvast = vajatake rohkem loodusressursse (vesi, metsad, maavarad jne) • Rohkem ressursse = ressursside nappus • Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks • Võitlus = rohkem sõdu • Rohkem sõdu = rahvastiku arvu stabiliseerumine

11. Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonnaprobleemid • Suureneb surve loodusressursside tarbimiseks (vesi, maavarad, mets jne) • Suurenevad keskkonda eralduvate kahjulike ainete koguse • Vee, õhu, pinnase jne reostused • Tsivilisatsioonihaiguste levik • Jne

12. Rahvastiku arvu mõjutavad tegurid • Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) • Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne) • Migratsioon • Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning seksuaalne haritus • Haigused • Sõjad • Muud tegurid

13. Erinevad majandussüsteemid • Korilus • Kalandus ja jahipidamine • Agraarühiskond • Industriaalne ühiskond • Postindustriaalne ühiskond • Infoühiskond

14. Korilus • Inimesed elasid kogukondades • Peamiselt elatuti marjadest, ussidest jne • Tagavara ei tekkinud. Leitu tarbiti koheselt • Puudusid korralikud tööriistad. Toiduotsimiseks kasutati lihtsaid puuroikaid • Keskkonnamõjud praktiliselt puuduvad

15. Jahindus ja kalandus • Tekkisid esimesed töövahendid (kivikirves, luudest odad ja ahingud) • Saagi säilitamine (viis agraarühiskonna tekkeni) • Esimesed mõistuslikud tegutsemised (ajujaht) • Hakkasid tekkima klassivahed (ülem – alam suhe)

16. Agraarühiskond • Kuna jahil käies alati ei tapetud loomi, vaid toodi koju ja hoiti neid elusana, siis avastati nende kasulik toime(piim, sõnnik, lihtsam looma tappa) • See tõi kaasa esmase põllumajanduse. • Esimesed koduloomad • Hakati tegelema maaharimisega • Alepõllumajanduse levik (varaagraarühiksonnas peamiselt aga ka hiljem)

17. Agraarühiskond • Peamisteks tegevusaladeks põllumajandus • Loomakasvatus • Keskkonnakahjud • Metsade põletamine alepõllunduseks • Endiselt loomade jahtimine (mõne liigi üleekspluateerimine) • Hiljem algab maavarade kaevandamine

18. Industriaalühiskond • Tööstusühiskond, mille peamiseks tegevuseks tööstuslike toodete tootmine • Areng kiire. Algul lihtsad käsitöölised, hiljem tsunftid, manufaktuurid, vabrikud, suured tööstused • Kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineks metallimaagid.

19. Industriaalühiskonna mõjud keskkonnale • Maavarade kaevandamine • Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega • Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine • Veereostus • Palju reostatud maa-alasi seoses tööstuste rajamisega • jne

20. Postindustriaalne ühiskond • Tööstusele lisanduvad teised alad • Peamiselt tööstusest eraldatud • Olulisemaks muutub hariduse osakaal • Info omamine muutub üha tähtsamaks • Uute tehnoloogiate levik. Peamiselt elektroonikatööstus • Oluline osa inimeste meelalahutusel

21. Postindustriaalühiskonna mõjud keskkonnale • Jätkub maavarade liigne ammutamine ning kasutamine (eriti oluliseks muutuvad nafta ja selle saadused) • Endiselt suureneb jäätmeteke • Võetakse kasutusele üha uusi kemikaale, mille omadused pole teada ning nende tekitatud kahjud keskkonnale • Reostatud õhk, vesi, pinnas jne

22. Infoühiskond • Suurem osa inimestest on rakendatud teenindussfääris • Traditsioonilise tööstuse hääbumine ning uute esilekerkimine. (deindustrialiseerumine) • Üha olulisemaks saab vaimne kapital • Tehismaailma tekkimine ning selle osatähtsuse suurenemine inimeste elus (arvutid, internet jne)

23. Infoühiskonna mõjud keskkonnale • Suurenevad inimeste nõudmised, mis omakorda nõuvad suuremaid ohvreid keskkonnalt • Suureneb veetarbimine, autode heitgaasidest tulenevad saasteained, jäätmehulga suurenemine (kõik eraldi pakenditesse) • Samuti jätkub tööstusest tulenev reostus

24. Teine majandussüsteemide liigitus • Naturaalmajandus • Liberaalne majandussüsteem • Kommunistlik majandussüsteem • Sotsiaalne majandussüsteem • Tavaliselt puudub puhas süsteem, võetud üle teatavaid komponente teistelt

25. Ülesanne 1 • Kirjeldada ühte majandussüsteemi ja võrrelda teistega (sotsiaalne, liberaalne jne) • Millised on selle süsteemi plussid ja millised miinused? • Nende suhtumine keskkonda • Näited, millised riigid on rakendanud?

26. Looduslike ressursside tarbimine • Inimkond kasutab looduslikke ressursse iga päev • Looduslikke ressursse jaotatakse taastuvateks ja mittetaastuvateks • Taastuvad – taimed ja loomad (teatava piirini), päike, tuul • Mittetaastuvad – fossiilsed kütused, maavarad (ei taastu 10 000 aasta jooksul)

27. Loodusressursside tarbimine ja majanduskasv • Loodusressursid on majanduskasvu aluseks • Teoreetiliselt, mida rohkem riigil ressursse seda suurem majanduskasv (Norra, USA) • Venemaa - näide sellest, et ainult ressurssidest ei piisa • Majanduskasv seotud ka inimeste haridustasemega, elueaga jne

28. Loodusressursside tarbimine ja majanduskasvu piirid • Igal ressursil on kuskil piir • Kaevandades täna liigselt röövime homselt • Teatavast hetkest ressursside kasutuse haripunkt, kust pole võimalik tarbimist suurendada ning seetõttu ka majandusel samas tempos areneda • Mida kõrgemalt arenenud majandus seda raskem saavutada majanduskasvu (joonis tunnis!) • Seega – Kuna loodusressursse napib, siis on majandusarengu jätkimiseks vaja leida alternatiivseid lahendusi.

29. Energiakasutus • Energiat vajavad nii elusolendid kui ka elutaolendid • Looduslikult kõige olululisem energiaga seotud mõiste – fotosüntees (energeetiline muuundamis protsess taimsetes organismides) • Taimede poolt sünteesitud energiat kasutab inimene oma igapäevaseks eluks • Lisaks kasutab inimene energiat sooja, elektri jne saamiseks. • Suur osa tarbitavast energiast saadakse fossilsetest kütustest

30. Termodünaamika seadused • energia ei teki ega kao kuid võib muunduda ühest vormist teise • igas protsessis osa energiat hajub, st energia muundamise kasutegur on alati <1 • absoluutse nullpunkti juures on entroopia muutus null - kõik protsessid suurendavad entroopiat (segadust)

31. Ökosüsteemide energeetika

32. Energiaallikad • Energiaallikaid võimalik jagada mitmel moel • Esmased energiaallikad • Teisesed energiaallikad • Taastuvad energiallikad • Taastumatud energiallikad