Kõne toetav ja asendav kommunikatsioon ehk AAC

1. Kõne toetav ja asendav kommunikatsioon ehk AAC Tallinn 27.05.2009 Lektor: Kõneterapeut Iina Heikurainen Ruskeasuo kool iina.heikurainen@ruskis.fi

2. Ruskeasuo kool - Ruskis • Riiklik erikool füüsilise puudega lastele • Enamikul lastest on tserebraalparalüüsi diagnoos, osal ka arengupuue • umbes 100 last ja 190 töötajat • eel- ja algõpe, põhikool ning lisaõpe • Konduktiivne õpe ning kollektiivne rehabilitatsioon on põhialused • AAC-õpilasi umbes 40 • Mitme kutseala tiimid

3. Kommunikatsiooni aluseks on vastastikmõju • Kommunikatsioon ehk suhtlemine on teadlik vastastikmõju, mille käigus jagatakse ühist kogemust või tähelepanu objekti • Kommunikatsioon on kahe inimese vaheline üksteise mõjutamine • Inimesed edastavad kommunikatsiooni käigus oma sõnumeid ning võtavad vastu ja tõlgendavad teise inimese edastatud sõnumeid • Kui inimene suudab rääkida, kuid ei tegutse vastastikmõjus, siis kommunikatsioon ei toimi

4. Õnnestunud kommunikatsiooni eelduseks on, et mõlemad osapooled kasutavad ühist keelt – sama kommunikatsiooniviisi

5. Kommunikatsioon on inimsuse tuum. (Light 1997) Kommunikatsioon peab olema võimalik kõikjal. Milleks kõigeks on kommunikatsioon vajalik? Kõikidel inimestel on õigus kommunikatsiooniks

6. Mina tahan… tänada manipuleerida anda teavet tunnistada keelata vastata küsida käskidapaludanaljatada arvamust avaldada jagada infot väljendada tundeid protesteerida kirjeldada vestelda ”astuda kontakti” kommenteerida paluda/saada tähelepanu kaebust esitadatervitadaalt tõmmata

7. AAC, kui kõne ei suju • Kõnepuudega inimene ei suuda kõne abil suhelda nagu teised inimesed • Kommunikatsiooni toetamiseks on sellisel juhul vaja kõne toetavat või asendavat kommunikatsiooni • AAC = Augmentative and Alternative Communication (kõne toetav ja asendav kommunikatsioon)

8. Millal AAC-võtteid vaja läheb? • Kui inimesele pannakse diagnoos, millega võib kaasneda kõne ja keele arenguhäireid • Kõne areng on hilinenud • Kõne on raskesti arusaadav • Kõne tootmine on raske või kõne puudub • Kõne mõistmine on puudulik

9. Keele ja kommunikatsiooni väljakutsed lapsele, kellel keele ja kõne areng on hilinenud või erandlik • Kõne ilmselt mingil hetkel tuleb • Algul ebaselge ja raskesti arusaadav • Sõnavara kitsam • Kõne ja keele arengu hilinemine, düsfaasia ja düspraksia • On kogenud, et teda ei mõisteta → antakse ebamääraseid vastuseid, täiskasvanud suunavad • Vähem sotsiaalset vastastikmõju → lapsed sageli tagasihoidlikud ja arglikud

10. Füüsilise puudega inimese keele ja kommunikatsiooni probleemid • Kommunikatsioonioskuste areng on sageli aeglane • Inimesel on imikueast peale vähe võimalusi oma ümbruskonna mõjutamiseks → õpitud passiivsus • Kommunikatsioon on aeglane, vääritimõistmised on kerge tekkima → frustratsioon • Kommunikatsioonis passiivne roll • Oma suhtlemine pigem vastamine või reageerimine • Palju jah/ei-küsimusi • Vähe oma algatust ja oma asjadest rääkimist • ”suletud” vestlusteemad ehk teema on kuulajal eelnevalt teada

11. Arengupuudega inimese keele ja kommunikatsiooni probleemid • Palju erinevat tüüpi kliente • Varajases faasis on raske aimata, millisesse kasutajagruppi kuulub • Kommunikatsiooniraskused on erinevad • Kõne ei tule üldse • Kõne on ebaselge • Esineb ka spetsiifilisi keelelisi raskusi • Kõne mõistmine puudulik • Kommunikatsioon võib olla aeglane ja keeruline → frustratsioon ja käitumisprobleemid

12. Autismi spektrisse kuuluva inimese keele ja kommunikatsiooni probleemid • Erinevate inimeste lai spekter • Toimiv kõneväljund puudub umbes pooltel • Võib esineda raskeid kommunikatsiooniprobleeme, kuigi kõne on olemas • Probleemid juba varases vastastikmõjus → raskused kontakti saamisel • Erandlikud reaktsioonid välistele ärrititele→ raske tõlgendada ja uurida • Esmane eesmärk saavutada AAC-viisile kommunikatiivne tähendus

13. AAC-viisi kasutava inimese rehabilitatsiooni eesmärk on … …et inimene suudaks suhelda võimalikult • mõistetavalt • täpselt (erinevatel teemadel) • efektiivselt • iseseisvalt • Sotsiaalselt aktsepteeritud viisil Mõista teisi ja ennast arusaadavaks teha!

14. 1. AAC kõne ja keele toetajana • Kui on soov, et AAC-viisist kujuneks püsiv, peamine kommunikatsiooniviis • Arenduslik grupp • Situatsioonide grupp • Kui AAC-viise kasutatakse mõtlemise ja tegevuse liigendamise abivahendina

15. 2. AAC kui emakeel Kolm pikas perspektiivis püstitatud eesmärki

16. 1. Kommunikatiivne autonoomsus”Hea viis” • Ainult vähe piiranguid sellele, mida suudab ütelda • Keele sisuline tootmine omal vastutusel • Sõnumi edastamine võib olla iseseisev, vaatamata füüsilisele abistamisele

17. 2. Kommunikatiivne kättesaadavus”Hea keskkond” • mõistavad AAC-viisi kasutamist • Oskavad inimesele selle kasutamisel tuge pakkuda • Suudavad ja tahavad suhelda viisil, mis annab kõnepuudega inimesele maksimaalse kommunikatiivse autonoomsuse

18. 3. Kommunikatiivne kompetents ”Kliendi oskused”(Janice Light 1989) • AAC-viisi kasutaval inimesel peavad olemas piisavad teadmised ning oskused neljas valdkonnas • Lingvistilised oskused • Keele tootmine ning mõistmine • AAC-viisi ”lingvistiline” kood • Operatsionaalsed oskused • tehnilised oskused kasutada • nt. sammumine, peavarda kasutamine • Sotsiaalsed oskused • Vastastikmõju sotsiaalsed reeglid – alustab, peab ülal, arendab ja lõpetab vastastikmõju • Oskus kasutada ja väljendada kõiki kommunikatsiooni kasutuseesmärke • Strateegilised oskused • Kompensatoorsed viisid, kui tekivad raskused

19. Võrdlus normaalse keele arenguga • Juba vastsündinuga räägitakse, kuigi on teada, et vastsündinu ei mõista kõne või ei vasta sellele • laps kuuleb kõne palju varem, kui tal tekivad esimesed sõnad • laps räägib omal viisil, väljendused on lühikesed ja kõne tootmine ei ole kohe täiuslik • Täiskasvanu räägib siiski head keelt ja laiendab loomupäraselt lapse väljendusi, võimaldades lapse kõne ja keele arenemist • Laps ei mõista kohe kõiki sõnu, mida täiskasvanu temaga kõneldes kasutab

20. Aga: • Kui kõnepuudega inimesega suheldakse ainult kõne abil, kuidas saab siis oletada, et ta moodustakse nendest märkidest endale emakeele?

21. Keskkonna mõju ja mudeldamine Kõne areng: kõne kõne Üldine AAC-viiside kasutamise areng: kõne AAC Näide soovitud arengust: AAC AAC

22. Mudeldamine • tähendab seda, et kommunikatsioonipartner toodab väljendusi AAC-viiside abil - klient on vastuvõtja • teoreetiline taust (Vygotski 1962) • keel omandatakse sotsiaalses sotsiaalses vastastikmõjus osavamate keele kasutajate antud mudeli abil • lähiarengu tsoon • Algusest peale lausetasandi suunas • Toimib uurimistulemuste alusel • märgikeeles nt. 3 x 15 min / nädalas arendab lapse oskusi edasi (Binger & Light 2004) • Nõuab täiskasvanult pühendumist, sest omandamine ja hoiaku leidmine võtavad aega • Kogu õpiprotsess toimub mudeldamise abil

23. Mudeldamise tähendus • Ainuke viis õppida kasutama – muutub eluliselt vajalikuks eeskätt lause tasandil, grammatiliselt osavamate väljendite moodustamisel • Kommunikatsiooniviisi siiras jagamine teeb kommunikatsioonpartnerid omavahel võrdsemaks • Mudeldamine ja harjutamine peavad toimuma loomulikes kommunikatsioonisituatsioonides • Vastutus on tervel kogukonnal

24. Kogu koormus tootmiseks kommunikatsioonipartnerile! Laps tuleb täielikult koormusest vabastada!Omandab oskused, kui omandab, omal ajal.

25. AAC kõne ja keele toetajana • Kui soovitakse, et AAC-viisist ei kujuneks püsiv ja peamine kommunikatsiooniviis • arenduslik grupp • Situatsioonist lähtuv grupp • kui AAC-viise kasutatakse mõtlemise ja tegevuse liigendamise abivahendina

26. Mis siis teha, kui areng ei kulge ootuspärasel viisil? • kui AAC-viisist kujunebki püsiv ja peamine kommunikatsiooniviis • Arenduslikust grupist toimub üleminek väljenduslikku gruppi • kui AAC-viise on kasutatud kitsapiiriliselt, on palju head aega raisku läinud • Tõsine küsimus on, kuidas AAC-viise algusest peale kasutama hakata • me mõtleme, et lähtume otse lausetasandist, kui tegemist ei ole kliendiga, kellel on raske/sügav arengupuue

27. Erinevad AAC-viisid • Abistamata kommunikatsiooniviisid • l. märgid toodetakse • näiteks žestid, tugiviiped, viipekeel • Abistatud kommunikatsiooniviisid • l. märgid valitakse • märgid eksisteerivad kasutajast füüsiliselt eraldi • Märkide valik võib olla teise abist sõltuv või iseseisev, nt. osutamine versus sammumine • graafilised kommunikatsiooniviisid • pildid (fotod, joonistused) • graafilised märgid (Bliss, PCS, Rebus, Sig, Pictogram, kirjutatud märgid) • Esemeline kommunikatsioon

28. Kommunikatsiooni abivahendid • Esemed • Eraldi olevad märgid / pildid • Pilguraamid • Tegevustahvlid • Kommunikatsioonimapid • Kiire joonisfilmi kommunikatsioon • Kõneseadmed • Arvutid

29. jah/ei -küsimused • Hea kiire viis suhtlemiseks • Võib siiski piirata vastuste sisu ja takistab AAC-viisi kasutamist loomulikes situatsioonides • mõtle, kuidas kõnepuudega inimene võib vastata ”ma ei tea”, ”ma ei mäleta”, ”mind ei huvita” jne. • Kui pakub variante, pea meeles võimaldada ka “tagavaraväljapääs”

30. Auditiivne sammumine • Midagi muud kui ainult jah/ei –küsimustele vastamine • praktiline • Annab just selles situatsioonis kasutusele sobiva sõnavara • organiseerivam • Vähendab äraarvamismängu • Inimene kuuleb kõiki variante enne, kui temalt oodatakse vastust • Suuliselt pakutakse variante, millest inimene valib soovikohase • hea viis kõikide AAC-kasutajate puhul • nõuded • Peab mõistma kõneldud keelt • auditiivse mälu piisavus

31. Auditiivne sammumine praktikas • Räägi inimesele variantidest • Viimaks variandiks tasub panna: ”või midagi muud”, ”ma ei tea”, ”ma ei mäleta”, ”ei midagi” → tagavaraväljapääs • Võib arutada, mida iga variant täpsemalt tähendab • Ütle inimesele: ”Nüüd ma nimetan variandid sulle ükshaaval.” Ja loetle kogu loetelu/kõik vastusevariandid • Loetle variandid ükshaaval ja oota igaühe järel vastust (jah/ei) • pausi pikkus individuaalne • inimene võib vastata: • Peale iga varianti jah või ei • Öelda vaid jah, kui õige vastus on saabunud – pausi pikkus veelgi olulisem!

32. Kiire joonisfilmikommunikatsioon • Sobib paremini kui auditiivne sammumine kliendile, kellel on • raskusi kõne mõistmisel • lühike auditiivne töömälu • keskendumisraskusi • Tõhus viis eriti selliste klientide puhul, kelle on kognitiivseid raskusi

33. Kiire joonisfilmikommunikatsioonKuidas seda teha? • Sul on vaja pliiatsit ja paberit, võib-olla ka kõva alust paberi alla • Joonista erinevad pildid (2-6) ja küsimusmärk • Klient valib märgi (osutades / sammudes) • Piltide kohale võib kirjutada pildi sõnumi • Tutvusta kõiki variante, mille oled joonistanud • Küsi üks korraga ja oota kliendi vastust • Küsimusmärk = midagi muud (kui valitakse see  joonista veel uusi variante)

34. Kõneseadmed”Häälest ei saa mööduda!”

35. Erinevad kõneseadmed • Võib jagada • ühe sõnumi kõneseadmed • mitme sõnumi kõneseadmed • arvutipõhine kommunikatsioon • Sageli on nii, et lihtne on ilus • Mida kergem on seadet kasutada, seda rohkem seda kasutatakse • Kehtib nii keskkonna kui kasutaja kohta • Oluline meeles pidada, et kõneseade on üks kommunikatsiooniviis paljude teiste hulgas

36. Ühe sõnumi kõneseadmed • Kõneseadmesse saab korraga lindistada ühe sõnumi • sõnumi pikkus võib olenevalt seadmest varieeruda • Kui seadmes tahetakse luua uus sõnum, siis kirjutatakse sellega alati eelmine üle • Lindistamine on enamasti väga lihtne ja kiire • Sobib hästi kiiresti vahelduvateks situatsioonideks ning siin ja praegu–kommunikatsiooniks • nt. one-step, BigMac, VoiSec, WristTalker, Personal Talker (nt. www.compaid.fi, www.polarprint.fi)

37. Mitme sõnumiga kõneseadmed • mitmed erinevad • ühe nupuga kõneseadmed, millesse mahub mitu sõnumit, nt. Step-by-Step –kõneseade • Mitme nupuga kõneseadmed – sõnumiekraanide arv ja suurus varieeruvad • Olemas nii erinevate tasandite ja ilma tasanditeta • Keerulisuse poolest mitmeid erinevaid astmeid • Üldiselt võttes mida lihtsam, seda enam kasutusel • Mitmed erinevad kommunikatiivsed kasutusotstarbed • nt. CheapTalk (mitmed), Step-by-Step, GoTalk, Talara, Falck (mitmed), EasyTalk, AMDi (mitmed) • Compaid Oy, Näköpiste Polarprint Oy, Kajoteca Oy

38. Kõneseadmete sobivus kommunikatsiooni erinevateks otstarveteks • Vajadused ja soovid • kõneseadmed siin traditsioonilised • Enamasti ei ole kuigi motiveeriv • Informatsiooni jagamine • raskem kõneseadmete abil • Asi tuleb enne mingil muul viisil selgeks teha • Asja välja ütlemine on siiski oluline • Sotsiaalse läheduse vältimine • Selleks suurepärane viis • kiire kommunikatsioon, milles oma hääle tähtsus suureneb • nt. erinevad tervitused, algatused, kommenteerimine, soovimine, küsimine, ergutamine, jaatamine, vastamine • Sotsiaalne etikett ja viisakus • hea viis ka selleks • kiire kommunikatsioon, milles oma hääle tähtsus suureneb • nt. tervitused, hüvasti jätmine, teatud kommentaarid, tänamine, vabandamine

39. Milleks muuks saab kõneseadmeid kasutada? • Märkidega tehtud sõnumi välja ütlemine – olgu kasutusotstarve milline tahes • Eakaaslastele tüüpiline kommunikatsioon • Jonnimine, ergutamine, keeldumine, erinevate slängiväljendite kasutamine, naljakad kommentaarid, naljad jne. • laulud, lastelaulud • õppetöö abivahendina • ülesanded jm. • Juhendajaks olemine • Võib teha suuvõimlemist, laulutunde, lastelaulude tunde, hommikuringi jms. • Küsitlused

40. Kõneseadmed erinevates arenguetappides • Varajane etapp • tugevdatakse kommunikatsiooni ideed ja oma mõjutamisvõimalusi keskkonna suhtes (põhjus-tagajärg) • Mürsikuealised • mängud ja tegevussituatsioonid väikerühmades • Kooliealine laps ja noor • sotsiaalsed situatsioonid sõpradega • Noored ja täiskasvanud • asjaajamissituatsioonid • Kõik võivad omavahel seguneda

41. Inimese kõneseadmesõnumitele on väga oluline koheselt reageerida!

42. Sotsiaalsed skriptid(Musselwhite & Burkhart 2001) • vastastikmõju situatsioonid, milles AAC-viise kasutav inimene mitte ainult ei väljenda oma vajadusi ja soove, vaid toimib ka aktiivse suhtlejana loomulikus vestluses • toetavad AAC-kasutajaid vestlust nõudma, alustama ja ülal hoidma

43. Miks sotsiaalsed skriptid? • On märgatud, et AAC-kasutajatele on probleeme järgmistes valdkondades (Arlene Kraat 1985 jt. uurimused) • kommunikatsiooni abivahendid on harva kasutusel • AAC-kasutajad tüüpiliselt reageerivad ja ei tee algatust (Harris, Light et. al) • Kasutusel on vähem kommunikatiivseid kasutusotstarbeid • Palju vastastikmõju situatsioone, milles küsitakse”suletud” asju (nt. Mida sa tahad?) ja testitakse (nt. Mis see on?) • ootused AAC-kasutaja suhtes on väikesed • Vestluspartnerid kontrollivad vastastikmõju ja oma korra saamine ei ole tasakaalus (Farrier et al, Light et al) • kommunikatsioon eakaaslastega on minimaalne

44. Sotsiaalsete skriptide abil AAC-kasutajale… • Kergesti saadakse kogemus sellest, kuidas vestluses võetakse, antakse ja saadakse oma sõnajärg • Vajab veidi operatsionaalseid ja lingvistilisi oskusi • Ka madalam kognitiivne tase ei takista skriptide kasutamist • Skriptide kasutamisel võidakse teha tähelepanek, et kognitiivne tase võib olla parem kui arvati • Uute lahedate asjade rääkimine võib kasutajale hoopis uut motivatsiooni pakkuda

45. Skriptide ülesehitus(Musselwhite & Burkhart 2001) 1. Tähelepanu saamine • alustab vastastikmõju ja veendub, et keegi kuulab 2. Alustamine • Kui tähelepanu on saadud, siis alustatakse tegeliku teema käsitlemine • Valmistatakse kuulaja ette selleks, millest räägitakse 3. Ülalhoidmine ja kontrollimine • Õhutatakse partnerit omapoolseteks kommentaarideks või küsimusi esitama, mille abil loo/asja rääkimine jätkub loomulikul viisil 4. Sõnajärje üleandmine • Kui oma sõnum on edasi antud, antakse sõnajärg partnerile 5. Vestluse lõpetamine • Välditakse seda ebameeldivat situatsiooni, et kas see oligi kõik

46. Skriptide tegemisel saab kasutada • Auditiivseid samme • Kas sa tahad öelda ”Hei”, ”Tere”, ”Tšau” või midagi muud. Nüüd ma ütlen ükshaaval… • Kätest valimine • Nimeta käed ja midagi muud, on näiteks pea raputamine • Kasutajal on oluline osaleda skriptide tegemisel, kui selleks on piisavalt aega • Inimene peab vähemalt kuulma, mis skripti tuleb ja talle tuleb anda võimalus selle kasutamisest keelduda • eetilisus

47. Õhupalli puhumine Tere-tere! Kas sul on natuke aega minuga mängida? Ma tahaksin, et mängiksime õhupallimängu. Ole hea ja võta see õhupall sealt laua pealt, aga ära hakka seda enne täis puhuma, kui ma ütlen. Nii, nüüd võid puhuda! Oi, pall on veel nii väike! Puhu veel. Nüüd on palju juba päris suur! Mis sa arvad, ongi parajalt suur? Ja kui ma ütlen “nüüd”, siis lase pall lahti. Enn – üü – üü –dee NÜÜD! WAU, milline õhulend! See oli lahe! Aitäh, et sa minuga mängisid. Nüüd peame lõpetama. Nägemist!

48. Märkide kasutamine

49. Märkide kasutamine… • Aitab kliente kõne mõistmisel • Aeglustab sageli kommunikatsioonipartneri kõne ja teeb selle selgemaks • Toimib mälu toetajana • Aitab igapäevaelus toimetulekul ja oma tegevuse suunamisel • Suurendab mitmekanalisust • On vahva ja motiveeriv →eesmärk on, et pildil peab olema kommunikatiivne väärtus, pilt ei tohi olla miski, mida vaadatakse ja millest räägitakse

50. Üksikud märgid • Toimivad hästi • Eelnevalt kavandatud situatsioonides • struktuuri loomisel • oma tegevuse juhtimisel • mälu toetajana • Kerge keelehäirega klientide kõne mõistmisel ja kasutamise toetamisel • Ka keskendumishäiretega klientidel • Ei ole piisavad inimestele, kellele AAC peaks kujunema emakeeleks