Kursus 1: Looma heaolu

1. UngariSzent István’i Ülikool E. Szücs Kursus 1: Looma heaolu Teema 2: Looma heaolu definitsioonid Õppetund 1: Ülevaade I

2. Looma heaolu definitsioonid Looma heaolu küsimusele pööratakse paljudes maailma maades järjest enam tähelepanu.Heaolu mõiste eeldab, et kuna inimesel on tema mõjupiirkonnas olevate loomade üle volitused ja õigused, ta ka vastutab loomade heaolu eest. • Sissejuhatus • Teaduslikkus • Õiguslikkus • Definitsiooni tüübid • 4.1Kirjeldav • 4.2.Harmooniline • 4.3.Kohandatud • 4.4.Subjektiivne kogemus • 5.Kirjandus Täiendav materjal WP1T2L1.pdf

3. 1.Sissejuhatus Mis on heaolu? Küsimuse vastus sisaldab rea võimalusi. • Heaolu on looma seisundit iseloomustav tunnus, mitte miski, mis on talle antud. • Komfordiseisund (rahuloluseisund)saavutatakse inimese järelevalve või mõju all oleva looma või loomarühma füüsiliste, keskkonna, toitumise, käitumise ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel. • Heaolu on täielik vaimse ja füüsilise tervise seisund, mille puhul loomal on kooskõla keskkonnaga. • Heaolu võib varieeruda väga halva ja väga hea vahel. Et näidata, kas loomal on või ei ole probleeme, on vajalik määratleda looma heaolu tase, mitte ainult kasutada mõistet.

4. 2.Looma heaolu teaduslikud definitsioonid Definitsioonid hõlmavad looma heaolu vs. õigused, arvamused loomade kohta, teadus, filosoofia, loodus ja toidu kvaliteet. • Looma komfort (rahulolu)hõlmab valu, stressi, kannatuse ja puuduste minimeerimiseja hoolitsemise füsioloogiliste ja käitumuslike vajaduste eest. • Heaolu on looma seisund kohanemisel oma keskkonnaga. • Looma heaolu on määratud tema kogemuste kvaliteedi ja kvantiteediga. • Põllumajandusloomade vajadused seoses elu säilitamise ja paljunemisega.Tegurid nagutemperatuuristress ja sotsiaalne stress võivad pidurdada paljunemist.Põllumajandusloomadel on omad“tahtmised” seoses elu kvaliteediganagukaaslus, ruum, sööda mitmekesisus.

5. 3.Looma õiguste definitsioonid Kontseptsioon eeldab, et loomi võib kasutada ainult nende eneste kasuks, mitte ühelgi teisel otstarbel. • Rangeima interpretatsiooni kohaselt tuleb igasugune loomade kasutaminelõpetada (kaasa arvatud loomade kasutamise keelamine teadusuuringuteks, kommerts-loomakasvatuse ja –ettevõtluse kaotamine, kommerts- ja sportliku jahi ning küttimise keelustamine). • Põllumajandusloomade puhul teadlased püüavad keskenduda nende “tahtmistele”(kaasa arvatud pidamise tihedus). “Vajadused” (sööda ja vee kättesaadavus ja kvaliteet) on sageli mitteadekvaatselt arvestatud. • “Vajadused“võivad mõjustada põllumajandusloomade kasumlikkust, “tahtmistel” ei ole tavaliselt suurt mõju, kuid nad siiski mõjutavad tootmise tasuvust.

6. 4.Definitsiooni tüübid 4.1.Kirjeldavad Heaolu on lai mõiste, mishõlmab mõlemaid, nii looma füüsilist kuimentaalset rahulolu (well-being). Iga heaolu hindamise katse peab võtma arvesse olemasolevaid teaduslikke andmeid, mis käsitlevad loomade tundmusi (tulenevalt nende kehaehitusest ja talitlusest, samuti käitumisest). 1 Brambell, F. W. R. (1965): Report of the technical committee to enquire into the welfare of animals kept under intensive husbandry systems. Command Report 2836, Her Majesty's Stationary Office, London

7. 4.Definitsiooni tüübid 4.2.Loomal on harmoonia keskkonnaga Definitsioon osutab harmooniale looma ja keskkonna vahel. Seega looma heaolu on „täielik psüühilise ja füüsilise tervise seisund, mille puhul valitseb harmoonia looma ja keskkonna vahel." See lähtub kas positiivsest (mõnu)või negatiivsest (hirm, valu jt) psüühilisest seisundist. 1 Hughes, B. O. (1976): Behaviour as an index of welfare. In: Proceedings of the Fifth European Poultry Conference, Malta. 1005 – 1018 p.

8. 4.Definitsiooni tüübid 4.3.Looma kohanemine / keskkonna kontrollimine Looma heaolu on “tema seisund, mida iseloomustab organismi koormustase ümbritseva keskkonnaga kohanemisel". See haarab nii tundmused , mis on osa kohanemisest, kui ka tervise.Esineb katkematus erinevate heaolu astmete vahel: väga hea ideaalsetes tingimustes ja väga halb ebasoodsas keskkonnas. Heaolu saab mõõta, kasutades paljusid erinevaid näitajaid ning hinnates pingutusi, mida looma on valmis tegema ideaalse heaolu taseme saavutamiseks. 1 Broom, D.M. (1986): Indicators of poor welfare. British Veterinary Journal, 142. 524-526. p.

9. 4.Definitsiooni tüübid 4.4.Looma subjektiivne elamus (kogemus) Definitsioon käsitleb looma subjektiivset elamust. Looma keskkonna tajumist ei saa samastada inimese tajuga; hinnata tuleb looma seisukohast lähtudes. Loomade keskkonnataju saab hinnata, uurides erinevate situatsioonide poolt esile kutsutud füsioloogilisi hälbeid, looma motiveeritust mõne keskkonna teguri omandamiseks (sööt, kaaslus, allapanu jt) või mõne spetsiifilise käitumise sooritamiseks (söömine, sotsiaalne suhtlemine jt). 1 Dawkins, M.S. (1990): From an animals point of view: motivation, fitness, and animal welfare. Behavioural Brain Science, 13. 1-61. p. Duncan, I. J. H. and Petherick, J. C. (1991): The implications of cognitive processes for animal welfare. J. Animal Science, 69. 5071-5022. p.

10. 5.Kirjandus Täiendavaks lugemiseks on materjal WP1T2HU.pdf jakodulehekülg: http://www.eastmeat.com