1 / 14

Harju maakonna arendusdokumentide analüüs: mis tehtud, kuidas edasi?

Harju maakonna arendusdokumentide analüüs: mis tehtud, kuidas edasi?. Demis Voss Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus demis[ät]heak.ee. Käsitletud dokumendid/projektid: - Harju maakonna arengustrateegia 2025 - Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering

olathe
Télécharger la présentation

Harju maakonna arendusdokumentide analüüs: mis tehtud, kuidas edasi?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Harju maakonna arendusdokumentide analüüs: mis tehtud, kuidas edasi? Demis VossHarju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusdemis[ät]heak.ee

  2. Käsitletud dokumendid/projektid: - Harju maakonna arengustrateegia 2025 - Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering - Haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raport - Harjumaa mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel - Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine Kontekst: avalike teenuste tõhusam pakkumine ja kättesaadavuse parandamine Milliseid tegevusi peab selleks tegema riik, mida saavad teha kohalikud omavalitsused ühiselt, et seda eesmärki saavutada?

  3. Harju maakonna arengustrateegia 2025 Kokkulepe elukeskkonna ja avalike teenuste arendamise tegevussuundadest kohalikul, maakondlikul ja riiklikul tasandil. Ettepanekud riigitasandile: • Määratleda riiklikud ja omavalitsuslikud ülesanded koos ülesannete täitmiseks vajaminevate ressurssidega; 2. Suurendada omavalitsuste maafondi ja lihtsustada maa munitsipaalomandisse andmist avalikest huvidest lähtuvalt; 3. Perspektiivsed riikliku tähtsusega objektide ja projektide väljaarendamiseks mõeldud maa broneerida ja siduda seaduslikult üleriigilises planeeringus madalamate tasemete planeeringutega; 4. Struktuurifondide perioodi 2014-2020 rakenduskava koostamisel arvestada Harju maakonna strateegia 2025 omavalitsuslike ja riiklike investeeringuvajadustega (eriti mis puudutab reformidest tulenevate vajadusi – nt haridusreform)

  4. Harju maakonna arengustrateegia 2025 Ettepanekud maakonna tasandile: 1. Jätkata Harjumaa ühistranspordikeskuse arendamist ülemaakonnalise ja maakonnasisese (sh Tallinn) ühistranspordi, koolitranspordi ja integreeritud piletisüsteemi rakendamise nimel; 2. Tulenevalt Harju Maavalitsuse koolivõrgu analüüsist saavutada kohalike omavalitsuste vahel kokkulepped gümnaasiumide säilitamise ja arendamise osas (sh õpilaskodud, koolitransport); 3. Jätkata teenuspiirkondade edasi arendamist konkreetsete teenuste lõikes.

  5. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015 Eesmärk: ettepanekute tegemine teenuste kättesaadavuse ja paiknemisega seotud probleemide lahendamiseks Harju maakonnas. • SI planeering osutab taristu kitsaskohtadele ja teeb soovitused probleemide lahendamiseks peamiselt kohalikele omavalitsustele - Planeering on sisendiks EL struktuuritoetuste ja riiklike toetuste väljatöötamisel ja rahastamisotsuste hindamisel riiklikul ja maakondlikul tasandil. Sisuliselt on SI teemaplaneering teenuspiirkondade määratlemise ja ühistranspordi ümberkorraldamise aluseks sest: - planeeringus on kirjeldatud nõudeid teenustele ja kättesaadavusele kantide lõikes - teenuste kättesaadavus hakkab sõltuma haridusteenuse kättesaadavusest ; - avaliku ja erasektori teenuste (nt kauplused, lasteaed) puhul on vaja lahendada hõreda rahvastiku ja teenusepakkuja investeeringu vastuolu;

  6. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015 Siseministeeriumi üldised järeldused teemaplaneeringute rakendumise kohta: • teemaplaneeringus koostatud rahvastikuprognoos on positiivsem kui on reaalne tegelik olukord  KOVid püüavad näidata soodsamat olukorda 2) perearsti teenuse kättesaadavus on halvenenud 3) kõige enam mõjutab maakonna edasist arengut koolivõrgu ümberkujundamine Küsimus: Kuidas võetakse SI planeeringut arvesse Siseministeeriumi teenuspiirkondade arendamise projektis?

  7. Haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raport Kontekst: HTR kui arenguvajadusest tingitud omavalitsusliku elukorralduse kaasaajastamise protsess Ettepanekud riigitasandile: 1. Määratleda haldusülesanded keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel koos ülesannete teostamiseks vajalike finantsressurssidega. Funktsioonide ja teenuste jaotamisel omavalitsus-, omavalitsuskoostöö- ja riikliku tasandi vahel peab järgima dimensiooni kogukondlik-üleriigiline ning lähtuma inimeste liikumisharjumustest 2. Tugevdada maakondlikke omavalitsusliite teenuste ühiseks korraldamiseks, selleks seadustada omavalitsuste koostöö avalik-õiguslik juriidilise isikuna, mis võimaldab paindlikult moodustada koostööpiirkondi; 3. Soodustada seadusandlusega omavalitsusi teenuspiirkondasid looma, läbi mille tagatakse parem teenuste kättesaadavus;

  8. Haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raport Ettepanekud maakonna tasandile: 1. Jätkata teenuspiirkondade edasi arendamist konkreetsete teenuste lõikes. Senisest enam on soovitus rakendada piirkonna arendamisel LEADER koostöövõrgustiku põhimõtteid. 2. Arendada edasi “Pealinnaregiooni projektis” saavutatud tulemusi ja saavutada projekti tulemusena sündinud seadusandlusmuudatuste heakskiitmine riigikogus. 3. Omavalitsuste juhtimises on vajalik rakendada kvaliteedi juhtimispõhimõtteid ja -standardeid. Küsimus ei ole niivõrd selles, mida tehakse (funktsioonidel ja teenustel võib olla lokaalne spetsiifika), vaid selles, kuidas kokkuleppeid ellu viiakse, kuidas toimub täitmine. Heaks standardiks võiks kasutada juhendmaterjali EVS 903:2010.

  9. Harjumaa MTÜde ja KOVide koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel Kontekst: KOV-MTÜ koostöösuhted, kuid laiemalt avalike teenuste parem kättesaadavus ja teenuste kvaliteet. - Teenuste delegeerimist klassikalise definitsiooni järgi väga palju ei esine, kuid sisuliselt teevad selles valdkonnas üle 60% Eesti KOVidest ühendustega koostööd. - KOVd finantseerivad teenuseid paljudel erinevatel viisidel teenust selgelt määratlemata ja teenuse osutamisena teadvustamata (nt tegevustoetuse, projektitoetuse, vara tasuta kasutamise jms raames) - Delegeerimise mõistest saadakse erinevalt aru (Harjumaa KOVid loevad delegeerimiseks KOV kohustuslike ülesannete üleandmist halduslepingu korras) - Ei nähta piiriüleseid koostöövõimalusi (KOV territoorium väike, kompetentsi puudus, KOV ei näe potentsiaalset pakkujat üle piiri). - Omavalitsuste poolne kodanikeühenduste toetamise süsteem väga erinev, mis hajustab teenuse delegeerimise mõistet ja sisu (tihti vaadatakse seda kui lihtsalt MTÜde toetamist)

  10. Harjumaa MTÜde ja KOVide koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel Tegevusettepanekud: 1. Määratleda avaliku teenuse mõiste ja ulatus 2. Määratleda riigi ja omavalitsuse vastutused ja ressursid haldusülesannete teostamiseks 3. Välja töötada ja kehtestada olulisemate avalike teenuste miinimumstandardid. Õiguslikult siduvate miinimumstandardite kõrval koostada teenuste sisukirjeldused ja väljundid.

  11. Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine Kontekst: Pealinnaregiooni regionaalse koostöö arendamine; avalike teenuste koosarendamine Ettepanekud valdkondlike teenuste arendamise osas: • Ühistransport - ülemaakonnalise ja maakonnasisese (sh Tallinn) ühistranspordi, koolitranspordi ja integreeritud piletisüsteemi rakendamine; KOVide kohustus ja raha; korraldav üksus mitte veoteenust osutav. 2) ÜVK – ühise vee-ettevõtte loomine majanduslikult ebaotstarbekas, Tallinna lähi KOVide vee-ettevõtted ühinege; riiklik hinnakontrollisüsteem kasumitaotluse marginaliseerimiseks; 3) Jäätmemajandus – koostööorganisatsiooni loomine maakonnas tervikuna; variant 1 koordineeriv organisatsioon, variant 2 koordineeriv ja korraldav organisatsioon; 4) Ruumiplaneerimine – pealinnaregiooni üldplaneering (maakasutus) jastrateegiline ruumiplaneering (piiriülene mõjude, sots-maj. mõju hindamine)

  12. Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine Ettepanekud koostöömudeli õiguslike lahenduste osas: • Rakendada valdade ja linnade kohustuslikku koostööd avalik-õigusliku juriidilise isiku vormis. Projekti tulemusena koostati Pealinneregiooni koostööliidu seaduse ja Piirkondliku koostööliidu seaduse eelnõud, mille seadustamine võimaldab moodustada avalik- õiguslikke liite kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks koostöös.

  13. Kokkuvõte Ettepanekud riigitasandile: 1) Määratleda riiklikud ja omavalitsuslikud ülesanded koos ülesannete täitmiseks vajaminevate ressurssidega. 2) Soodustada funktsionaalset omavalitsuste koostööd teenuspiirkondade arendamise läbi, selleks tugevdades maakondlikke ja/või piirkondlikke omavalitsusliite. Kohalike omavalitsuste koostöö tuleb seadustada avalik-õiguslik juriidilise isikuna, sest vabatahtlik koostöö ei toimi ning ei ole jätkusuutlik. 3) Suurendada kohalikele omavalitsustele EL toetusprogramme avalike teenuste pakkumiseks.Meetmete kavandamisel tuleb arvestada riiklikest reformidest tulenevaid muutusi ja kohustusi, rohkem soodustada investeeringute koostöö meetmeid (raha on motivaator) 4) Perspektiivsed riikliku tähtsusega objektide ja projektide väljaarendamiseks mõeldud maa tuleb reserveerida ja siduda seaduslikult üleriigilises planeeringus madalamate tasemete planeeringutega.

  14. Kokkuvõte Ettepanekud maakonna tasandile: • Kohalikud omavalitsused peavad näitama üles aktiivsust teenuspiirkondade edasiarendamisel: • Harjumaa ühistranspordikeskuse arendamine ülemaakonnalise ja maakonnasisese (sh Tallinn) ühistranspordi, koolitranspordi ja integreeritud piletisüsteemi rakendamine; • Harjumaa gümnaasiumide võrgu optimeerimise osas kokkulepete saavutamine kohalike omavalitsuste vahel, mis võib olla eelduseks struktuuritoetuste saamisel; • Jäätmehoolduskoostöö arendamine; • Planeerimiskoostöö arendamine (olulise mõjuga detailplaneeringud piirialade ja üldplaneeringute osas) • Struktuurifondide perioodi 2014-2020 investeeringuettepanekute koostamine valdkondlikele ministeeriumitele. • Luua üks omavalitsuste esindusorganisatsioon (EMOL+ELL)

More Related