Finantsanal s I Anal si olemus meetodid

1. Finantsanal��sI Anal��si olemus meetodid Lektor: Rita Sikk Tallinn 2011

2. Finantsanal��s (financial analysis) Annab hinnangu ettev�tte finantsseisundile K�sitleb nii m��dunud ajaperioode, hetkeseisu kui tulevikuprognoose On eelduseks finantsotsuste vastuv�tmisel

3. Finantsjuhtimine,-planeerimine ja -anal��s Finantsjuhtimine eeldab, et ettev�tte minevik ja tulevik on v�rdselt luubi all ja riskid ning v�imalused pidevalt fookuses Strateegiline, taktikaline ja l�hiajaline finantsplaneerimine toetuvad suures osas finantsanal��sile Finantsanal��s ise ei anna valmis vastuseid. Ta pigem aitab anal��tikul leida firma tegevuse k�ige haavatavamaid aspekte ja k�simusi, millele peavad suutma vastata firma juhid.

4. Finantsanal��sis v�rreldakse faktilisi n�itajaid plaaniliste n�itajatega sama ettev�tte varasemate perioodide vastavate n�itajatega sarnaste ettev�tete vastavate n�itajatega tegevusvaldkonna keskmiste n�itajatega naaberriikide sarnaste ettev�tete vastavate n�itajatega �ldtunnustatud teoreetiliste normidega

5. Finantsanal��s Finantsanal��s on ettev�tte m��dunud, k�esoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anl��si tegemisel oma eesm�rk. Finantsanal��si vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettev�tte ost v�i m��k - Seaduste t�itmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute s�lmimine (suuremate)

6. Finantsanal��s Finantsanal��si sisu: Diagnoos Riskid/v�imalused Meetmed/ravid Finantsanal��s p�hineb: Kvalitatiivsel ja Kvantitatiivsel infol

7. Anal��s Anal��s (kr. k. analysis) � lahutamine, liigendamine, osadeks jaotamine, koost lahutamine Anal��s on seesugune k�sitlemis- v�i uurimisviis, mis toimub mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide v�i objekti olemuse, tekkep�hjuste jms. m�istmiseks t�htsate omaduste �ksteisest eraldamise teel.

8. Finantsanal��si kvalitatiivsed meetodid Kvalitatiivne info koondatakse hindamistabelisse Hindamislehtede eesm�rgiks on hinnata ettev�tte tugevaid ja n�rku k�lgi ning v�imalusi ja riske, s.o. koostada ettev�tte profiil, t�lgendada suhtarvusid ja koostada meetmete programm

9. Hindamistabeli n�ide

10. Kvantitatiivsed anal��simeetodid(1) D�naamikaanal��s ehk trendianal��s (trend analysis) � olulisemate n�itajate muutumine ajas. Trendianal��si teosta-miseks on tarvis mitme aasta aruandeid. Trendianal��si k�igus kasutatakse muutumis- ehk d�naamika-n�itarve (absoluuth�lbeid, kasvutemposid ja �indekseid). Esitatakse enamasti tulpdiagrammi v�i joongraafikuna

11. Kvantitatiivsed anal��simeetodid(2) Struktuurianal��s Hinnatakse aruannete kirjete struktuuri (ja nende muutumist) Suhtarvuanal��s on majanduslike n�htuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise enamkasutatav meetod. V�imaldab algselt mittev�rreldavatest absoluutarvudest tuletada mitmesuguse sisuga v�rreldavaid suhtarve. V�imaldab esile tuua finantsn�itajate seoseid ning teostada eri tasemetel ja eri suundades v�rdlevanal��si.

12. Infotarbijad Sisetarbijad: Ettev�tte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettev�ttes Keskastme juhid T��tajad V�listarbijad: Investeerijad (aktsion�rid) Laenuandjad, obligatsioonide hoidjad Anal��tikud, konsultandid, ajakirjanikud Advokaadid ja hagejad Hankijad ja kreeditorid T��otsijad Riigiorganid Avalikkus

13. Finantsanal��si aluseks � finantsaruanded. Bilanss (Balance Sheet, Bilanz, tase)- informatsioon ettev�tte finantsseisundist majandusaasta algul ja l�pul Kasumiaruanne �informatsioon ettev�tte majandusaasta tulemusest Rahavoogude aruanne � info finantsseisundi muutustest Omakapitali aruanne � info ettev�tte j�tkusuutlikkusest Aastaaruande lisad

14. Bilansikirjete j�rjestus Eestis, USA-s, Kanadas ja Austraalias on bilansikirjed esitatud likviidsuse j�rjekorras Euroopas on direktiividest l�htuvalt �ldjuhul tagurpidi likviidsuse j�rjekorras, Suurbritannias aga vara tagurpidi likviidsuse j�rjekorras ja kohustused likviidsuses j�rjekorras. See on vajalik selleks, et v�lja tuua k�ibekapital.

15. Bilansikirjete esitus IAS 2 Finantsaruandluse esitusviis ei s�testa bilansikirjete j�rjestust, vaid s�testab miinimumn�uded bilansis esitatavatele kirjetele ja n�uab teatud andmete esitust kas bilansis v�i lisades. L�htudes olulisuse ja avalikustamise p�him�tetest ning ettev�tte olulisuse m��rangust, hindab juhtkond lisanduvate kirjete v�i lisade vajadust Informatsioon on oluline, kui on t�en�oline, et selle v��r esitus v�i esitamata j�tmine aastaaruandes m�jutab asjatundliku isiku otsust. Olulisus s�ltub summa suurusest v�i konkreetsetest asjaoludest informatsiooni v��ral esitamisel v�i esitamata j�tmisel.

16. Bilansi struktuurin�itajad Kapitali (v��r- ja omakapital) struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. v��rkapitali osat�htsus v�i omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks anal��sida v��rkapitali struktuuri, n�iteks, milline on l�hiajalise ja pikaajalise v��rkapitali vahekord, milline on kreditoorse v�lgnevuse osakaal. Normaalne v��rkapitali osakaal suures firmas on kuni........? Aktivate struktuuri n�itajad: N�uete osakaal = n�uded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad P�hivarade osakaal = p�hivara/ aktivad

17. Kasumiaruanne (1) Kasumiaruanne: USA � Income Statement, UK � Profit and Loss Statement v�i P&L, Saksamaa: Gewinn- und Verslustrechnung v�i GuV, Soome: tuloslaskelma Kasumiaruandes tuuakse v�lja aruandeperioodi puhaskasum. Tehinguid kajastatakse tekkep�hiselt, st. kui tehingud toimuvad, mitte raha laekumisel v�i maksmisel Hakati esitama 20. Saj. alguses. Eestvedajaks oli prof. Eugen Schmalenbach

18. Kasumiaruanne (2) M��gitulud � tegevuskulud = �ritulem �ritulem +/- finantskulud ja �tulud = majandustegevuse tulem (tulem enne makse) Majandustegevuse tulem � tulumaksukulu = puhastulem Lubatud 2 kasumaruande skeemi Kuna skeeme ei ole v�imalik �hildada, kasutatakse finantsanal��sis �ldjuhul m��gitulu (net sales), �rikasumit (operating profit), kasumit enne finantskulusid (EBIT), kasumit enne finantskulusid pluss p�hivara kulum (EBITDA)

19. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne (Cash Flow Statement, Kapitalflussrechnung, rahoituslaskelma) on ERS ja IAS 7-ga reguleeritud kassap�hine aruanne. Info on oluline, et hinnata ettev�tte v�imet genereerida raha ja raha ekvivalente ning luua lisav��rtust omanikele Ettev�te, kes ei ole pikemas perspektiivis suuteline k�ibekapitali muutust finantseerima, s.t. �ritegevuse rahavood on negatiivsed, on l�inud eneseh�vituslikku teed ja asunud omanike investeeringut �ra s��ma

20. Rahavoogude aruandele eelnes raha allikate ja kasutamise aruanne USA-s oli enne rahavoogude aruannet kasutusel raha allikate ja kasutamise aruanne (Sources and Uses Statement) Kust ettev�te saab raha ja kuidas ta seda kasutab? Kasumiaruanne sisaldab mitterahalisi kirjeid Ettev�tte investeeringud p�hivarasse on m�rkimisv��rsed, kuid v�ljund kasumiaruandes on vaid m�ningane amortisatsioonikulu t�us Ettev�te v�tab pikaajalist laenud, kuid ainus v�ljund kasumiaruandes on m��dukas intressikulu t�us. Et paremini m�ista rahavoo muutumist, tuleb kasutada bilansikirjete muutusi Ettev�te genereerib raha 2-l teel: v�hendades vara v�i suurendades kohustusi; Ettev�te kasutab raha 2-l teel: suurendades vara v�i v�hendades kohustusi.

21. Rahavood �ritegevusest Kaudne meetod: Rahavood �ritegevusest = korrigeeritud kasum (puhaskasumit korrigeeritakse mitterahaliste ja rahaliste kulude ja tuludega, mis on seotud investeerimis- ja finantseerimistegevusega); miinus �ritegevusega seotud k�ibevara kirjete suurenemine / pluss v�henemine miinus �ritegevusega seotud l�hiajaliste kohustuste v�henemine / pluss suurenemine

22. Omakapital Kui ettev�tte omanikud ei ole: aktsia- v�i osakapitali suurendanud v�i v�hendanud omaaktsiaid ostnud ega m��nud dividende v�lja maksnud, siis v�rdub omakapitali l�ppbilanss omakapitali algbilansiga pluss (miinus) aruandeperioodi kasum (kahjum). Omakapital on varade ja kohususte arvestuslik j��k. Jaguneb seotud ja vabaks omakapitaliks

23. Omakapitali struktuur K�ibekapital = k�ibevarad � l�hiajalised kohustused Omakapitali pikaajaline osa = p�hivara � pikaajalised kohustused Vara, millel on eristatavad rahavood v�i usaldusv��rselt m��ratav turuv��rtus, kajastatakse �iglases v��rtuses. �iglase v��rtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Selle p�hiteesi alusel kajastatakse finantsinstrumente ja kinnisvarainvesteeringuid.

24. K�ibekapital K�ibekapitali areng ja selle juhtimine on esmaj�rgulise t�htsusega. Klassikaline probleem: ettev�te, kes on kasumis, tasuvusmarginaalid �letavad tegevusala keskmise, kuid �ritegevus ei suuda m��gitulude kasvuga kaasnevat k�ibekapitali vajadust finantseerida. Kui ettev�te on stardifaasis v�i kasvab v�ga kiiresti, on negatiivsed �ritegevuse rahavood m�nikord v�ltimatud, kuid selline olukord ei saa pikalt kesta. J�rgneb pankrot v�i �lev�tmine konkurendi poolt.

25. Finantsanal��si v�tted H�lbeanal��s: a) horisontaalanal��s � uurib erinevate aruannete d�naamikat perioodide l�ikes b) vertikaalanal��s � uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste d�naamikat Suhtarvude anal��s Finantsanal��si etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri anal��s, p�hin�itajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanal��s)

26. Finantsaruannete horisontaalne ja vertikaalne anal��s Horisontaalne anal��s � aruannete kirjete muutus aastast aastasse absoluutarvudes ja protsentuaalselt Vertikaalne anal��s � bilansikirjete suhe bilansimahtu v�i kasumiaruande kirjete suhe m��gituludesse

27. �N�pun�ited� 1.Raha r�hma vaadeldakse alati eraldi 2. Kui m�ne r�hma osakaal on ebaoluline(N: alla 1% bilansimahust), vaadeldakse seda koos teise sarnase r�hmaga. 3. V�hemalt �he r�hma moodustab p�hivara. 4. Lisaks eeltoodud r�hmadele tuleb eristada varades selline liik, mille ost�htsus k�llaltki oluline (N: 10% bilansimahust). Anal��si k�ik: � K�igepealt anal��sitakse kv ja pv r�hmade struktuuri, proportsioone ja nende muutusi d�naamikas. � Vajadusel anal. p�hir�hma (kui see on suur) allstruktuuri.

28. Vertikaalanal��s �hism��tsustatud aruanded, kus finantsaruannete arvn�itajad esitatakse protsentides baassuurusest. Baassuuruseks v�etakase tavaliselt suurim summa aruandes: Bilansis............................................. Kasumiaruandes.............................. N�iteks kasumiaruandes v�etakse baasiks m��gitulu ja k�ik �lej��nud read esitatakse protsentides m��gitulust. Kasulik, kui tahame v�rrelda eri aastate v�i erinevate firmade aruandeid. Absoluutsummad ei anna nii selget pilti

29. Vertikaalanal��s Firma V�ikene kasumiaruanne: Kirjed 2009 a Osat�htsus 2010 a Osat�htsus M��gitulu 10 000 000 100 % 16 000 000 100 % M��dud t.kulu 6 000 000 ........... 9 800 000 ......... Brutokasum ............... ........... ............ ......... Turustuskulu 2 000 000 ........... 3 000 000 ......... �ldhalduskul. 900 000 .......... 1 500 000 ......... �rikasum ............. ........... ............ ........ Finantskulud 100 000 ............ 90 000 ......... Puhaskasum ............. ............ ............ .........

30. �N�pun�ited� � Struktuurimuutused p�hir�hmades saavad toimuda ainult �ksteise arvelt. Alla 1% muutusi(+;-) ei kommenteerita. M�nede tegevusalade p�hilised ise�rasused: � Jaekaubanduses toimub kauplemine p�hiliselt sulrahas, mist�ttu ostjate tasumata arvete osat�htsus bilansis on.....? � Ehituses valmistoodang.................. � T��tleva tootmise tegevus n�uab .............. materiaalseid p�hivarasid. � Teenindusettev�tetel on varud......... (m�nel puuduvad) P.s Positiivseks loetakse immateriaalse pv olemasolu.

31. �Ohum�rgid� vertikaalanal��sil Kui p�hivara osat�htsus �letab 80% bilansimahust, on ettev�tte v�tnud suured riskid ja j�tkusuutlikkus on ohus Kui materiaalne p�hivara v�heneb 10% v�rra perioodi algusega v�rreldes, on tegemist v�imalik, et p�hivara kanditakse ettev�ttest v�lja Kui omakapital on negatiivne, on pankrotioht Kui intressikandvate kohustuste osat�htsus bilansis on suurem kui omakapitali osat�htsus

32. �Ohum�rgid� vertikaalanal��sil Kui aktsiakapitali, aa�io ja kohustusliku reservkapitali osat�htsus kokku on v�iksem kui 10% bilansimahust, on j�tkusuutlikkus ohus Kui omakapitali osat�htsus on majandusaastal v�henenud rohkem kui 10% v�rra, on j�tkusuutlikkus n�rk

33. Rusikareeglid horisontaalanal��sil Kui aruandeaasta m��gitulu on 2 ja enam korda k�rgem ettev�tte bilansimahust, on varad efektiivselt kasutatud Kui m��gitulude kasvutempo �letab varade kasvutempot, on ettev�tte varad efektiivsemalt kasutatud Kui varade katteallikatest on k�ige kiiremini kasvanud laenukapital, v�ib omanikele j��v kasum ja omakapitali rentaablus v�heneda

34. Trendianal��s: baas- v�i ahelindeks? J�rgnevate perioodide n�itajate prognoosimiseks kasutatakse tavaliselt ahelindeksit kordades v�i juurdekasvutemposid kordades Kui tahetakse v�rrelda kogu ajavahemikul toimunud muutusi, kasutatakse sagedamini baasindekseid

35. �lesanne Kirjeldage, kuidas alltoodud tehingud kajastuksid bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes: a) uue hoone ost 2,6 milj.euro eest; b) uue hoone ost 3,2 milj. euro. eest, mida finantseeritakse 60% ulatuses laenuga ja 40% ulatuses rahas; Ostjatelt laekus 20 tuh. eur. Omaaktsiate tagasiost summas 10 tuh eur

36. �lesanne Koostage AS Helge Tulevik bilansi ja kasumiaruande horisontaalne (absoluutarvudes ja %-des) ja vertikaalne anal��s Kommenteerige ja esitage oma j�reldused ettev�tte arengu kohta

37. �lesanne Kirjeldada 4 erinevat firmat nende erinevate rahavoogude (RV) mudeli alusel: Firma RV�ritegev RVinvest. RVfinantseer. I I + - + II + + - III + - - IV - + +

38. Suhtarvude kasutamine Suhtarv on alati kellegi poolt konstrueeritud Neid on palju Neid on lihtsamaid ja v�ga keerukaid Neid v�ib alati juurde konstrueerida Parimat ei leia te mitte kunagi Iga valem on mudel, aga mitte kunagi pole olemas parimat mudelit

39. Suhtarvude kasutamine Puudused v�i raskused nende kasutamisel: Vahel raske m��rata firma kuuluvus ....majandusharru Avaldatud harukeskmised on ligil�hedased Haru keskmine ei pruugi olla soovitud eesm�rk v�i norm Kui firma tegevus on hooajaline (vt lisaks Alver: Finantsjuhtimine)

40. Suhtarvuanal��s Igat n�itajat saab m��ta ja arvutada mitmeti. Suhtarve saab esitada %-des, kordades ja p�evades. N�iteks, debitoorse v�lgnevuse k�ibesageduse langemine 9-lt korralt 8-le, t�hendab seda, et deb v�lgn k�ibev�lde on eelmise aastaga v�rreldes kasvanud 40,6 p�evalt 45,6 p�evani. Kumb variant on kuulajale arusaadavam. S�nasta v�lde omapoolse t�lgendusena!

41. Suhtarvuanal��s Erinevad finantsanal��si k�siraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve. Suhtarve liigitatakse s�ltuvalt sellest, millist firma majandusliku seisu aspekti sellega p��takse hinnata. Oluline:defineerida suhtarve ja nende komponente. Kui suhtarv seob bilansi ja kasumiaruande, kasutatakse bilansi arvn�itajana keskmist... J�reldus:oluline kontrollida aluseks olevat valemit

42. Matemaatilised erip�rad suhtarvude kasutamisel Kui suhtarv <1 (murru nimetaja > lugeja), siis jagatava ja jagaja suurenemisel �hesuguse summa v�rra suhtarvu arvv��rtus suureneb (n�it. 2/3, m�lemad suurenevad 1 v�rra) Kui suhtarv >1 (nimetaja<lugeja), siis jagatava ja jagaja suurenemisel �hesuguse summa v�rra suhtarvu arvv��rtus v�heneb (n�it. 4/3, m�lemad v�henevad 1 v�rra) Kui suhtarv = 1, siis jagatava ja jagaja muutumisel �hesuguse summa v�rra suhtarvu arvv��rtus ei muutu Kahe negatiivse arvu jagatis on positiivne

43. N�itajad, mida sagedamini kasutatakse trendianal��sil M��gitulu; ekspordimaht v�i ekspordi osat�htsus m��gitulust Tootmise maht naturaal�hikutes p�hitoodete (teenuste) l�ikes T��tajate keskmine nimestikuline arv P�hivaraga varustatus 1 t��taja kohta 1 t��taja t��viljakus: m��gitulu 1 t��taja kohta aasta Puhaskasum 1 t��taja kohta aastas Palgakulu kokku v�i 1 t��taja t��j�ukulu aastas �ritegevuse rahavood Omakapitali osat�htsus Uurimis- ja arengukulud

44. V�rdlused V�rdlus kohalike ettev�tetega. B�rsiettev�tted on avalikustatud. Teiste ettev�tete kohta on v�imalik saada infot �riregistrist. �benchmarking� � ettev�tte majandusseisu ja potentsiaali v�rdlus teste samal tegevusalal tegutsevate ettev�tetega, eriti oleks soovitav v�rrelda edukate ettev�tetega Suuremaid ettev�tteid oleks m�ttekas v�rrelda v�lismaa b�rsiettev�tetega, andmed on b�rside veebilehtedel Eesti ettev�tteid tasub v�rrelda ka tegevusharu keskmistega, andmed on Statistikaameti kodulehek�ljel

45. V�rdlused, iseseisev t�� �lesanne: Leia j�rgmiste .........suhtarvude v��rtused X aastal (neti-st): Statistikaameti andmebaas?Majandus?Ettev�tete majandusn�itajad?Ettev�tete suhtarvud?ETTEV�TETE TEGEVUSALA SUHTARVUD T��GA H�IVATUD ISIKUTE ARVU J�RGI: a) raudteevedudel b) �hutranspordis